Difference between revisions of "Osadmin spikker"

From ICO wiki
(Töö protsessidega)
(2. KASUTAJATE HALDAMINE)
 
(183 intermediate revisions by 7 users not shown)
Line 1: Line 1:
== ''' Operatsioonisüsteemide administreerimise spikker (V2.0) ''' ==
+
== ''' OSADMIN SPIKKER (V2.0) ''' ==
 
<!--Spikri eesmärk ja piirangud-->
 
<!--Spikri eesmärk ja piirangud-->
  
Line 12: Line 12:
 
Kristiina Kaarna
 
Kristiina Kaarna
  
== 1. Töö failidega ==
+
== Varasema versiooni autor==
 +
V0.1 - V1.1 Marian Leinakse (aasta 2009)
 +
 
 +
== 1. TÖÖ FAILIDEGA ==
 
Linux/Unix loeb failideks ka kataloogid, mistõttu käsitlen järgnevaid lihtsamaid operatsioone failide ja kataloogidega üheskoos.
 
Linux/Unix loeb failideks ka kataloogid, mistõttu käsitlen järgnevaid lihtsamaid operatsioone failide ja kataloogidega üheskoos.
  
Line 41: Line 44:
  
 
* Ühe kataloogi sisse alamkataloogide loomine
 
* Ühe kataloogi sisse alamkataloogide loomine
 +
  
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkdir alam1 alam2 alam3
+
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkdir kataloog1/alam1
 
|}
 
|}
<u>Tulemus:</u> kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse alamkataloogid '' alam1, alam2, alam3 ''.
+
<u>Tulemus:</u> kataloogi ''kataloog1'' sisse luuakse alamkataloog '' alam1''.
  
või
+
* Alamkataloogide puu loomine
  
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkdir -p kataloog1/ alam1,alam2,alam3
+
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkdir -p kataloog1/aste1/aste2/aste3
 
|}
 
|}
<u>Tulemus:</u> kasutaja kodukataloogi luuakse kataloog ''kataloog1'', mille sees on alamkataloogid '' alam1, alam2, alam3 ''.
+
<u>Tulemus:</u> kataloogi ''kataloog1'' sisse luuakse alamkataloogide puu, kus ''aste1'' sees on ''aste2'' ja selle sees on ''aste3''.
  
 
==== <u> 1.2. Kustutamine </u>====
 
==== <u> 1.2. Kustutamine </u>====
Line 72: Line 76:
 
|}
 
|}
 
<u>Tulemus:</u> kustutatakse '' kataloog1 '' koos kõigi selles olnud failidega.
 
<u>Tulemus:</u> kustutatakse '' kataloog1 '' koos kõigi selles olnud failidega.
 +
 +
 +
* Kataloogi sisu kustutamine kataloogi allesjätmisega: ''' rm -r *'''
 +
 +
NB! Tuleb viibida kataloogi sees, mille kogu sisu kustutatakse.
 +
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |rm -r *
 +
|}
 +
<u>Tulemus:</u> Kustutatakse selle kataloogi sisu, milles viibitakse. Kataloog ise jääb alles.
  
 
==== <u> 1.3. Liigutamine ja ümbernimetamine </u> ====
 
==== <u> 1.3. Liigutamine ja ümbernimetamine </u> ====
Line 84: Line 98:
  
 
* Kataloogi liigutamine teise kataloogi sisse: ''' mv ''MIS_kataloog KUHU_kataloogi'' '''
 
* Kataloogi liigutamine teise kataloogi sisse: ''' mv ''MIS_kataloog KUHU_kataloogi'' '''
 +
 +
Liigutatava kataloogi sisu (selles olevad failid) liiguvad koos kataloogiga teise kataloogi sisse.
  
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
Line 108: Line 124:
 
==== <u> 1.4. Kopeerimine </u>====
 
==== <u> 1.4. Kopeerimine </u>====
  
* Faili või kataloogi kopeerimine: ''' cp '' KES KELLEKS '' '''
+
* Faili kopeerimine: ''' cp '' KES KELLEKS '' '''
  
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |cp esilagne uus
 
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |cp esilagne uus
 
|}
 
|}
<u>Tulemus:</u> fail või kataloog ''esialgne'' kopeeriti vailiks või kataloogiks '' uus ''.
+
<u>Tulemus:</u> fail ''esialgne'' kopeeriti failiks '' uus''.
  
* Kataloogi kopeerimine koos sisuga (selles olevate failidega): ''' cp '' KES KELLEKS '' -r'''
+
* Kataloogi kopeerimine koos sisuga (selles olevate failidega): ''' cp '' '' -r'' KES KELLEKS '
  
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |cp esilagne uus -r
+
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |cp -r esilagne uus  
 
|}
 
|}
<u>Tulemus:</u> kataloog ''esialgne'' koos selle sisuga kopeeriti vailiks või kataloogiks '' uus ''.
+
<u>Tulemus:</u> kataloog ''esialgne'' koos selle sisuga kopeeriti kataloogiks ''uus''.
  
 
==== <u> 1.5. Kataloogides liikumine </u> ====
 
==== <u> 1.5. Kataloogides liikumine </u> ====
Line 147: Line 163:
 
* Faili sees vaatamine: ''' less '''
 
* Faili sees vaatamine: ''' less '''
  
Näide: Avame '''less''' abil kataloogis ''var/log/'' sisalduva faili ''messages''  
+
Näide: Avame '''less''' abil kataloogis ''/var/log/'' sisalduva faili ''messages''  
  
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
Line 185: Line 201:
 
<u> Tulemus:</u> kataloogi ''var'' alamkataloogist ''log'' otsitakse kõik failid suurusega 1MB.
 
<u> Tulemus:</u> kataloogi ''var'' alamkataloogist ''log'' otsitakse kõik failid suurusega 1MB.
  
