LVM

Artikkel on veel pooleli!

Sissejuhatus

Järgnev artikkel on haldustööriistast LVM. Eesmärgiks on tutvustada lugejale vahendi tööpõhimõtteid ning näidata praktilist väärtust. Näited on tehtud Ubuntu Server x.x all.

Eeldused: LVM on sisseehitatud enamustele Linuxi distributionitele, seetõttu mingid lisavahendeid või rakendusi pole vaja installeerida. Kuid kui mingil põhjusel puudub, on pakk ja täpsemad juhised võimalik soetada siit : [1]

Kasutaja võiks olla Linux - keskkonnaga tuttav ning kuna tegevus toimub terminalis, seega ka terminalikäskude tundmine oleks vajalik eeldus.

Samuti peaks arvestama, et partitsioonitabelite muutmisega võib kaasneda andmete hävinemine.

Mis on LVM ?

LVM (Logical Volume Manager) on füüsiliste salvestusüksuste (volumes) haldusvahend Linuxikeskkonnas.

Ta on loodud kihina ketaste ja failisüsteemi vahele ning ettekujutus oleks selline:

   * Failisüsteemid
   * LVM
   * RAID
   * Füüsilised plokkseadmed (kõvakettad)

Kasutamine

LVM-i kasutatakse tavaliselt, et:

   * Muuta olemasoleva failisüsteemi suurust, eeldusel et failisüsteem seda toetab
   * Tekitada kõvakettale partitsioone juurde, neid eemaldada. Sealjuures ei ole kasutusel olevate partitsioonitabelite muutmisel vaja opsüsteemi alglaadida.
   * Hiljem partitsioonide suurusi muuta ilma andmekadudeta.
   * Ühendada kokku väiksemaid füüsilised plokkseadmed üheks suuremaks loogiliseks seadmeks
   * 

LVM on kasutatav lisaks veel paljudeks tegevusteks. Sealhulgas:

   * failisüsteemide snapshottide tegemine ja kasutamine
   * loogiliste ketaste triibutamine sarnaselt RAID-0 -le
   * tervete ketaste või osade peegeldamine sarnaselt RAID-1 -le
   * ketaste liigutamine ja ühendamine üle võrgu

Kasutatud kirjandus

http://www.gnu.org/software/parted/manual/html_chapter/parted_7.html http://en.wikipedia.org/wiki/Logical_Volume_Manager_%28Linux%29 http://sourceware.org/lvm2/