Juturobot: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
(Created page with " Mis on juturobotid? Juturobot on juturoboti programm, mis simuleerib inimeste suhtlust teksti või hääle abil. Juturobotid aitavad toiminguid automatiseerida, töötades v...")
 
No edit summary
Line 1: Line 1:
Mis on juturobotid?
Mis on juturobotid?
[[File:wiki.jpg]]


Juturobot on juturoboti programm, mis simuleerib inimeste suhtlust teksti või hääle abil. Juturobotid aitavad toiminguid automatiseerida, töötades vastavalt antud algoritmile. Nad peavad kasutajaga dialoogi, täites tema taotlusi, vastates päringutele või lõbustades neid oma vastustega. Enamik töötab populaarsete kullerite platvormidel: Facebook Messenger, Telegram, Viber, VKontakte, Skype, Slack. Robotid võivad töötada eraldi rakendustena või olla sisse ehitatud otsingumootori funktsionaalsusse.
Juturobot on juturoboti programm, mis simuleerib inimeste suhtlust teksti või hääle abil. Juturobotid aitavad toiminguid automatiseerida, töötades vastavalt antud algoritmile. Nad peavad kasutajaga dialoogi, täites tema taotlusi, vastates päringutele või lõbustades neid oma vastustega. Enamik töötab populaarsete kullerite platvormidel: Facebook Messenger, Telegram, Viber, VKontakte, Skype, Slack. Robotid võivad töötada eraldi rakendustena või olla sisse ehitatud otsingumootori funktsionaalsusse.

Revision as of 18:33, 13 December 2020

Mis on juturobotid? File:Wiki.jpg

Juturobot on juturoboti programm, mis simuleerib inimeste suhtlust teksti või hääle abil. Juturobotid aitavad toiminguid automatiseerida, töötades vastavalt antud algoritmile. Nad peavad kasutajaga dialoogi, täites tema taotlusi, vastates päringutele või lõbustades neid oma vastustega. Enamik töötab populaarsete kullerite platvormidel: Facebook Messenger, Telegram, Viber, VKontakte, Skype, Slack. Robotid võivad töötada eraldi rakendustena või olla sisse ehitatud otsingumootori funktsionaalsusse.


Kuidas see kõik algas?

1950. aastal ilmus Alan Turingi kuulus artikkel "Computing Machinery and Intelligence", kus on kirjas intellekti omamise kriteerium, mida praegu tuntakse Turingi testi nime all. Kriteeriumiks on arvutiprogrammi võime matkida inimest, vesteldes kirjaliku teksti abil reaalajas teises ruumis viibiva inimesega (kohtunikuga). Test loetakse edukalt läbituks, kui kohtunik ei suuda vahet teha sellel, kas ta vestleb teise inimese või arvutiprogrammiga. Turingi väljapakutud test ajendas saksa arvutiteadlast Joseph Weizenbaumi looma programmi ELIZA, mis on esimene tuntuks saanud (ja tõenäoliselt siiani kõige tuntum) programm, mida peetakse juturobotiks. Eri allikate andmetel on ELIZA programm kirjutatud ajavahemikus 1964–1966. ELIZA vestleb kasutajaga inglise keeles ning näiliselt üsna arukalt. Programm kasutab võtmesõnade andmebaasi, kus iga võtmesõna jaoks on antud: järk (täisarv), šabloon, millega võrrelda sisendit, väljundi ehk vastuse spetsifikatsioon. See juturobot otsib niisiis kasutaja sisestatud tekstist võtmesõnu, mille šabloon sobiks lausega. Nii näiteks vastab programm igale sisendile, mis sisaldab sõna "ema", lausega "räägi mulle oma perest". See programm näitab, kui kerge on luua esmamuljet, et arvutiprogramm mõistab keelt, kuigi keele töötlus on pealiskaudne. Teise klassikalise juturoboti PARRY (1972) autor on Kenneth M. Colby. Süsteem jäljendas paranoikut. Selleks sisaldas programm ligi 6000 mustrit, mida võrdles sisendiga, et anda sobiv vastus. Hilisematest juturobotitest on tuntud näiteks A.L.I.C.E. (Artificial Linguistic Internet Computer Entity) ning Jabberwacky. A.L.I.C.E. loodi märgistuskeeles AIML, mis on mõeldud spetsiaalselt konversatsiooniagentide programmeerimiseks. Jabberwacky on eelnimetatutest erinev selle poolest, et ta õpib vestluse käigus ka juurde. Veel üks inglise keelel põhinev klassikaline juturobot on Racter (1984), mis on sarnaselt ELIZA-ga loodud lihtsaid vahendeid kasutades. Racterit on kasutatud ka ingliskeelse raamatu "The Policeman's Beard is Half Constructed" koostamisel. 2017. aastal käivitas Iisraeli ettevõte SnatchBot juturobotite loomise veebisaidi, millega saab nende sõnade kohaselt teha emotsioonianalüüsi funktsiooniga roboteid.

