LVM: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 52: Line 52:


Pahatihti on vaja tööjaamale, serverile kettaruumi juurde. Üks võimalus on uue kettaga lisada kodukataloogile juurde lisamahtu.
Pahatihti on vaja tööjaamale, serverile kettaruumi juurde. Üks võimalus on uue kettaga lisada kodukataloogile juurde lisamahtu.
partitsioonide infot saab näiteks käsuga
    df -k
vastuseks
    [root@bigboy tmp]# df -k
Filesystem          1K-blocks      Used Available Use% Mounted on
/dev/hda3              505636    118224    361307  25% /
/dev/hda1              101089    14281    81589  15% /boot
none                    63028        0    63028  0% /dev/shm
/dev/hda5              248895      6613    229432  3% /tmp
/dev/hda7              3304768  2720332    416560  87% /usr
/dev/hda2              3304768  3300536      4232  99% /var
[root@bigboy tmp]#


== Kasutatud kirjandus ==
== Kasutatud kirjandus ==

Revision as of 02:32, 29 April 2011

Artikkel on veel pooleli!

Sissejuhatus

Järgnev artikkel on haldustööriistast LVM. Eesmärgiks on tutvustada lugejale vahendi tööpõhimõtteid ning näidata praktilist väärtust. Näited on tehtud Ubuntu Server x.x all.


Eeldused:

  • LVM on sisseehitatud enamustele Linuxi distributionitele, seetõttu mingid lisavahendeid või rakendusi pole vaja installeerida. Kuid kui mingil põhjusel puudub, on pakk ja täpsemad juhised võimalik soetada siit : [1]


  • Kasutaja võiks olla Linux - keskkonnaga tuttav ning kuna tegevus toimub terminalis, seega ka terminalikäskude tundmine oleks vajalik eeldus.


  • Samuti peaks arvestama, et partitsioonitabelite muutmisega võib kaasneda andmete hävinemine.

Mis on LVM ?

LVM (Logical Volume Manager) on füüsiliste salvestusüksuste (volumes) haldusvahend Linuxikeskkonnas.

Ta on loodud kihina ketaste ja failisüsteemi vahele ning ettekujutus oleks selline:

  • Failisüsteemid
  • LVM
  • RAID
  • Füüsilised plokkseadmed (kõvakettad)


Võimalused

LVM-i kasutatakse tavaliselt, et:

  • Muuta olemasoleva failisüsteemi suurust, eeldusel et failisüsteem seda toetab
  • Tekitada kõvakettale partitsioone juurde, neid eemaldada. Sealjuures ei ole kasutusel olevate partitsioonitabelite muutmisel vaja opsüsteemi alglaadida.
  • Hiljem partitsioonide suurusi muuta ilma andmekadudeta.
  • Ühendada kokku väiksemaid füüsilised plokkseadmed üheks suuremaks loogiliseks seadmeks

LVM on kasutatav lisaks veel paljudeks tegevusteks. Sealhulgas:

  • failisüsteemide snapshottide tegemine ja kasutamine
  • loogiliste ketaste triibutamine sarnaselt RAID-0 -le
  • tervete ketaste või osade peegeldamine sarnaselt RAID-1 -le
  • ketaste liigutamine ja ühendamine üle võrgu


Kasutamine

Pahatihti on vaja tööjaamale, serverile kettaruumi juurde. Üks võimalus on uue kettaga lisada kodukataloogile juurde lisamahtu.

partitsioonide infot saab näiteks käsuga

   df -k

vastuseks

   [root@bigboy tmp]# df -k

Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on /dev/hda3 505636 118224 361307 25% / /dev/hda1 101089 14281 81589 15% /boot none 63028 0 63028 0% /dev/shm /dev/hda5 248895 6613 229432 3% /tmp /dev/hda7 3304768 2720332 416560 87% /usr /dev/hda2 3304768 3300536 4232 99% /var [root@bigboy tmp]#

Kasutatud kirjandus

http://www.gnu.org/software/parted/manual/html_chapter/parted_7.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Logical_Volume_Manager_%28Linux%29

http://sourceware.org/lvm2/

http://www.tldp.org/HOWTO/LVM-HOWTO/