* Faili sisu järgi vaatamine: '''grep ''MIDA  KUST'' '''
+
* Faili '''SISU''' järgi vaatamine: '''grep ''MIDA  KUST'' '''
  
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |grep sda var/log -i -R
+
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |grep sda /var/log -i -R
 
|}
 
|}
  
<u> Tulemus:</u> kataloogi ''var'' alamkataloogist ''log'' otsitakse rekursiivselt väljendit ''sda'', ignoreerides selle väljendi suur- ja väikealgustähti.
+
<u> Tulemus:</u> kataloogi ''var'' alamkataloogist ''log'' otsitakse rekursiivselt väljendit ''sda'', olenemata, kas väljendis esinevad suur- või väiketähed.
  
 
+
====<u> 1.8. Failiõigused ja nende muutmine </u> ====
 
 
== 2. Failiõigused ==
 
  
 
Käsu '''ls -l''' sisestamisel kuvatakse kataloogis sisalduvat faili järgmiselt:
 
Käsu '''ls -l''' sisestamisel kuvatakse kataloogis sisalduvat faili järgmiselt:
Line 225: Line 239:
 
Võtmete tähendused:
 
Võtmete tähendused:
  
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:2px;border:1px solid lightgrey"
+
{|style="background:lightyellow;width:530px;margin:2px;border:1px solid lightgrey"
 
| r   
 
| r   
 
| w   
 
| w   
Line 231: Line 245:
  
 
|-
 
|-
|''' avamise/lugemise õigus
+
|''' fail: lugemise õigus;
 +
'''kataloog: ''ls -l'' kasutamise õigus
 
|''' kirjutamise õigus
 
|''' kirjutamise õigus
 
|''' fail: käivitamise õigus;  
 
|''' fail: käivitamise õigus;  
'''kataloog: ''ls -l'' kasutamise õigus
+
'''kataloog: kataloogi sisenemise õigus
 +
|}
 +
 
 +
Subjektide tähised:
 +
 
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:2px;border:1px solid lightgrey"
 +
| '''a 
 +
| '''u 
 +
| '''g
 +
| '''o
 +
 
 +
|-
 +
|''' kõik (all)
 +
|''' kasutaja (user)
 +
|''' grupp (group)
 +
|''' kõik teised (others)
 +
|}
 +
 
 +
 
 +
* Faili või kataloogi õiguste muutmine: ''' chmod  '' KES  MUUDETAV_õigus fail '' '''
 +
 
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chmod a-x,g+w,o-w kirjutis.txt
 +
|}
 +
<u>Tulemus:</u> kõigilt võetakse õigus käivitada faili ''kirjutis.txt'', grupile antakse õigus sellesse faili kirjutada, muudelt isikutelt võetakse õigus sellesse faili kirjutada.
 +
 
 +
====<u> 1.9. Failiomaniku ja grupi muutmine </u> ====
 +
 
 +
* Faili või kataloogi omaniku muutmine: ''' chown '' UUS_omanik kataloog'' '''
 +
 
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chown jaan kataloog1
 +
|}
 +
 
 +
<u> Tulemus:</u> Kataloogi ''kataloog1'' omanikuks saab kasutaja ''Jaan''.
 +
 
 +
 
 +
* Kataloogi ja selles sisalduvate failide omaniku muutmine: '''chown -R ''UUS_omanik kataloog'' '''
 +
 
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chown -R jaan kataloog1
 +
|}
 +
 
 +
<u> Tulemus:</u> Kataloogi ''kataloog1'' ja kõigi selles olevate failide omanikuks saab Jaan.
 +
 
 +
 
 +
* Faili või kataloogi grupi muutmine ''' chgrp '' UUS_grupp kataloog'' '''
 +
 
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chgrp tudengid kataloog1
 +
|}
 +
 
 +
<u> Tulemus:</u> Kataloog ''kataloog1'' hakkab kuuluma gruppi ''tudengid''.
 +
 
 +
 
 +
* Grupi ja selle õiguste muutmine
 +
<u>Näide</u>: Anda grupile audio2 faili ''kirjutis.txt'' kirjutamise õigus.
 +
 
 +
Esiteks tuleb muuta faili ''kirjutis.txt'' grupp, seejärel muuta grupi õigused (lisada sellesse faili kirjutamise õigus).
 +
 
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chgrp audio2 kirjutis.txt
 +
chmod g+w kirjutis.txt
 +
|}
 +
 
 +
 
 +
* Grupi ja omaniku õiguste muutmine ühe käsuga
 +
<u>Näide</u>: Määrata failile ''kirjutis.txt'' uueks omanikuks Juhan ja grupiks Tuupur.
 +
 
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chown juhan:tuupur kirjutis.txt
 +
|}
 +
 
 +
<u> Tulemus:</u> Faili ''kirjutis.txt'' uus omanik on ''Juhan'' ja fail hakkab kuuluma gruppi ''Tuupur''.
 +
 
 +
== 2. KASUTAJATE HALDAMINE  ==
 +
 
 +
 
 +
* Kasutaja loomine: '''adduser ''kasutaja KUHU_gruppi'' '''
 +
 
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |adduser jaan tudengid
 +
|}
 +
 
 +
<u> Tulemus:</u> Luuakse uus kasutaja ''Jaan'', kes kuulub gruppi ''tudengid''.
 +
 
 +
* Kasutajale admin-õiguste andmine: '''adduser ''kasutaja'' admin'''
 +
 
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |adduser jaan admin
 +
|}
 +
 
 +
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' saab admin-õigused.
 +
 
 +
* Grupi loomine: '''groupadd ''tudengid'' '''
 +
 
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |groupadd tudengid
 +
|}
 +
 
 +
 
 +
<u> Tulemus:</u> Luuakse uus grupp ''tudengid''.
 +
 
 +
* Kasutaja parooli lukustamine ja lukust vabastamine: '''usermod -L ''kasutaja'' ''' ja ''' usermod -U ''kasutaja'' '''
 +
 
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod -L jaan
 
|}
 
|}
  
== ''Töö protsessidega'' ==
+
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' kasutajakonto lukustatakse
<!-- kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)
 
  
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod -U jaan
 +
|}
  
1. Käivita protsess topp
+
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' kasutajakonto vabastatakse lukust.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; top
+
* Kasutajanime muutmine: '''usermod -l ''UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi'' '''
  
2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod -l tudeng jaan
 +
|}
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki><ctrl> z</nowiki>  
+
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' uus kasutajanimi on ''tudeng''.
  