Võistlused

Juturobotite klassikaline eesmärk on Turingi testi läbimine, ent võistlustel võivad olla ka muud kindlad eesmärgid. Igal aastal toimub kaks väga mainekat võistlust. Üks neist käib Loebneri auhinna nimel. 1991. aastal algatas Hugh Loebner iga-aastase Loebneri auhinna võistluse, pakkudes 100 000 USA dollarit programmile, mis läbib Turingi testi. Aastatel 2000, 2001 ja 2004 on võitnud auhindu Richard Wallace'i kirjutatud programm A.L.I.C.E. Võistlusel Chatterbox Challenge on kaks juturobotit on võitjaks tulnud kolmel aastal: Talk-Bot (2001, 2002, 2006) ja Bildgesmythe (2008, 2009, 2011). 2012. aastal sai alguse ülemaailmne inglise keelt kõnelevate juturobotite veebipõhine võistlus Robo Chat Challenge (CBC). Nii Loebneri auhinna võistlusel kui ka Chatterbox Challenge'i võistlusel auhinnatud juturobot on näiteks Mitsuku.

Kuidas see töötab? Juturobotid võib jagada lihtsateks ja iseõppivateks. Esimesed saavad kasutajaga suhelda nuppude ja piltide kaudu või vastu võtta tekstikäsklusi. Robot tunneb teksti või kõne ära, tõstes esile märksõnad ja tõlkides need käskudeks. Kõige sagedamini on sellistes vestlusrobotites juhised koos käskude loendiga ja märksõnad. DAR VIS kuulub seda tüüpi robotitesse. Teist tüüpi vestlusrobotid töötavad tehisintellekti põhimõttel, õppides kasutajatega suhtlemise protsessis, analüüsides dialooge ja kohanedes kasutajate individuaalsete omadustega. Seda põhimõtet järgib hääle assistendid Siri Apple'ist ja "Alice" "Yandexist". Selliste vestlusrobotite abil saate vestelda abstraktsetel teemadel.


Juturobotite tüübid Meelelahutuslik -genereerida meeme, viia läbi tekstimänge, viktoriinid jne Konsultandid on kommertsrobotid, mis on loodud klientidega suhtlemiseks. Abilised - täidavad ülesandeid, sealhulgas ajakava järgi. Näiteks näitailmateade või telli takso. Ärijuturobotid on sageli loodud CRM-süsteemidesse integreerimiseks. Need võivad olla ettevõtte sisemised vajadused (vääriline näide on toodud artiklisartikkel CROCjuturoboti kohta ) ja aitavad klientidel teatud toiminguid teha, näiteks rahaülekandeid teha.

Miks kasutada juturobotit? Chatboti kasutamine on mugav ja intuitiivne. Erinevalt e-mailist asub chatbot messengeris, mis on eelistatuim suhtluskanal. Chatbotis on nupud, millega navigeerida ja anda enda kohta infot. Suhtlemine juturobotiga on lihtsalt mugavam ja ägedam kui lugeda pikki e-maile.


Kliendid saavad alati kohese vastuse. Vastuseid ei taheta saada päev hiljem. Suure tõenäosusega suudab chatbot pakkuda kliendile lahenduse, mida ta otsib. Hiljem saab ennetada kliendi soove ja pakkuda varasemalt botiga suhelnud klientidele uusi lahendusi (uudistooted, piiratud koguses teenused, valdkonnapõhine info jne).


