Vmstat

Sissejuhatus

Antud leheküljel on kirjeldatud UNIX süsteemides toimiva käsurea tööriista vmstat. Kirjutise eesmärgiks on tutvustada, kuidas see käsk toimib ning mille jaoks seda kasutatakse.

Virtual memory statistics ehk vmstat on käsurea tööriist, mida kasutatakse arvuti mälu, protsessori, saalimise ja katkestuste jälgimiseks.

Vmstat’i tööriist on saadaval enamikes UNIXi ja Unixi-taolistes operatsioonisüsteemides (näiteks Linuxis ja Solarises), kuid erinevates operatsioonisüsteemides võivad käsusüntaks ja väljastatava informatsiooni esitus olla veidi erinevad.

Käsusüntaks

      vmstat [-a] [-n] [delay [ count]]
      vmstat [-f] [-s] [-m]
      vmstat [-S unit]
      vmstat [-d]
      vmstat [-p disk partition]
      vmstat [-V]

Lisavalikud

vmstat -a -näitab aktiivset / mitte aktiivset mälu.

vmstat -f

vmstat -m

vmstat -n

vmstat -s

vmstat -d

vmstat -p

vmstat -S

vmstat -V

vmstat'i kasutamise näited

Allolevad pildid ja näited on tehtud kasutades Ubuntu 11.04 server versiooni Linuxist.

vmstat - väljastab raporti.

vmstat’i esimene raport eksponeerib keskmisi näitajaid alates eelmisest taaskäivitusest. Protsessi ja mälu raportid on hetkelised.

procs:

r: näitab palju protsesse ootavad käima minemist.

b: näitab palju on hõivatud protsesse.

memory:

swpd: kasutatud virtuaalne mälu

free: vaba virtuaalne mälu

buff: mälu, mida kasutatakse kui puhvrit

cache: mälu, mida kasutatakse vahemäluna

swap:

si: mälu swapitud kettalt (igaks sekundiks)

so: mälu swapitud kettale (igaks sekundiks)

io:

bi: blocks in (iga sekundi kohta)

bo: blocks out (iga sekundi kohta)

system:

in: katkestused iga sekundi kohta

cs: Context switches

cpu:

us: user time ehk kasutaja aeg

sy: system time ehk süsteemi aeg

id: idle time ehk tegevusetu aeg

wa: wait time ehk ooteaeg

vmstat -V: väljastab versiooni informatsiooni.

vmstat -n [mitme sekundi tagant soovite uuendust]: iga kord, kui tuleb uus raport, tekib lihtsalt uus rida ilma päiseta.

vmstat -a: näitab aktiivset/mitteaktiivset mälu.

vmstat -d: väljastab ketta statistika – lugemised, kirjutamised, I/O statistika.

Väljade kirjeldus:

Reads - lugemised:

Total: kõik lugemised, mis on edukalt lõpetatud.

Merged: grupeeritud lugemised (tulemusena ühes I/O-s)

Sectors: edukalt loetud sektorid

Ms: lugemisele kulutatud aeg millisekundites.

Writes - kirjutamised:

Total: kõik kirjutamised, mis on edukalt lõpetatud

Merged: grupeeritud kirjutamised (tulemusena ühes I/O-s)

Sectors: edukalt kirjutatud sektorid

Ms: kirjutamiseks kulunud aeg millisekundites

IO - Input Output:

Cur: I/O-d töös

S: I/O jaoks kulunud aeg sekundites

vmstat -D: väljastab ketta tabeli.

vmstat -p[ketta partsitsioon]: kasutatakse selleks, et väljastada ketta I/O statistikat ühe ketta partitsiooni kohta.

Väljade kirjeldus:

Reads - lugemised:

Read sectors: sellele partitsioonile loetud sektorite koguarv

Writes - kirjutamised:

Requested writes: selle partitsioonile tehtud kirjutamise taotluste koguarv

vmstat -s: väljastab tabeli, mis koosneb erinevatest event counters ja mälu statistikast. See raport ei kordu. Kasutatakse, et väljastada raportit tabeli kujul. Prindib vm (virtual memory) tabeli.

vmstat –m: väljastab slabinfot

Väljade kirjeldus:

Cache: cache’i nimi

Num: käesoleval hetkel aktiivsete objektide arv

Total: saadaval olevate objektide koguarv

Size: iga objekti suurus

Pages: vähemalt ühe aktiivse objektiga lehekülgede arv

Totpages: reserveeritud lehekülgede koguarv

Palab: lehekülgede arv slabi ehk kohta

vmstat -S[ühik]: väljastab vmstat’i raporti nii, et ühikud raportis on valitud ühikutena väljastatud, näiteks k või K või m või M.

vmstat –f: väljastab kõik fork system calls’id, mida süsteem on teinud alates eelmisest boot’ist. See käsk väljastab kõik fork, vfork ja clone system call counts’id.

vmstat [delay[count]] : käsk, mis väljastab raporteid vastavalt valitud parameetritele. Delay – aeg uuenduste vahel sekundites. Kui seda ei ole eraldi välja toodud, siis väljastatakse ainult keskmised väärtused alates eelmisest taaskäivitusest. Count – mitu uuendust soovitakse valitud aja jooksul saada.

Lisaks

vmstat’i kasutamiseks pole vaja eraldi luba/õigusi.

Raportid on mõeldud selleks, et aidata identifitseerida süsteemi kitsaskohti.

Linuxis ei ole vmsat jooksev protsess.

Kõik linuxi plokid on 1024 baidised. Vanadel kernelitel võib olla 512, 2048 või 40296 baidiseid plokke.

Alates props 3.1.9 laseb vmstat valida ühikuid (k, K, m, M), vaikimise on ühikuks K (1024 baiti).

Kasutatud materjalid

http://www.thegeekstuff.com/2011/07/iostat-vmstat-mpstat-examples/
http://linuxcommand.org/man_pages/vmstat8.html
http://linux.die.net/man/8/vmstat
http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_vmstat.htm

Autor

Nele Kiigemägi Rühm A21 2011

Täiendas:

Diana Lõhmus Rühm AK21 2015