3. too top esiplaanile tagasi
+
* Kasutaja kodukataloogi ja kasutajanime muutmine: '''usermod –d ''kodukataloog'' –m –l ''UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi'' '''
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; fg
+
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod –d /home/tudengid –m –l tudeng professor
 +
|}
  
4. kuva tööde nimekiri
+
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''professor'' muutub kasutajaks ''tudeng'' võtme '''-l''' abil. Uue kasutaja ''tudeng'' kodukataloogiks saab kataloog ''tudengid'' võtme '''-d''' abil. Vanast kodukataloogist liigutatakse kõik failid uude kodukataloogi võtmega '''-m'''.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; jobs
+
* Kasutaja kustutamine: '''userdel ''kasutaja'' '''
  
5. tapa töö (top)
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |userdel jaan
 +
|}
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>kill -9 [process id]</nowiki>  
+
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' kustutatakse.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast''  
+
* Sisselogituna enda kasutaja salasõna muutmine: '''passwd'''
 +
Seejärel tuleb sisestada esmalt vana salasõna ja siis 2 korda uut salasõna.
  
6. kuva kõikide protsesside nimekiri
+
* Teise kasutaja salasõna muutmine (ainult root õigustes): '''passwd ''kasutaja'' '''
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ps -ef
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |passwd jaan
 +
|}
 +
Seejärel tuleb sisestada 2 korda uut salasõna, mis määratakse kasutajale "Jaan".
  
7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu
+
* Kasutaja shell väärtuse muutmine: '''usermod -s /bin/shell_v22rtus ''kasutaja'' '''
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ps –ef | grep root
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod -s /bin/false jaan
 +
|}
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil''  
+
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' ei saa logida sisse ssh'ga, nüüd sisselogimisel käsureale ligipääs puudub. Taastamisel asendada /bin/false näiteks /bin/bash/ või mõne muu originaal shelliga.
  
8. käivita top tagaplaanil
+
* Lokaalsete gruppide ja kasutajate info leidmine: '''getent group''', '''getent passwd ''' või detailsemalt '''getent passwd kasutaja'''
 +
Käsk '''getent''' kuvab süsteemis olevate andmebaaside kasutajte kohta infot.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; top &
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |getent passwd jaan
 +
|}
 +
<u> Tulemus:</u> Väljund kasutaja jaan kohta
 +
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |jaan:x:1000:1000:Jaan,,,:/home/jaan:/bin/bash
 +
|}
  
9. too top esiplaani
 
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; fg
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |getent group
 +
|}
  
10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt
+
<u> Tulemus:</u> Nimekiri rühma group andmebaasis olevatest gruppidest ja kasutajatest
 +
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |
 +
root:x:0:
 +
daemon:x:1:
 +
bin:x:2:
 +
sys:x:3:
 +
adm:x:4:jaan
 +
tty:x:5:
 +
disk:x:6:
 +
lp:x:7:
 +
mail:x:8:
 +
|}
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ls –l >> õigus.txt
+
*Infot kasutajate ja gruppide kohta leiab ka veel '''/etc/shadow''' ja '''/etc/passwd''' ja '''/etc/group'''  failidest
  
-->
+
== 3. TARKVARA HALDAMINE (paigaldamine, eemaldamine, sõltuvused) ==
  
== Kasutajate haldamine  ==
+
* Tarkvara paigaldamine: '''apt-get install ''programm'' '''
''man usermod'' ''annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta''  
 
  
1. loo kasutaja kala
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get install firefox
 +
|}
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; adduser [kasutajanimi]
+
<u> Tulemus:</u> Paigaldatakse programm ''Firefox''.
  
2. loo grupp kalad
+
Enne tarkvara paigaldamist oleks soovitatav uuendada operatsioonisüsteemi tarkvara varamu nimekirja.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; addgroup [uue grupi nimi]
+
** Tarkvara paigaldamise simuleerimine:  '''apt-get install ''programm'' -s'''
  
3.lisa kasutaja kala gruppi kalad
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get install firefox -s
 +
|}
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; adduser [kasutaja] [grupp]
+
<u> Tulemus:</u> Simuleeritakse programmi ''Firefox'' paigaldamine.
  
4. pane kasutaja kala parool lukku
+
**Alla-laetava ''' ''deb-faili'' ''' paigaldamine: '''dpkg -i ''debfail '' '''
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; usermod -L [lukustatav kasutaja]
 
  
5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks
+
* Tarkvara eemaldamine: '''apt-get remove ''programm'' '''
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja]&nbsp;</nowiki>
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get remove firefox
 +
|}
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; usermod –l kala2 kala
+
<u> Tulemus:</u> Eemaldatakse programm ''Firefox''.
  
6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)
+
** Tarkvara eemaldamise simuleerimine:  '''apt-get remove ''programm'' -s'''
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]&nbsp;&nbsp; << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!</nowiki>
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get remove firefox -s
 +
|}
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; usermod –d /home/kala2 kala
+
<u> Tulemus:</u> Simuleeritakse programmi ''Firefox'' eemaldamine.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; -d on kodukataloogi muutmiseks
+
**Eelnevalt paigaldatud ''' ''deb-faili'' ''' eemaldamine: '''dpkg -r ''debfail '' '''
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; -l on kasutajanime muutmiseks
+
** Programmi eemaldamine koos selle seadistustega: '''apt-get remove --purge ''programm'' '''
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; -m on vana kasutaja eemaldamiseks
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get remove --purge postfix
 +
|}
  
 +
<u> Tulemus:</u> Eemaldatakse meiliprogramm ''Postfix'' koos selle seadistustega.
  
