Free: Difference between revisions
| (22 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 11: | Line 11: | ||
==“Free” käsu alused== | ==“Free” käsu alused== | ||
Kõige tavalisem viis “free'd” kasutada on | Kõige tavalisem viis “free'd” kasutada on: | ||
<pre> | <pre> | ||
| Line 19: | Line 19: | ||
Käsu käivitamisel kuvatakse midagi sarnast: | Käsu käivitamisel kuvatakse midagi sarnast: | ||
[[File:Free2.png]] | [[File:Free2.png]]<br> | ||
Joonis 1: Käivitamisel kuvatakse. | Joonis 1: Käivitamisel kuvatakse. | ||
Informatsioon, mis kuvatakse käivitamisel [Joonis 1]: | |||
* Kõik numbrid on algselt kilobaitides (KB | * Kõik numbrid on algselt kilobaitides (KB, st 1024 baiti), kuid seda saab muuta (vt allpool) | ||
* Väljundis kuvatakse mälu | * Väljundis kuvatakse mälu suurused, muutmälu (RAM) jaotust ja (swap) saalemälu, aga ka seletatakse kui palju sellest füüsilisest muutmälust on jaotatud puhverdamise ja vahemälu vahel, kui see ei ole kasutusel mõne rakenduse poolt. | ||
Käsul “free” on mõned kasulikud | Käsul “free” on mõned kasulikud võtmed [http://www.cyberciti.biz/faq/linux-check-memory-usage/]: | ||
<pre> | <pre> | ||
| Line 63: | Line 63: | ||
Vaikimisi käsk “free” kasutab 1024 baiti, üksuste vahel toimuva konventeerimise käigus. See on | Vaikimisi käsk “free” kasutab 1024 baiti, üksuste vahel toimuva konventeerimise käigus. See on tavaline, kui rääkida mälust või ketta suurusest, kuid kui võrrelda numbreid, mis põhinevad tuhandel (st 1KB = 1000 bitti), võib see kaasa tuua ootamatuid suuruseid. | ||
<pre> | <pre> | ||
| Line 71: | Line 71: | ||
==“Free” käsu mälu väljund== | ==“Free” käsu mälu väljund== | ||
“Free” käsu väljund võib alguses segadust tekitada [Joonis 1]. Tuleks | “Free” käsu väljund võib alguses segadust tekitada [Joonis 1]. Tuleks jätta meelde, et Linux võtab kasutamata mälu (a.k.a mälu mis ei ole kasutusel rakenduste ja operatsioonisüsteemi poolt) ja kasutab seda ketta puhverdamises ja vahemälus siis, kui saab. | ||
Pole mõtet lasta vabal mälul raisku minna mitte midagi tehes. Mälu pannakse tööle | Pole mõtet lasta vabal mälul raisku minna mitte midagi tehes. Mälu pannakse tööle kui rakendus seda vajab. Kui rakendus vajab mälu ja nõuab osa kasutatavast mälust, mis on kasutusel puhverdamises ja vahemälus, siis Linux annab mälu rakendusele. Protsess on automaatne ja seda ei ole vaja välja lülitada (ilmselt ei ole ka võimalik). | ||
Seda kõike meeles pidades vaadatakse “free” käsu väljundit. Käivitades “free -m” genereerib järgmisi jaotusi megabaitides: | Seda kõike meeles pidades vaadatakse “free” käsu väljundit. Käivitades “free -m” genereerib järgmisi jaotusi megabaitides [http://corlewsolutions.com/articles/article-6-understanding-the-free-command-in-ubuntu-and-linux]: | ||
[[File:Free5.png]] | [[File:Free5.png]]<br> | ||
Joonis 2: Free mälu väljund megabaitides. | Joonis 2: Free mälu väljund megabaitides. | ||
Selles näites, kollases kastis, on kogu muutmälu (RAM) | Selles näites, kollases kastis, on ära näidatud kogu muutmälu (RAM) suurus süsteemis. | ||
Enamus inimesed lähevad segadusse, kui vaadatakse kasutusel (used) vs vaba mälu (free memory). Eksikombel vaadatakse kasutatud mälu (sinine kast) ja | Enamus inimesed lähevad segadusse, kui vaadatakse kasutusel (used) vs vaba mälu (free memory). Eksikombel vaadatakse kasutatud mälu (sinine kast) ja määratakse selle abil kasutatud mälu kogust. Siis vaadatakse paremale ja nähakse väga väikest numbrit. Seal, kus on vaba mälu (punane kast) ja määratakse selle abil vaba mälu. | ||
