/etc/fstab fail: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
Line 40: Line 40:
Näiteks <code>/mnt/pildid</code> või <code>/media/cdrom</code>. Kui tegu on saaleala või failiga, siis kirjutada veergu <code>none</code>.
Näiteks <code>/mnt/pildid</code> või <code>/media/cdrom</code>. Kui tegu on saaleala või failiga, siis kirjutada veergu <code>none</code>.


==Kolmas veerg==
==Kolmas veerg ehk type==
Kolmandas veerus on ühendatava faili, kettajao või seadme failisüsteemi tüüp. <br>
Mõned toetatud failisüsteemid on: <code>auto</code>, <code>ext2</code>, <code>ext3</code>, <code>ext4</code>, <code>btrfs</code>, <code>reiserfs</code>, <code>xfs</code>, <code>jfs</code>, <code>vfat</code>, <code>ntfs</code> ja <code>swap</code>. <br>
<code>auto</code> ei ole failisüsteem, vaid tüüp, mille puhul süsteem teeb ise kindlaks, mis failisüsteem on külge ühendatud. See on kasulik eemaldatava meedia puhul(CD/DVD).<ref>[https://wiki.archlinux.org/index.php/Fstab fstab - ArchWiki]</ref>


==Neljas veerg==
==Neljas veerg==

Revision as of 21:31, 26 November 2015

Autor

Kristo Ränk A21

Esitamise kuupäev: 2?.11.2015

Sissejuhatus

Fstab (file systems table) on kettajagude ja muud tüüpi failisüsteemide konfiguratsioonifail.
Failis /etc/fstab on kirjas kuidas ja kuhu ühendada süsteemi kettajaod ning andmekandjad.

Eeldused

  • Linux operatsioonisüsteem. Faili olemasolu ei sõltu distributsioonist ega versioonist.
  • Oskus orienteeruda Linuxi käsureal
  • Faili sisu muutmiseks ligipääs juurkasutaja õigustele

Näide faili /etc/fstab sisust

Faili sisu on võimalik näha käsuga cat /etc/fstab.
Kui on vaja faili sisu muuta, tuleb fail avada tekstiredaktoriga. Näiteks kasutades nano oleks käsk nano /etc/fstab.
Muutuste salvestamiseks peab kasutaja faili avama juurkasutaja õigustega sudo nano /etc/fstab või enne faili avamist juurkasutaja õigustega sisse logima sudo -i.

# /etc/fstab: static file system information.
#
# <file system>     <mount point>     <type>     <options>                      <dump>     <pass>

/dev/sda1           /                 ext4       defaults                       0          1
/dev/fd0            /media/floppy     auto       rw,user,noauto,exec,utf8       0          0
/dev/sdb1           /mnt/kaust        ext2       defaults                       0          0
/dev/sdb2           none              swap       sw                             0          0

NB! Antud näide on võetud ja mugavdatud süsteemist Ubuntu Server 14.04.3 LTS. Faili sisu võib masinast ja süsteemist sõltuvalt olla erinev.

Esimene veerg ehk file system

/etc/fstab faili esimeses veerus on kirjas millist seadet, kettajagu või faili ühendatakse. Kettajagude eristamiseks on mitu varianti.

  • UUID=xxx.yyy.zzz Igale kettajaole genereeritud unikaalne nimi, mis koosneb 32-st suvalisest kuueteistkümnendsüsteemi numbrist.[1]
  • LABEL=label Püsiv ja lihtsamini eristatav kettajao nimi. Näiteks LABEL=/boot. Maksimaalselt 16 tähemärki pikk.[2]
  • /dev/sdxy Kettajao füüsiline asukoht. Näiteks /dev/sda1 või /dev/sdb4. Ketta füüsiline asukoht sõltub kontrollerist ja võib muutuda. [3]

Teine veerg ehk mount point

Teises veerus on asukoht kuhu kettajagu, seade või fail ühendada. Asukohaks võib määrata ükskõik millise kausta, eeldusel, et ühendamisel selline kaust eksisteerib.[4]
Näiteks /mnt/pildid või /media/cdrom. Kui tegu on saaleala või failiga, siis kirjutada veergu none.

Kolmas veerg ehk type

Kolmandas veerus on ühendatava faili, kettajao või seadme failisüsteemi tüüp.
Mõned toetatud failisüsteemid on: auto, ext2, ext3, ext4, btrfs, reiserfs, xfs, jfs, vfat, ntfs ja swap.
auto ei ole failisüsteem, vaid tüüp, mille puhul süsteem teeb ise kindlaks, mis failisüsteem on külge ühendatud. See on kasulik eemaldatava meedia puhul(CD/DVD).[5]

Neljas veerg

Viies veerg

Kuues veerg

Kokkuvõte

Viited