7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti
+
**Instaleerimisfailide eemaldamine: '''apt-get clean'''
 +
Kataloogist cd /var/cache/apt/archives eemaldatakse instaleerimisfailid, millega vabaneb kettaruum. Kettaruumi vaatamiseks tuleb sisestada käsk '''du -h'''. Seejuures ''' -h''' võti tähistab ''human readable'' ehk inimloetavate suuruste näitamist (nt Gb, Mb).
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; usermod -U [kasutajanimi]
 
  
8. kustuta kasutaja kala2
+
* Operatsionisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja uuendamine: '''apt-get update'''
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>userdel [opt] kasutaja</nowiki>
 
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; userdel -r [kasutajanimi]
+
* Olemasoleva (juba paigaldatud) tarkvara uuendamine: '''apt-get upgrade'''
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi
 
  
&nbsp;
+
* Aliaste loomine
  
== Tarkvara haldamine  ==
+
Tekstiredaktori (näiteks Nano) abil tuleb muuta kasutaja kodukataloogis asuvat ''' ''.bashrc'' ''' faili selliselt, et lisada soovitav alias seal olevate aliaste nimekirja. Muudatuste säilitamiseks tuleb fail ''bashrc'' uuesti käivitada.
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''
 
''tarkvara paigaldamisega tehtavad toimingud nõuavad root õigusi.''
 
  
1. paigalda programm nano
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |nano .bashrc
 +
alias paigalda='apt-get install'
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; sudo –i apt-get install nano
+
|}
 +
Muudatuste säilitamiseks tuleb fail ''.bashrc'' uuesti käivitada.
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |. .bashrc
 +
|}
 +
<u> Tulemus:</u> Loodi alias ''paigalda'', mida saab kasutada käsu ''apt-get install'' asemel:
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-get install firefox –s
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |paigalda firefox
 +
|}
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''
 
  
2. leia programmi nano version
+
* Tarkvara versiooni vaatamine: '''apt-cache policy ''programm'' '''
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-cache policy pakinimi
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-cache policy firefox
 +
|}
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-cache policy nano
+
<u> Tulemus:</u> Kuvatakse, kas antud süsteemis on programm ''Firefox'' ja milline versioon sellest. Märge ''candidate'' tähistab soovitatavat versiooni.
  
3. leia mis tarkvarast nano sõltub
 
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-cache showpkg pakinimi
+
* Sõltuvuste vaatamine
 +
** Vaatame, millisest tarkvarast sõltub meid huvitav programm: '''apt-cache depends ''programm'' '''
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-cache depends nano
 +
|}
 +
<u> Tulemus:</u> Näeme, mis tarkvarast sõltub tekstiredaktor ''Nano''.
 +
 +
** Vaatame, mis tarkvara sõltub meid huvitava programmi olemasolust: '''apt-cache rdepends ''programm'' '''
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-cache rdepends nano
 +
|}
 +
<u> Tulemus:</u> Näeme, mis tarkvara nõuab tekstiredaktori ''Nano'' olemasolu.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-cache showpkg nano
 
  
 +
* Katkenud paigaldamise parandamine
  
4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)
+
Käsk '''apt-get –f install''' kontrollib ja teeb korda katkenud sõltuvused. Käsk '''dpkg –configure –a''' viib lõpule poolelijäänud seadistamise. Need käsud tuleks anda üksteise järel.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;  sudo apt-get update
 
  
5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"
+
* Tarkvarapakettide migreerimine teise serverisse
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-cache search kirjeldus
+
** Tarkvarapakettide nimekirja lugemine: '''dpkg --get-selections'''
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-cache search monitoring
+
** Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja loomine: '''dpkg --get-selections>''installifail.txt'' '''
  
6. uuenda süsteemi
+
** Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja paigaldamine uude serverisse:
 +
'''dpkg --set-selections<''installifail.txt'' '''
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-get upgrade
+
== 4. KETTAJAOD ==
  
 +
* '''Teooria:'''
 +
{|style="background:lightyellow;width:800px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 8px;font-family:arial;font-size:8pt;" |
  
== Partitsioneerimine ==
+
Kettajao loomise järel tuleb sellele tekitada failisüsteem. Kettajagu tuleb seejärel ühendada kataloogi (enamasti kodukataloogi).
  
Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab
+
''' ''Primaarseid kettajagusid'' ''' saab olla maksimaalselt 4. Primaarse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4 (see on sdb ehk teise ketta 4. kettajagu)
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkdir /var/opt/lab
+
''' ''Virtuaalse kettajao'' ''' (ehk ''' ''extended partition'' ''')  saab luua ühe primaarse kettajao sisse. Virtuaalse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4
  
Määra kausta lab grupiks lab.  
+
''' ''Loogilisi kettajagusid'' ''' võib olla palju ja need asuvad alati virtuaalse kettajao sees. Loogilise kettajao numeratsioon algab 5-st. Nt: sdb5
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>
+
Igal kettajaol on algus (mälu silindrinumber) ja lõpp (mälu silindrinumber). Esimese loogilise kettajao ja virtuaalse kettajao alguse silindrinumbrid kattuvad.
 +
|}
 +
 
 +
* Kettajagude tabeli vaatamine: '''fdisk –l'''
 +
 
 +
Kuvatakse kõvakettal olevad kettajaod:
 +
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 0px;font-family:courier;font-size:8pt;" |
 +
  '''Device'''    BootStart    End      Blocks      Id    System
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; chgrp lab lab
+
  /dev/'''sdb1'''      1        62      497983+    83    Linux
  
 +
  /dev/'''sdb2'''      133      1044    7325640      5    Extended
  
võta kasutusele ketas /dev/sdb
+
  /dev/'''sdb5'''      133      194    497983+    83    Linux
  
loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni
+
|}
  
&nbsp;
 
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees''  
+
* Partitsiooni loomine: '''fdisk /dev/sdX'''
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |fdisk /dev/sdb
 +
|}
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sdb1&nbsp; -- primaarne e primary''  
+
<u>Tulemus:</u> Sisenemine teise ketta (ketas ''' ''sdb'' ''') prompti, kus pakutakse sisestada käske.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sdb2 -- laiendatud e extended''  
+
**Käsuga '''n''' luuakse promptist kettale uus kettajagu.
  