Mälu on ajutiselt kasutusel | Mälu on ajutiselt kasutusel puhverdamisel ja vahemälus nii, et see on kaasa arvatud kasutusel olevas mälus (sinine kast). Oranźid kastid hoiavad vaba mälu puhveramisele ja vahemälule. | ||
==Kui palju mälu on tegelikult kasutusel Linuxis?== | ==Kui palju mälu on tegelikult kasutusel Linuxis?== | ||
Kui ollakse huvitatud serveri mälu jaotusest, siis ei | Kui ollakse huvitatud serveri mälu jaotusest, siis ei tunta huvi, kui palju mälu on kasutuses puhverdamisel ja vahemälus. Siis on vaja teada, mis on rakenduste poolt juba kasutusel ja mis on veel saadaval. Teise rea väljund lahendab probleemi [Joonis 3]. | ||
Lilla kast esindab seda, mis on määratud rakendustele ja operatsioonisüsteemile. Seda võib kergelt üle kontrollida, kui kasutusel olev mälu (sinine kast) lahutada puhveri ja vahemälu (oraanź kast) | Lilla kast esindab seda, mis on määratud rakendustele ja operatsioonisüsteemile. Seda võib kergelt üle kontrollida, kui kasutusel olev mälu (sinine kast) lahutada puhveri ja vahemälu (oraanź kast) kogusummast. Tulemuseks saadakse päriselt kasutatud mälu süsteemis [Joonis 3]. | ||
==Kui palju mälu on tegelikult Linuxis vaba?== | ==Kui palju mälu on tegelikult Linuxis vaba?== | ||
Vaba mälu tegelik summa on rohelises kastis. See | Vaba mälu tegelik summa on rohelises kastis. See arvutatakse nii, et kogu muutmälust (kollane kast) lahutatakse rakendustele määratud mälu maht (lilla kast). Võib ka arvutada nii: vaba mälu (punane kast) liita puhveri ja vahemäluga (oraanźid kastid) - tulemus on sama [Joonis 3] [http://corlewsolutions.com/articles/article-6-understanding-the-free-command-in-ubuntu-and-linux]. | ||
==Ümardamise vead== | ==Ümardamise vead== | ||
Kui proovida arvutada allolevaid | Kui proovida arvutada allolevaid väärtusi, on märgata, et “Free” eksib ühe megabaidiga [Joonis 3]. “Free” kärbib mälu enne, kui mälu kuvatakse. Kasutades “Free’s” kilobaite, saab täpsema tulemuse. | ||
==Saalemälust== | ==Saalemälust== | ||
Saalemälu on osa kõvakettast, mis on määratud käituma nagu muutmälu (RAM). Oleks mõttetu kasutada ketast puhverdamises ja vahemälus nii, et Linux ei kasuta seda ja käsk “free” näitab ainult tegelikku mälu, mis on kasutusel. Tagasi näite juurde: | Saalemälu on osa kõvakettast, mis on määratud käituma nagu muutmälu (RAM). Oleks mõttetu kasutada ketast puhverdamises ja vahemälus nii, et Linux ei kasuta seda ja käsk “free” näitab ainult tegelikku mälu, mis on kasutusel. Tagasi näite juurde: | ||
[[File:Free5.png]] | [[File:Free5.png]]<br> | ||
Joonis 3: Free mälu väljund megabaitides. | Joonis 3: Free mälu väljund megabaitides. | ||
7 megabaiti on hetkel kasutuses | 7 megabaiti on hetkel kettal kasutuses nagu mälu. See on ruum, mis on reserveeritud operatsioonisüsteemi poolt, et jälgida ülejäänud saalemälu. Kui saalemälu on kasutusel, siis see ei ole hea, sest serveri jaoks see on liiga aeglane. Kui süsteem kasutab saalemälu, siis on tõenäoliselt midagi valesti või masinas ei ole piisavalt mälu [Joonis 3]. Enamasti kasutatakse käsku “Free”, et kinnitada Linuxi saalemälu mitte kasutamist. | ||
==Näpunäited Linux’i “Free” käsu kasutamiseks== | ==Näpunäited Linux’i “Free” käsu kasutamiseks== | ||
Selle asemel, et | Selle asemel, et terminalis aeg-ajalt kirjutada käsku “free”, et aeg-ajalt käsku käivitada, võib kasutada järgmist käsku [http://corlewsolutions.com/articles/article-6-understanding-the-free-command-in-ubuntu-and-linux], | ||
