Disaster recovery as a service (DRaaS)

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Sissejuhatus

Disaster Recovery as a Service ehk DRaaS on tõrkesiirdeteenus, mis võimaldab avariitaastet pilveteenusena, eeldusel, et kaitstavaid füüsilisi või virtuaalseid servereid hostitakse ja\või replikeeritakse (kolmanda osapoole) pilves. DRaaSi loetakse üheks osaks neljast pilveteenuste põhiklastrist (lisaks infrastructure as a service (IaaS), platform as a service (PaaS), ja software as a service (SaaS)).

Kirjeldus

2013. aastal Ponemon instituudi poolt läbiviidud uuring näitas, et andmekeskuste maasolekuaja minut maksab keskmiselt $7,900 (41% kasv võrreldes 2010. aastaga), illustreerides fakti, et 'downtime' on kulukas ja kallineb iga aastaga. See on loonud DRaaS'ile hea kasvupinnase eelkõige väiksemate kuni keskmiste ettevõtete seas, kellel puudub kompetents ja ressursid efektiivse tõrkestrateegia juurutamiseks - selle saab teenusena sisse osta ning nõuded ja vajadused (taasteajad ja -punktid) teenusetaseme lepingus defineerida.

Suurematel ettevõtetel on reeglina kombinatsioon kohapealsest (on-site) andmete tarbimisest ning sisseostetud hostetud teenusest (nn. hybrid cloud)

Some large organisations (with more money to play with) tend to have a combination of ‘on premise’ and outsourced hosted services (hybrid cloud). As their primary services and data are hosted in the cloud it makes sense to have their DR capability in the cloud, with the same provider.

Arhitektuur

DRaaSi arhitektuur varieerub vastavalt sellele, kuidas täpsemalt pilve kasutatakse.

  • To Cloud DRaaS : Kaitstav objekt (andmed või applikatsioon) asub kliendi primaarses andmekeskuses ning pilve kasutatakse vaid sealt andmete taastamiseks
  • In Cloud DRaaS : Nii allikas kui ka taastamiseks kasutatavad koopiad asuvad pilves
  • From Cloud DRaaS : Kaitstav objekt asub pilves, varundus tehakse kliendi lokaalsesse andmekeskusse, tõrgete korral taastatakse sealt andmed pilve tagasi

Plussid

  • Hind: Traditsiooniline avariitaastestrateegia eeldab investeeringuid andmekeskusesse, serverite ja võrguseadmete soetuskulusid, lisaks halduskulusid (elekter, tööjõud, rent). Pilveteenusena maksab ettevõte vaid oma serverite snapshottide varunduse eest. Ehk tegu on Infrastructure-as-a-Service (IaaS) teenusega, mis aktiveerub ainult tõrkestsenaariumi korral.
  • Testimine: Isegi kui tõrkesiirdestrateegia on paigas, tuleb seda regulaarselt testida. Virtualiseeritud teenus võimaldab luua isoleeritud nn. sandbox keskkondi, kus erinevaid tõrkestsenaariume läbi mängida, samal ajal töökeskkonnale mõju mitte avaldades.
  • Paindlikkus: Võimalus lihtsalt taastada ainult üks virtuaalmasin või terve serveripark.
  • Taasteaeg: Andmete taastamine füüsilisest andmekeskusest (koos võimalike startup protseduuridega) võtab reeglina kauem aega kui snapshoti taastamine pilvest.

Miinused

  • Riskihaldus: Ärikriitiliste funktsioonide üleandmine kolmandale osapoolele eeldab põhjalikku eeltööd koostööpartneri valikul.
  • Kontroll: Tulenevalt DRaaSi kui teenuse suhtelisest noorusest võivad teenusepakkuja kohustused ja vastutus andmete käsitlemisel jääda halli alasse, mis loob pinnase turvaprobleemideks.
  • Sõltuvus võrguühendusest: Kui traditsioonilisest andmekeskusest saab andmeid vajadusel ka meediavahendused taastada, siis eeldus DRaaSi toimimiseks on suure läbilaskevõimega võrguühendus.

DRaaS lahenduste pakkujad

2015. aastal avaldatud Gartneri uuringust saab välja tuua kolm liidrit DRaaS teenusepakkujate turul.

  • Sungard Availability Services, Suurbritannias asuv ettevõte, mis opereerib Euroopas 14 andmekeskusega;
  • IBM, oma Resiliency Services portfolioga;
  • NTT Communications, Jaapanis baseeruv, Fortune Global 500 nimekirja üks kõrgemail positsioonil olevaid telecom-ettevõtteid;

Gartneri väidab ühtlasi oma uuringus, et suurim kliendisegment on väike-ettevõtted, põhjendades seda DRaaS teenuse uudsusega, ent ennustab kasvu ka suurkliendisegmendis, niipea kui teenuse hind ja kasutegur on tasakaalu leidnud. Pilveteenusele omased kallid virtuaalmasinate korduvlõivude olid peamised väljatoodud probleemkohad suurematele ettevõtetele, kes on sunnitud neid suuremates kogustes rentima.

Kokkuvõte

Lühidalt kokku võttes kujutab NAS salvestisüsteem endast failidel põhinevat juurdepääsu, SAN süsteem aga plokkidel põhinevat juurdepääsu. SAN rakendub „sügavamalt“ ja pakub kõikvõimalikke tehnilisi lahendusi andmete salvestamiseks. NAS kujutab endast institutsiooni serverimaastiku laiendust.

Viited

http://www.allsan.com/sanoverview.php3
http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Loeng04_2_DAS_SCSI_SAN.pdf
http://www.proact.ee/Teenused/Storage/SAN/
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/2947_250.HTM

Autor

SL