 +
**Uue kettajao sätted:
 +
- Käsk '''p''' loob primaarse kettajao ja '''e''' loob virtuaalse kettajao. Virtuaalse kettajao sisse saab luua loogilise kettajao käsuga '''l'''.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sdb5&nbsp; --&nbsp; esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''
+
- Kettajao numbri määramine: 1-4
  
loo 1 primaarne (1gb partitsioon)
+
- Algussilindri numbri määramine: vaikimisi pakutud numbriga nõustumine või muu numbri sisestamine.
  
loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)
+
- Lõpusilindri numbri või kettajao suuruse määramine. Suuruse määramisel tuleb ette kirjutada plussmärk. Nt: +1GB
  
loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem
 
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>
+
* Muud kettajagudega seotud käsud '''fdisk /dev/sdX''' promptist:
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkfs –t ext3 /dev/sdb1
+
- Käsuga '''p''' kuvatakse promptist ketta kettajagude tabel.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''mkfs ehk make filesystem''  
+
- Käsuga '''q''' väljutakse promptist muudatusi salvestamata.
  
seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab
+
- Käsuga '''d''' kustutatakse promptist kettajagu.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; nano /etc/fstab
+
- <u>Käsuga '''w''' säilitatakse promptist muudatused kettajagude tabelisse. </u>
  
&nbsp;
+
'''NB!''' Kui käsu '''w''' sisestamisel annab opsüsteem '''VEATEATE''' ''("Warning error 16:Device or resource busy.The kernel still uses the old table.")'', siis <u>tuleb lahti ühendada </u> varasemalt loodud kettajaod. (Ei piisa pelgalt nende kettajagude kustutamisest, vaid opsüsteem kasutab endist kettajagude tabelit). Vt käsku '''umount''' allpool.
  
&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;<nowiki># <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass></nowiki>
 
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;/dev/sdb1&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;/var/opt/lab&nbsp; ext3
 
  
 +
* Failisüsteemi loomine: '''mkfs –t ''tüüp kettajagu'' '''
  
&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab''&nbsp;  
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkfs –t ext4 /dev/sdb1
 +
|}
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mount –t ext3 /dev/sdb1 /home
+
<u>Tulemus</u>: Kettajaole ''' ''sdb1'' ''' ehk teise ketta esimesele kettajaole luuakse failisüsteem.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>
 
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''käsuga umount ühendatakse kettaseade lahti''
+
* Kettajao ühendamine (kodu)kataloogi: '''mount ''kettajagu kataloog'' '''
  
Kontrolli seda mount -a korraldusega.
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkdir /var/primaarne
 +
mount /dev/sdb1    /var/primaarne
 +
|}
  
Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data
+
<u>Tulemus</u>: Loodud kataloogi ''' ''/var/primaarne'' ''' ühendatakse teise ketta esimene kettajagu.
  
määra kataloogi grupiks lab
 
  
anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada
+
* Ühendatud failisüsteemi sisestamine alglaadimisfaili '''/etc/fstab''' redigeerimisprogrammiga.
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |nano /etc/fstab
 +
|}
  
&nbsp;
+
Pärast muudatuste tegemist näeb alglaadimisfailist '''/etc/fstab''' üldjuhul järgmist:
  
&nbsp;  
+
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:1px;border:1px solid lightgrey"
 +
| <file system>
 +
| <mount point>   
 +
| <type>
 +
| <options>
 +
| <dump>
 +
| <pass>
  
&nbsp;
+
|-
 +
|/dev/sdb2
 +
|/var/primaarne
 +
|ext4
 +
|defaults
 +
|0
 +
|0
 +
|}
  
&nbsp;
+
 +
* Kettajao lahtiühendamine: '''umount /''kettajagu'' '''
  
== Swap ==
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |umount /dev/sdb1
 +
|}
  
loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks
+
<u>Tulemus</u>: Teise ketta esimene kettajagu ühendatakse lahti.
  
määra loodud kettajagu swapiks
+
== 5. SAALEALA ==
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkswap /dev/sdb5
+
* Saaleala ehk swap loomine koosneb järgmistets etappidest:
  
 +
1) <u>Kettale swap-i jaoks uue kettajao loomine.</u>
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)&nbsp;&nbsp; &nbsp;swapon -s näitab külgeühendatud swape''  
+
Vt eespool peatükis 4. selgitust kettajao loomise, '''fdisk''' prompti käsu '''w''' ja ülekirjutamise veateate kohta.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel
+
'''NB!''' Kui kettal oli varasemalt kettajagusid, mida kustutati, tuleb lisaks kustutatud kettajagude lahti ühendamisele (umount) eemaldada saaleala, mis oli seotud varasema kettajaoga: '''swapoff ''kettajagu'' '''. Nt: swapoff    /dev/sdb5
  
&nbsp;
+
2)<u> Loodud kettajao määramine swapi-ile: ''' mkswap ''kettajagu'' '''</u>
  
== Teenused ==
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkswap /dev/sdb5
 +
|}
  
''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''
+
3) <u>Alglaadimisfaili '''/etc/fstab''' muutmine redigeerimisprogrammiga.</u>
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |nano /etc/fstab
 +
|}
  
1. peata mysql teenus
+
Tuleb sisestada saalitava kettajao kohta alglaetav konfiguratsioon. Selle tulemusena nähtub '''/etc/fstab''' failist järgmine:
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/mysql stop
+
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:1px;border:1px solid lightgrey"
 +
| <file system>
 +
| <mount point>   
 +
| <type>
 +
| <options>
 +
| <dump>
 +
| <pass>
  
 +
|-
 +
|/dev/sdb5
 +
|none
 +
|swap
 +
|sw
 +
|0
 +
|0
 +
|}
  
2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel
+
4) <u>Saalimise sisselülitamine: '''swapon -a'''</u>
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/ ssh
+
Alglaadimisfailist '''/etc/fstab''' loetakse sisse swap-i konfiguratsioon.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>
 
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''
+
* Saaleala olemasolu kontroll: '''swapon -s'''
  
 +
== 6. TÖÖ PROTSESSIDEGA ==
  
3. käivita mysql teenus
+
* Protsessitabeli kuvamine: '''ps -ef'''
 +
Protsessitabelist nähtub iga protsessi id-number ehk '''PID'''.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/mysql start
+
* Taustale ehk backgroundi suunatud tööde nimekirja kuvamine: '''jobs'''
 +
Tööde nimekirjast nähtub iga töö number.
  
