User:Rsaadi
Essee
Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus ülesehitus oli minu jaoks uus. Esinemas käisid erinevad külalised mitmetelt erivaldkondadest. Leian, et aine peamine eesmärk on anda ülevaade, mis üht IT Kolledži lõpetajat ees võib oodata. Minu jaoks üllatusena ja suure lisandväärtusena anti mitmeid näpunäiteid, kuidas edukamalt õpingutega hakkama saada ning avardati ka mitte infotehnoloogiaga seotud silmaringi. Seega muutsid erinevad esinejad mu eelarvamusi infotehnoloogia maastikul toimuvast. Oma essees püüan ma välja tuua aspektid, mis olid mu jaoks silmi avardavad. Mõistagi kõnetas mind mõni esineja rohkem, kui teine, seega ei puuduta ma kõiki temaatikaid võrdselt.
Hetkel tegelen ma müügitööga ja pean seda väga oluliseks oskuseks. Järjest enam mõistan ma inimestega suhtlemise olulisust ka infotehnoloogia sektoris. Ma õpin küll arendust, ent minu eesmärk ei ole saada tipptasemel arendajaks. Ühelt poolt mõtlesin ma, et kas see on ikka õige mõtteviis? Kui ma õpin programmeerimist, peaksin ehk ainult sellele keskenduma? Tiina Seemani ettekandel sain aru, et mu kahtlustustel ei ole alust. Projektijuhina rõhutas Seeman, kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Et olla hea projektijuht, ei ole vaja omada parimad koodikirjutamiseoskust, vaid tuleb mõista programmeerimise aluseid, et edukalt juhtida meeskonda. Tuleb seada lõppeesmärke, vaheeesmärke, luua visioon ja kõige selle juures tagada inimeste kaasatus. Seeman tõi välja peamised põhjused, miks projektid kukuvad läbi ning enim levinud põhjused olid näiteks lõppkasutaja ja tegevjuhtide kaasatus, planeerimine ning selgete eesmärkide puudumine. Kõik need tegurid nõuavad head suhtlemisoskust inimestega. Seega sain kinnitust, et saan infotehnoloogia maastikul rakendada endale südamelähedasemaid külgi ja liigun õiges suunas.
Kui esimene, Tiina Seemani loeng andis enesekindlust, et liigun õiges suunas, siis Elar Langi ettekanne andis vastuse, kuidas liikuda õiges suunas. Tegemist oli ühe kõige inspireerivama kõnega, mida ma oma elus kuulnud olen. Lang loeng „Õppimisest. Omast kogemusest“ keskendus väga palju uskumustele ning tööeetikale. Kõneleja rääkis, kuidas saada võitu negatiivsetest uskumustest nagu näiteks „ma ei saa sellega hakkama“ või „teha on liiga palju“. Vähem oluline ei olnud mõte, et suhtumine on kõige alus. Nii nagu suhtud sa kooli, suhtud ka tulevikus oma töösse. Tuleb luua harjumus olemaks distsiplineeritud ja eesmärgipärane. Erinevalt paljudest motiveerivatest kõnelejatest oli näha, et Lang on ise neid põhimõtteid edu saavutamisel kasutanud. Põnev oli näha bakalaureuse ning magistri õpinguplaani, mis viie aasta jooksul täidetud sai. Kuna esineja ise oli enne ülikooli õpinguid pigem tagasihoidlik ja laisk õpilane, said temaga samastuda ka tudengid, kellel veel suuri õppimisharjumusi kujunenud ei olnud. Seega arvan, et Elar Langi loeng oli äärmiselt oluline kõigile tudengitele, hoolimata sellest, kas ta õpib arendajaks või administraatoriks.