<pre> | <pre> | ||
free -s N | free -s N | ||
</pre> | </pre> | ||
Käsk "free" käivitub aeg-ajalt, kui määrata võtmele N vastav väärtus. | |||
==Kokkuvõte== | ==Kokkuvõte== | ||
“Free” on väga oluline käsk, mille abil saab vaadelda mälu eraldamist ja informatsiooni kuvamist mälu kohta. Tuleb meeles pidada, et tegelik vaba mälu asub vaba mälu veerus teisel real. Minu meelest käsku "free" ei ole üldse raske kasutada ega mõista, käsk annab palju olulist informatsiooni. Referaadis on välja toodud võimalused, mida “free” käsuga on võimalik teha ja kuidas see kasulik on. | |||
==Viited== | ==Viited== | ||
1. http://corlewsolutions.com/articles/article-6-understanding-the-free-command-in-ubuntu-and-linux <br> | 1. http://corlewsolutions.com/articles/article-6-understanding-the-free-command-in-ubuntu-and-linux <br> | ||
2. http://www.cyberciti.biz/faq/linux-check-memory-usage/ <br> | |||
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] | [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] | ||
Latest revision as of 00:57, 24 November 2015
Autor
Autor: Leila Toomet
Rühm: AK21
Esitamise kuupäev: 24.10.2015
Sissejuhatus
“Free”, mida kasutatakse Linuxil baseeruvatel operatsioonisüsteemidel, näiteks nagu Ubuntu, on võimas käsk ja selle abil saab vaadelda mälu eraldamist. See on üks nendest käskudest, mida serveri administraator peaks hästi teadma, kuid mis võib tekitada segadust. Seletan ära “free” käsurea väljundi ja mõningaid tüüpilisemaid viise, kuidas seda käsku kasutada.
“Free” käsu alused
Kõige tavalisem viis “free'd” kasutada on:
free
Käsu käivitamisel kuvatakse midagi sarnast:
Joonis 1: Käivitamisel kuvatakse.
Informatsioon, mis kuvatakse käivitamisel [Joonis 1]:
- Kõik numbrid on algselt kilobaitides (KB, st 1024 baiti), kuid seda saab muuta (vt allpool)
- Väljundis kuvatakse mälu suurused, muutmälu (RAM) jaotust ja (swap) saalemälu, aga ka seletatakse kui palju sellest füüsilisest muutmälust on jaotatud puhverdamise ja vahemälu vahel, kui see ei ole kasutusel mõne rakenduse poolt.
Käsul “free” on mõned kasulikud võtmed [1]:
free -b
Kuvab väljundi baitides.
free -k
Kuvab väljundi kilobaitides.
free -m
Kuvab väljundi megabaitides.
free -g
Kuvab väljundi gigabaitides.
free --tera
Kuvab väljundi terabaitides.
free -h
Kuvab väljundi inimesele loetavas formaadis (nt 777MB).
free -t
Kuvab väljundis viimasel real "total" RAM+swap.
free -l
Kuvab väljundi, mis näitab üksikasjaliku mälu statistika.
Vaikimisi käsk “free” kasutab 1024 baiti, üksuste vahel toimuva konventeerimise käigus. See on tavaline, kui rääkida mälust või ketta suurusest, kuid kui võrrelda numbreid, mis põhinevad tuhandel (st 1KB = 1000 bitti), võib see kaasa tuua ootamatuid suuruseid.
free --si -m
Kui valiku võtit -m, -b jne ei ole juurde lisatud, siis --si kuvab kilobaitides.
“Free” käsu mälu väljund
“Free” käsu väljund võib alguses segadust tekitada [Joonis 1]. Tuleks jätta meelde, et Linux võtab kasutamata mälu (a.k.a mälu mis ei ole kasutusel rakenduste ja operatsioonisüsteemi poolt) ja kasutab seda ketta puhverdamises ja vahemälus siis, kui saab.
Pole mõtet lasta vabal mälul raisku minna mitte midagi tehes. Mälu pannakse tööle kui rakendus seda vajab. Kui rakendus vajab mälu ja nõuab osa kasutatavast mälust, mis on kasutusel puhverdamises ja vahemälus, siis Linux annab mälu rakendusele. Protsess on automaatne ja seda ei ole vaja välja lülitada (ilmselt ei ole ka võimalik).