 +
* Protsessile süsteemse käsu saatmine: '''kill - ''käsu_nr PID'' '''
 +
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |kill -9 1305
 +
|}
  
== Webmin install ==
+
<u> Tulemus:</u> Tapetakse protsess, mille PID on 1305.
''Installimisi saab lihtsustada, kui pöördud VM poole ssh-ga. Siis on copy/paste võimalik kasutada''
+
 
 +
*Taustal oleva töö süsteemse käsu saatmine:  '''kill - ''käsu_nr'' % ''töö_nr'' '''
 +
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |kill -9 %2
 +
|}
  
1. Otsi üles webmin koduleht
+
<u> Tulemus:</u> Tapetakse taustale suunatud töö nr 2.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''power of google''
+
* Sümboolse viite loomine: '''ln -s ''viidatav_objekt viide '' '''
 +
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |ln -s /var/log logid
 +
|}
  
2. Lae alla webmin debian package (wget http: //siia pane link.deb)
+
<u> Tulemus:</u> Luukase sümboolne viide ''logid'', mis viitab kataloogile ''/var/log''.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; wget gttp://kus_on_fail.deb
+
* Püsiva viite loomine: '''ln ''viidatav_objekt viide '' '''
 +
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |ln /var/log logid
 +
|}
  
3. installeeri alla laetud deb fail
+
<u> Tulemus:</u> Luuakse püsiv viide ''logid'', mis viitab kataloogile ''/var/log''.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; dpkg -i allalaetudfail.deb
+
* Suunamised
 +
Suunamine protsessi käib "toru" ehk sümboli '''|''' abil.
 +
Suunamine faili toimub sümboli '''>''' või '''>>''' abil. Kahekordne märk tähistab faili sisule juurde lisamist, ühekordne aga sisu ülekirjutamist.
  
 +
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" env | grep path | cowsay > text.txt
 +
|}
  
4. lahenda sõltuvusprobleemid
+
<u> Tulemus:</u> Keskkonnamuutujate seast otsitakse ridu, mis sisaldavad väljendit "path". Need read suunatakse programmi ''cowsay'' ja selle väljund omakorda faili ''text.txt'', kirjutades faili text.txt sisu üle.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-get install –f
+
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
 +
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" ps –ef  | grep top | grep –v grep
 +
|}
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''
+
<u> Tulemus:</u> Protsessitabelist otsitakse protsessi "top", filtreerides tulemust nii, et protsess "grep top" ei näidata tulemuses, vaid kuvatakse ainult "top" protsessi info.
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''  
+
* Käivitatud protsessi tahaplaanile suunamine: tahaplaanile surumiseks '''ctrl+z'''.
 +
* Protsessi käivitamiseks tagaplaanil tuleb protsessi järele lisada''' & '''märk: '''cowssay &'''.
 +
* Protsessi esiplaanile toomine: '''fg'''
  
&nbsp;
+
* Töökataloogist programmi käivitamine: '''./''programmi_nimi'' '''
  
&nbsp;
 
  
  
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
+
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Latest revision as of 15:47, 28 September 2013

OSADMIN SPIKKER (V2.0)

Spikker on abivahend, mida tohib kasutada ITK õppeaine "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" praktilisel eksamil. Spikker sobib kasutamiseks neile, kellel enne selle õppeaine läbimist puudus serverite administreerimise kogemus Linux või Unix keskkondades. Spikker annab baasülevaate põhilistest käskudest, mida nimetatud aine laborotoorsetes töödes kaitsti. Siiski ei pretendeeri spikker antud aines õpitud käskude ammendavale loetelule või nende parimale esitlusviisile. Spikri eesmärk on aidata kiiresti leida ainega seotud lihtsamad käsud ning korduva läbiharjutamnise teel need käsud meelde jätta.

Autor

Kristiina Kaarna

Varasema versiooni autor

V0.1 - V1.1 Marian Leinakse (aasta 2009)

1. TÖÖ FAILIDEGA

Linux/Unix loeb failideks ka kataloogid, mistõttu käsitlen järgnevaid lihtsamaid operatsioone failide ja kataloogidega üheskoos.

1.1. Loomine

  • Faili loomine: touch file
touch kirjutis.txt

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või

touch kataloog1/kirjutis.txt

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.


  • Kataloogi loomine: mkdir kataloog
mkdir kataloog1

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse kataloog kataloog1.


  • Ühe kataloogi sisse alamkataloogide loomine


mkdir kataloog1/alam1

Tulemus: kataloogi kataloog1 sisse luuakse alamkataloog alam1.

  • Alamkataloogide puu loomine
mkdir -p kataloog1/aste1/aste2/aste3

Tulemus: kataloogi kataloog1 sisse luuakse alamkataloogide puu, kus aste1 sees on aste2 ja selle sees on aste3.

1.2. Kustutamine

  • Faili kustutamine: rm fail
rm kirjutis.txt

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .


  • Kataloogi kustutamine: rm -r kataloog

Võti -r tähistab seda, et kataloog kustutatakse koos kõigi selles sisalduvate failidega.

rm -r kataloog1

Tulemus: kustutatakse kataloog1 koos kõigi selles olnud failidega.


  • Kataloogi sisu kustutamine kataloogi allesjätmisega: rm -r *

NB! Tuleb viibida kataloogi sees, mille kogu sisu kustutatakse.

rm -r *

Tulemus: Kustutatakse selle kataloogi sisu, milles viibitakse. Kataloog ise jääb alles.

1.3. Liigutamine ja ümbernimetamine

  • Faili liigutamine: mv MIS_fail KUHU_kataloogi
mv kirjutis.txt kataloog2

Tulemus: fail kirjutis.txt liigutati kataloogi kataloog2


  • Kataloogi liigutamine teise kataloogi sisse: mv MIS_kataloog KUHU_kataloogi

Liigutatava kataloogi sisu (selles olevad failid) liiguvad koos kataloogiga teise kataloogi sisse.

mv kataloog1 kataloog2

Tulemus: kataloog1 liigub kataloog2 sisse.


  • Kataloogi liigutamine teise kataloogi alamkataloogi
mv väikekataloog suurkataloog/alam1

Tulemus: kataloog väikekataloog liigub kataloogi suurkataloog alamkataloogi alam1 .


