IT - haridus ja - haritus

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

IT-haritus

IT on ala, kus paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.

Iseseisev õpe

IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu https://www.codecademy.com, lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. MOOC - massive open online course – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed avatud programmeerimiskursused Programmeerimisest maalähedaselt ja Programmeerimise alused. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval].

Õppimine töö käigus

IT alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT spetsialistide järele. Nn patsiga poisid, kes saavad hobi eest väärt palka ei ole motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võib tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kahjuks on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks sukeldumine tööellu. Üks viis omandada ja tõestada IT alast haritust on kutsesertifikaadid. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord kindlamini, kui erinevad koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad Microsoft, Cisco, Oracle, Linux Professional Institute, Novell, Red Hat, Canonical. IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule sobitumine meeskonda. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõtte vajadusele vastavalt panustada. Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Siin aga tuleb mingil hetkel ikkagi ette, et on vajadus teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.

Teiste erialade sidumine IT-ga

OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia raportis öeldakse, et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.

Kokkuvõte

Mart Noorma oma intervjuus [1] märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada. Õppetsükli lõpus omandatud dokument on siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.

Haridus versus haritus

Skaala. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine.

...//lisada pilt//....

Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.

...//lisada pilt//...

Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt.

Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?

Infotehnoloogid

Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi.

Arendajate puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemiston ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa [2], palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused.

Süsteemianalüütikud seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemianalüütiku puhul on tema tehnilised teadmised [3] [4]. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid kogemustega, kuid õpingud annavad asjale palju juurde.

Testija puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kindgadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi [5] [6] [7] [8].

Analüütiku puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake.

Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid.

Õppejõu puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Koreleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotenholoogiast seetõttu, et õpetatav on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises. Samas ei ole harv juhus, et it-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Samas kui koolis pööratakse suuremat tähelepanu pigem ühe eriala selgeks tegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised it-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid.

Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka häkkeri, kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust maailma vabana hoidmisele, ei tohiks neid kuidagi alahinnata.

Samalaadne arenduse alla käiksid ka arhitektid, kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Samas läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale.

Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab ka ametiposti „kõrgus“. Juhtivamatel positsioonidel võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.