Seda kõike meeles pidades vaadatakse “free” käsu väljundit. Käivitades “free -m” genereerib järgmisi jaotusi megabaitides [2]:
Joonis 2: Free mälu väljund megabaitides.
Selles näites, kollases kastis, on ära näidatud kogu muutmälu (RAM) suurus süsteemis.
Enamus inimesed lähevad segadusse, kui vaadatakse kasutusel (used) vs vaba mälu (free memory). Eksikombel vaadatakse kasutatud mälu (sinine kast) ja määratakse selle abil kasutatud mälu kogust. Siis vaadatakse paremale ja nähakse väga väikest numbrit. Seal, kus on vaba mälu (punane kast) ja määratakse selle abil vaba mälu.
Mälu on ajutiselt kasutusel puhverdamisel ja vahemälus nii, et see on kaasa arvatud kasutusel olevas mälus (sinine kast). Oranźid kastid hoiavad vaba mälu puhveramisele ja vahemälule.
Kui palju mälu on tegelikult kasutusel Linuxis?
Kui ollakse huvitatud serveri mälu jaotusest, siis ei tunta huvi, kui palju mälu on kasutuses puhverdamisel ja vahemälus. Siis on vaja teada, mis on rakenduste poolt juba kasutusel ja mis on veel saadaval. Teise rea väljund lahendab probleemi [Joonis 3].
Lilla kast esindab seda, mis on määratud rakendustele ja operatsioonisüsteemile. Seda võib kergelt üle kontrollida, kui kasutusel olev mälu (sinine kast) lahutada puhveri ja vahemälu (oraanź kast) kogusummast. Tulemuseks saadakse päriselt kasutatud mälu süsteemis [Joonis 3].
Kui palju mälu on tegelikult Linuxis vaba?
Vaba mälu tegelik summa on rohelises kastis. See arvutatakse nii, et kogu muutmälust (kollane kast) lahutatakse rakendustele määratud mälu maht (lilla kast). Võib ka arvutada nii: vaba mälu (punane kast) liita puhveri ja vahemäluga (oraanźid kastid) - tulemus on sama [Joonis 3] [3].
Ümardamise vead
Kui proovida arvutada allolevaid väärtusi, on märgata, et “Free” eksib ühe megabaidiga [Joonis 3]. “Free” kärbib mälu enne, kui mälu kuvatakse. Kasutades “Free’s” kilobaite, saab täpsema tulemuse.
Saalemälust
Saalemälu on osa kõvakettast, mis on määratud käituma nagu muutmälu (RAM). Oleks mõttetu kasutada ketast puhverdamises ja vahemälus nii, et Linux ei kasuta seda ja käsk “free” näitab ainult tegelikku mälu, mis on kasutusel. Tagasi näite juurde:
Joonis 3: Free mälu väljund megabaitides.
7 megabaiti on hetkel kettal kasutuses nagu mälu. See on ruum, mis on reserveeritud operatsioonisüsteemi poolt, et jälgida ülejäänud saalemälu. Kui saalemälu on kasutusel, siis see ei ole hea, sest serveri jaoks see on liiga aeglane. Kui süsteem kasutab saalemälu, siis on tõenäoliselt midagi valesti või masinas ei ole piisavalt mälu [Joonis 3]. Enamasti kasutatakse käsku “Free”, et kinnitada Linuxi saalemälu mitte kasutamist.
Näpunäited Linux’i “Free” käsu kasutamiseks
Selle asemel, et terminalis aeg-ajalt kirjutada käsku “free”, et aeg-ajalt käsku käivitada, võib kasutada järgmist käsku [4],
free -s N
Käsk "free" käivitub aeg-ajalt, kui määrata võtmele N vastav väärtus.
Kokkuvõte
“Free” on väga oluline käsk, mille abil saab vaadelda mälu eraldamist ja informatsiooni kuvamist mälu kohta. Tuleb meeles pidada, et tegelik vaba mälu asub vaba mälu veerus teisel real. Minu meelest käsku "free" ei ole üldse raske kasutada ega mõista, käsk annab palju olulist informatsiooni. Referaadis on välja toodud võimalused, mida “free” käsuga on võimalik teha ja kuidas see kasulik on.
Viited
1. http://corlewsolutions.com/articles/article-6-understanding-the-free-command-in-ubuntu-and-linux