  • Faili või kataloogi ümbernimetamine: mv VANA_nimi UUS_nimi
mv kirjutis.txt jutuke.txt

Tulemus: fail kirjutis.txt nimetatakse ümber failiks jutuke.txt.

1.4. Kopeerimine

  • Faili kopeerimine: cp KES KELLEKS
cp esilagne uus

Tulemus: fail esialgne kopeeriti failiks uus.

  • Kataloogi kopeerimine koos sisuga (selles olevate failidega): ' cp -r KES KELLEKS '
cp -r esilagne uus

Tulemus: kataloog esialgne koos selle sisuga kopeeriti kataloogiks uus.

1.5. Kataloogides liikumine

  • Kodukataloogi liikumine: cd
cd

Tulemus: kasutaja satub oma kodukataloogi. Administraator satub root-kataloogi.


  • Kataloogides taseme võrra ülespoole liikumine: cd ..
  • Kataloogides kahe taseme võrra: ülespoole liikumine: cd ../..
  • Viimati külastatud kataloogi minek: cd -
  • Ühe korraldusega juurikas asuvas kataloogis var oleva alamkataloogi log sisse liikumine
cd /var/log

1.6. Vaatamine

  • Kataloogi sisu vaatamine: ls -l
  • Faili sees vaatamine: less

Näide: Avame less abil kataloogis /var/log/ sisalduva faili messages

less /var/log/messages
    • käsu less käivitamisel kasulikud käsud faili sees opereerimiseks:

Faili sees allapoole liikumine: n

Faili sees ülespoole liikumine: ?

Faili algusesse liikumine: g

Faili lõppu liikumine: G

Abi lugemine: h

Väljumine failist ja less-käsust: q

1.7.Otsimine

  • Faili otsimine mingi tunnuse abil: find KUSTKOHAST MILLE_JÄRGI MIDA
find /etc -name "*.log"

Tulemus: kataloogist etc otsitakse kõik failid, millel on laiend .log

find /var/log -size 1M

Tulemus: kataloogi var alamkataloogist log otsitakse kõik failid suurusega 1MB.

  • Faili SISU järgi vaatamine: grep MIDA KUST
grep sda /var/log -i -R

Tulemus: kataloogi var alamkataloogist log otsitakse rekursiivselt väljendit sda, olenemata, kas väljendis esinevad suur- või väiketähed.

1.8. Failiõigused ja nende muutmine

Käsu ls -l sisestamisel kuvatakse kataloogis sisalduvat faili järgmiselt:

d/- rwx rw- r-- Ants tudengid 2007-02-01 16:00 fail.txt
objektitüüp kasutaja õigused grupi õigused muude isikute õigused kasutaja grupp muutmisaeg nimetus

Objektitüübi puhul tähistab d kataloogi ja - faili.


Võtmete tähendused:

r w x
fail: lugemise õigus;

kataloog: ls -l kasutamise õigus

kirjutamise õigus fail: käivitamise õigus;

kataloog: kataloogi sisenemise õigus

Subjektide tähised:

a u g o
kõik (all) kasutaja (user) grupp (group) kõik teised (others)


  • Faili või kataloogi õiguste muutmine: chmod KES MUUDETAV_õigus fail
chmod a-x,g+w,o-w kirjutis.txt

Tulemus: kõigilt võetakse õigus käivitada faili kirjutis.txt, grupile antakse õigus sellesse faili kirjutada, muudelt isikutelt võetakse õigus sellesse faili kirjutada.

1.9. Failiomaniku ja grupi muutmine

  • Faili või kataloogi omaniku muutmine: chown UUS_omanik kataloog
chown jaan kataloog1

Tulemus: Kataloogi kataloog1 omanikuks saab kasutaja Jaan.


  • Kataloogi ja selles sisalduvate failide omaniku muutmine: chown -R UUS_omanik kataloog
chown -R jaan kataloog1

Tulemus: Kataloogi kataloog1 ja kõigi selles olevate failide omanikuks saab Jaan.


  • Faili või kataloogi grupi muutmine chgrp UUS_grupp kataloog
chgrp tudengid kataloog1

Tulemus: Kataloog kataloog1 hakkab kuuluma gruppi tudengid.


  • Grupi ja selle õiguste muutmine

Näide: Anda grupile audio2 faili kirjutis.txt kirjutamise õigus.

Esiteks tuleb muuta faili kirjutis.txt grupp, seejärel muuta grupi õigused (lisada sellesse faili kirjutamise õigus).

chgrp audio2 kirjutis.txt

chmod g+w kirjutis.txt


  • Grupi ja omaniku õiguste muutmine ühe käsuga

Näide: Määrata failile kirjutis.txt uueks omanikuks Juhan ja grupiks Tuupur.

chown juhan:tuupur kirjutis.txt

Tulemus: Faili kirjutis.txt uus omanik on Juhan ja fail hakkab kuuluma gruppi Tuupur.

2. KASUTAJATE HALDAMINE

  • Kasutaja loomine: adduser kasutaja KUHU_gruppi
adduser jaan tudengid

Tulemus: Luuakse uus kasutaja Jaan, kes kuulub gruppi tudengid.

  • Kasutajale admin-õiguste andmine: adduser kasutaja admin
adduser jaan admin

Tulemus: Kasutaja Jaan saab admin-õigused.

  • Grupi loomine: groupadd tudengid
groupadd tudengid


Tulemus: Luuakse uus grupp tudengid.

  • Kasutaja parooli lukustamine ja lukust vabastamine: usermod -L kasutaja ja usermod -U kasutaja
usermod -L jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan kasutajakonto lukustatakse

usermod -U jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan kasutajakonto vabastatakse lukust.

  • Kasutajanime muutmine: usermod -l UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi
usermod -l tudeng jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan uus kasutajanimi on tudeng.

  • Kasutaja kodukataloogi ja kasutajanime muutmine: usermod –d kodukataloog –m –l UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi
usermod –d /home/tudengid –m –l tudeng professor

Tulemus: Kasutaja professor muutub kasutajaks tudeng võtme -l abil. Uue kasutaja tudeng kodukataloogiks saab kataloog tudengid võtme -d abil. Vanast kodukataloogist liigutatakse kõik failid uude kodukataloogi võtmega -m.