Taavi Tuisk esines ettekandega: „Millega tegeleb süsteemihaldur“. Tegemist oli kõige tehnilisema ja spetsiifilisema ettekandega, kuid kindlasti äärmiselt põnev neile, kes eelkõige soovivad keskenduda võrkude haldamisele. Mina hindasin antud loengu puhul seda, et Tuisk andis äärmiselt hea ning ülevaatliku pildi IT süsteemide haldamisest ning ajaloost. Huvitav oli asjaolu, kui kardinaalselt on valdkond 20 aastaga muutunud, ühelt poolt lihtsamaks, kuna erinevaid süsteem komponente on lihtsam sisse tellida, ei ole vaja enam jalgratast iga kord leiutada, samas vastutus on läinud ajas üha suuremaks. Äriettevõttetele on võrgu maasolek tohutult suure kahjuga, seetõttu on ka halduri positsioon organisatsioonis niivõrd oluline. Lisaks kõnetas mind, kuidas kirjeldas esineja edukat süsteemihaldurit, ta peab olema fanaatik, kes pidevalt soovib uurida ja katsetada, kontrollima pidevalt, kas ehk on kuskil mingi turvaauk. Mulle manas see silmeette koheselt patsiga „itimehe“ stereotüübi. Seega antud ettekanne aitas mul mõista suuremat pilti, millega süsteemihaldur tegeleb.
Gert Suvi ettekanne testimisest ning Tanel Undi loeng idufirmadest andsid aimu, millega õigupoolest arvestama peaks, kui soovin tulevikus oma ettevõtet luua. Ühelt poolt on hirmutav, kui palju erinevaid rolle ja funktsioone tuleb juba väikeettevõttes täita, alates müügimeestest kuni raamatupidamiseni. Teisalt kuvas Undi loengust läbi põhimõte, et tuleb lihtsalt esimene samm teha ja alustada ning asjad hakkavad iseenesest õiges suunas liikuma. Sealjuures on oluline võimalikult kaua vältida investorite raha, et säilitada osalus ja sundida olema ökonoomne. Suvi testimise loengust jäi kuvama mõte, et oluline ei ole lihtsalt asi ära teha, vaid teha see ka nii, et see 100 korda suurema kliendibaasiga töötaks. Ehk siis Eestis on testijate olulisus alahinnatud, testimisega tegelevad arendajad, ent seda mitte kõrgel tasemel, kuna paratamatult nõuab testimine täielikku pühendumist.
Targo Tennisbergi ülevaade tarkvaraarenduse maailmast oli kõige mitmekülgsem. See haakus ka Tiina Seemani loenguga, mille sõnum oli, et maailm ei ole tegelikkuses nii lihtne, kui võib paista. Reaalsus on see, et kõikide projektidega tekib tohutult probleeme ja esmatähtis ei ole olla parim programmeerija, vaid tuleb osata nende probleemidega ümber käia. Mida suurem on projekt, seda suurem on tõenäosus, et see kukub läbi, ent mitte suuruse tõttu, vaid inimestevaheliste suhete tõttu. Teise, väga värvika metafoorina läbi viktoriini, selgitas Tennisberg, miks tähtajad tihti üle aja lähevad. Iga uue projektiga on programmeerijad tundmatus vees, luuakse midagi uut ning võimatu on seada alati õigeid tähtaegu. Lisaks olid selged paralleelid Elar Langi loenguga, mis puudutas suhtumist kooli. Võime ja oskus õppida on kõige olulisem oskus, mis koolis saavutame.
Kokkuvõttes täitsid kursuse esinejad kahtlemata eesmärgi, mida ma olin oodanud. Sain kinnitust, et õpin õiget asja ning olen õigel teel. Infotehnoloogia valdkond on niivõrd lai, et seal on koht introvertsele koodikirjutajale kui ka suhtlemisaltile müügiinimesele. Kindlasti said murtud mõned ideaalid, mis mul olid. Natukene hirmutav on teada, kui keerulised ja probleemiderohked IT projektid on, teisalt tekitavad sellised probleemid ka vajadust vastavate inimeste järele, mis on pigem võimalus. Ja et neid probleeme edukalt lahendada, tuleb, nagu Elar Lang ütles, luua juba koolis harjumus probleeme lahendama ja õppima õppima.