Kuluefektiivne Reklaamid chatbotti võivad olla odavamad kui reklaamid, mis viivad platvormilt välja. Läbi hästi läbiviidud kampaaniate on võimalik soodsalt kasvatada kontaktide listi, kellega läbi chatboti automatiseeritult suhelda.


Lihne koguda andmeid Kasutajad saavad botile enda (FB) kontaktandmeid jagada ühe nupulevajutusega. Andmeid saab botile edastada ka läbi valikvariantide või vabas vormis kirjutades.


Ajavõit Klienditeenindaja saab endale aega juurde, et tegeleda just nende klientidega, keda bot aidata ei suuda. Samuti saavad müügiinimesed endale juba filtreeritud ja nö soojad kontaktid.


Taskukohane Erinevalt äppide, maandumislehtede või e-mailide kujundamisest ei ole chatboti seadistamine tehniliselt liiga keeruline. Oluline on hea strateegia ja oskus kõiki võimalusi ära kasutada.


Suhtleb sinu eest Kui sulle tuleb palju sõnumeid Facebook inboxi saab bot võtta enda peale esmase klienditeeninduse ja suunata inimesi õigesse kohta. Kõigile, kes on korra messengeris suhelnud, saab hiljem saata infot, üleskutseid, sooduspakkumisi jne.


Kuidas luua juturoboti?

Saate luua roboti nullist, kuid peate selle koodist aru saama, kuid see on siiski lihtsam kui rakenduse loomine. Lihtne jututuba, mis võib anda kasutajatele abiteavet või saata neile märguandeid, saab teha ise, ilma et teil oleks programmeerimisoskusi. Selleks võite kasutada mõnda tasuta ehitajat. Chatfuel on Facebook Messengeri kõige lihtsam juturobotite looja, kus saate 7 minutiga luua lihtsama botti, linkides selle oma Facebooki lehele ja täites järk-järgult küsimuste ja vastuste plokid. Telegrammi juturoboteid saab kasutada botiga Manybot, millel on samm-sammult toimingute algoritm. Samuti on tasuta ja premium versioonidega täiustatud ressursse. Dialogflow platvormil saate loomuliku kõnetuvastuse põhjal luua roboteid. Meya.ai platvormil saab välja töötada robotid kõigi suuremate kullerite jaoks.


Mida saab juturobot veel teha?

Meditsiinilised juturobotid, nagu Baidu rakendus Melody, võivad patsienti küsitleda, aja kokku leppida ja diagnoosimiseks spetsialistile sümptomite loendi saata. Harivad juturobotid aitavad teil võõrkeeli õppida. Paljud populaarsed juturobotid on meelelahutuseks head. Nad töötavad nagu võrgumängud, viktoriinid ja nuputamisülesanded, saadavad naljakaid fotosid, gife, tsitaate, nalju, oletusi ja moodustavad horoskoope. Juturobotitega saate pidada pikki filosoofilisi dialooge.


Kas vestlusrobotid võivad inimesi asendada?

Robot ei ole võimeline inimest asendama, kuid see võib automatiseerida paljusid tavapäraseid toiminguid, asendada tehnilise toe teenuseid ja kõnekeskusi, reageerides koheselt populaarsetele päringutele ja pakkudes viiteinfot. Bot saab ettevõtet aidata, kui töötab müüja assistendina. Kasutajaga peetava dialoogi ajal pakub programm kõige asjakohasemaid kaupu ja teenuseid, kitsendades järk-järgult valikute loetelu. Robotid teevad õigusküsimustes nõustamist üsna hästi. Ettevõtetes saavad vestlusrobotid üle võtta mõned personali- ja juriidiliste osakondade funktsioonid. Nad on võimelised vastu võtma töökohataotlusi ja küsitlema kandidaate, kavandama personali ajakava ja tuletama neile meelde olulisi ülesandeid, korraldama töölähetusi, registreeruma kursustele ja aktsepteerima standardaruandeid.