Vmstat
Sissejuhatus
Antud leheküljel on kirjeldatud UNIX süsteemides toimiva käsurea tööriista vmstat. Kirjutise eesmärgiks on tutvustada, kuidas see käsk toimib ning mille jaoks seda kasutatakse.
Virtual memory statistics ehk vmstat on käsurea tööriist, mida kasutatakse arvuti mälu, protsessori, saalimise ja katkestuste jälgimiseks.
Vmstat’i tööriist on saadaval enamikes UNIXi ja Unixi-taolistes operatsioonisüsteemides (näiteks Linuxis ja Solarises), kuid erinevates operatsioonisüsteemides võivad käsusüntaks ja väljastatava informatsiooni esitus olla veidi erinevad.
Käsusüntaks
vmstat [-a] [-n] [delay [ count]] vmstat [-f] [-s] [-m] vmstat [-S unit] vmstat [-d] vmstat [-p disk partition] vmstat [-V]
Lisavalikud
vmstat -a -näitab aktiivset / mitte aktiivset mälu.
vmstat -f -näitab fork[1] , vfork[2] ja clone[3] protsesside arvu alates viimasest alglaadimisest ning mis on võrdne loodud ülesannete kogusummaga. Iga protsess esindab ühte või mitut ülesannet, sõltuvalt täidetavate lõimede (täidetavate programmiosade) hulgast. Raportis olevad kirjed ei kordu.
vmstat -m -kuvab segmendiinfot
vmstat -n -päised kuvatakse ainult üks kord
vmstat -s
vmstat -d
vmstat -p
vmstat -S
vmstat -V
vmstat'i kasutamise näited
Allolevad pildid ja näited on tehtud kasutades Ubuntu 11.04 server versiooni Linuxist.
vmstat - väljastab raporti.
vmstat’i esimene raport eksponeerib keskmisi näitajaid alates eelmisest taaskäivitusest. Protsessi ja mälu raportid on hetkelised.
procs:
r: näitab palju protsesse ootavad käima minemist.
b: näitab palju on hõivatud protsesse.
memory:
swpd: kasutatud virtuaalne mälu
free: vaba virtuaalne mälu
buff: mälu, mida kasutatakse kui puhvrit
cache: mälu, mida kasutatakse vahemäluna
swap:
si: mälu swapitud kettalt (igaks sekundiks)
so: mälu swapitud kettale (igaks sekundiks)
io:
bi: blocks in (iga sekundi kohta)
bo: blocks out (iga sekundi kohta)
system:
in: katkestused iga sekundi kohta
cs: Context switches
cpu:
us: user time ehk kasutaja aeg
sy: system time ehk süsteemi aeg
id: idle time ehk tegevusetu aeg
wa: wait time ehk ooteaeg
vmstat -V: väljastab versiooni informatsiooni.
vmstat -n [mitme sekundi tagant soovite uuendust]: iga kord, kui tuleb uus raport, tekib lihtsalt uus rida ilma päiseta.
vmstat -a: näitab aktiivset/mitteaktiivset mälu.
vmstat -d: väljastab ketta statistika – lugemised, kirjutamised, I/O statistika.
Väljade kirjeldus:
Reads - lugemised:
Total: kõik lugemised, mis on edukalt lõpetatud.
Merged: grupeeritud lugemised (tulemusena ühes I/O-s)
Sectors: edukalt loetud sektorid
Ms: lugemisele kulutatud aeg millisekundites.
Writes - kirjutamised:
Total: kõik kirjutamised, mis on edukalt lõpetatud
Merged: grupeeritud kirjutamised (tulemusena ühes I/O-s)
Sectors: edukalt kirjutatud sektorid
Ms: kirjutamiseks kulunud aeg millisekundites
IO - Input Output:
Cur: I/O-d töös
S: I/O jaoks kulunud aeg sekundites
vmstat -D: väljastab ketta tabeli.
vmstat -p[ketta partsitsioon]: kasutatakse selleks, et väljastada ketta I/O statistikat ühe ketta partitsiooni kohta.
Väljade kirjeldus:
Reads - lugemised:
Read sectors: sellele partitsioonile loetud sektorite koguarv
Writes - kirjutamised:
Requested writes: selle partitsioonile tehtud kirjutamise taotluste koguarv
vmstat -s: väljastab tabeli, mis koosneb erinevatest event counters ja mälu statistikast. See raport ei kordu. Kasutatakse, et väljastada raportit tabeli kujul. Prindib vm (virtual memory) tabeli.
vmstat –m: väljastab slabinfot
Väljade kirjeldus:
Cache: cache’i nimi
Num: käesoleval hetkel aktiivsete objektide arv
Total: saadaval olevate objektide koguarv
Size: iga objekti suurus
Pages: vähemalt ühe aktiivse objektiga lehekülgede arv
Totpages: reserveeritud lehekülgede koguarv
Palab: lehekülgede arv slabi ehk kohta
vmstat -S[ühik]: väljastab vmstat’i raporti nii, et ühikud raportis on valitud ühikutena väljastatud, näiteks k või K või m või M.
vmstat –f: väljastab kõik fork system calls’id, mida süsteem on teinud alates eelmisest boot’ist. See käsk väljastab kõik fork, vfork ja clone system call counts’id.
vmstat [delay[count]] : käsk, mis väljastab raporteid vastavalt valitud parameetritele. Delay – aeg uuenduste vahel sekundites. Kui seda ei ole eraldi välja toodud, siis väljastatakse ainult keskmised väärtused alates eelmisest taaskäivitusest. Count – mitu uuendust soovitakse valitud aja jooksul saada.
Lisaks
vmstat’i kasutamiseks pole vaja eraldi luba/õigusi.
Raportid on mõeldud selleks, et aidata identifitseerida süsteemi kitsaskohti.
Linuxis ei ole vmsat jooksev protsess.
Kõik linuxi plokid on 1024 baidised. Vanadel kernelitel võib olla 512, 2048 või 40296 baidiseid plokke.
Alates props 3.1.9 laseb vmstat valida ühikuid (k, K, m, M), vaikimise on ühikuks K (1024 baiti).
Kasutatud materjalid
http://www.thegeekstuff.com/2011/07/iostat-vmstat-mpstat-examples/
http://linuxcommand.org/man_pages/vmstat8.html
http://linux.die.net/man/8/vmstat
http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_vmstat.htm
Autor
Nele Kiigemägi Rühm A21 2011
Täiendas:
Diana Lõhmus Rühm AK21 2015