  • Kasutaja kustutamine: userdel kasutaja
userdel jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan kustutatakse.

  • Sisselogituna enda kasutaja salasõna muutmine: passwd

Seejärel tuleb sisestada esmalt vana salasõna ja siis 2 korda uut salasõna.

  • Teise kasutaja salasõna muutmine (ainult root õigustes): passwd kasutaja
passwd jaan

Seejärel tuleb sisestada 2 korda uut salasõna, mis määratakse kasutajale "Jaan".

  • Kasutaja shell väärtuse muutmine: usermod -s /bin/shell_v22rtus kasutaja
usermod -s /bin/false jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan ei saa logida sisse ssh'ga, nüüd sisselogimisel käsureale ligipääs puudub. Taastamisel asendada /bin/false näiteks /bin/bash/ või mõne muu originaal shelliga.

  • Lokaalsete gruppide ja kasutajate info leidmine: getent group, getent passwd või detailsemalt getent passwd kasutaja

Käsk getent kuvab süsteemis olevate andmebaaside kasutajte kohta infot.

getent passwd jaan

Tulemus: Väljund kasutaja jaan kohta

jaan:x:1000:1000:Jaan,,,:/home/jaan:/bin/bash


getent group

Tulemus: Nimekiri rühma group andmebaasis olevatest gruppidest ja kasutajatest

root:x:0: daemon:x:1: bin:x:2: sys:x:3: adm:x:4:jaan tty:x:5: disk:x:6: lp:x:7: mail:x:8:

  • Infot kasutajate ja gruppide kohta leiab ka veel /etc/shadow ja /etc/passwd ja /etc/group failidest

3. TARKVARA HALDAMINE (paigaldamine, eemaldamine, sõltuvused)

  • Tarkvara paigaldamine: apt-get install programm
apt-get install firefox

Tulemus: Paigaldatakse programm Firefox.

Enne tarkvara paigaldamist oleks soovitatav uuendada operatsioonisüsteemi tarkvara varamu nimekirja.

    • Tarkvara paigaldamise simuleerimine: apt-get install programm -s
apt-get install firefox -s

Tulemus: Simuleeritakse programmi Firefox paigaldamine.

    • Alla-laetava deb-faili paigaldamine: dpkg -i debfail


  • Tarkvara eemaldamine: apt-get remove programm
apt-get remove firefox

Tulemus: Eemaldatakse programm Firefox.

    • Tarkvara eemaldamise simuleerimine: apt-get remove programm -s
apt-get remove firefox -s

Tulemus: Simuleeritakse programmi Firefox eemaldamine.

    • Eelnevalt paigaldatud deb-faili eemaldamine: dpkg -r debfail
    • Programmi eemaldamine koos selle seadistustega: apt-get remove --purge programm
apt-get remove --purge postfix

Tulemus: Eemaldatakse meiliprogramm Postfix koos selle seadistustega.

    • Instaleerimisfailide eemaldamine: apt-get clean

Kataloogist cd /var/cache/apt/archives eemaldatakse instaleerimisfailid, millega vabaneb kettaruum. Kettaruumi vaatamiseks tuleb sisestada käsk du -h. Seejuures -h võti tähistab human readable ehk inimloetavate suuruste näitamist (nt Gb, Mb).


  • Operatsionisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja uuendamine: apt-get update


  • Olemasoleva (juba paigaldatud) tarkvara uuendamine: apt-get upgrade


  • Aliaste loomine

Tekstiredaktori (näiteks Nano) abil tuleb muuta kasutaja kodukataloogis asuvat .bashrc faili selliselt, et lisada soovitav alias seal olevate aliaste nimekirja. Muudatuste säilitamiseks tuleb fail bashrc uuesti käivitada.

nano .bashrc

alias paigalda='apt-get install'

Muudatuste säilitamiseks tuleb fail .bashrc uuesti käivitada.

. .bashrc

Tulemus: Loodi alias paigalda, mida saab kasutada käsu apt-get install asemel:

paigalda firefox


  • Tarkvara versiooni vaatamine: apt-cache policy programm
apt-cache policy firefox

Tulemus: Kuvatakse, kas antud süsteemis on programm Firefox ja milline versioon sellest. Märge candidate tähistab soovitatavat versiooni.


  • Sõltuvuste vaatamine
    • Vaatame, millisest tarkvarast sõltub meid huvitav programm: apt-cache depends programm
apt-cache depends nano

Tulemus: Näeme, mis tarkvarast sõltub tekstiredaktor Nano.

    • Vaatame, mis tarkvara sõltub meid huvitava programmi olemasolust: apt-cache rdepends programm
apt-cache rdepends nano

Tulemus: Näeme, mis tarkvara nõuab tekstiredaktori Nano olemasolu.


  • Katkenud paigaldamise parandamine

Käsk apt-get –f install kontrollib ja teeb korda katkenud sõltuvused. Käsk dpkg –configure –a viib lõpule poolelijäänud seadistamise. Need käsud tuleks anda üksteise järel.


  • Tarkvarapakettide migreerimine teise serverisse
    • Tarkvarapakettide nimekirja lugemine: dpkg --get-selections
    • Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja loomine: dpkg --get-selections>installifail.txt
    • Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja paigaldamine uude serverisse:

dpkg --set-selections<installifail.txt

4. KETTAJAOD

  • Teooria:

Kettajao loomise järel tuleb sellele tekitada failisüsteem. Kettajagu tuleb seejärel ühendada kataloogi (enamasti kodukataloogi).

Primaarseid kettajagusid saab olla maksimaalselt 4. Primaarse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4 (see on sdb ehk teise ketta 4. kettajagu)

Virtuaalse kettajao (ehk extended partition ) saab luua ühe primaarse kettajao sisse. Virtuaalse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4

Loogilisi kettajagusid võib olla palju ja need asuvad alati virtuaalse kettajao sees. Loogilise kettajao numeratsioon algab 5-st. Nt: sdb5

Igal kettajaol on algus (mälu silindrinumber) ja lõpp (mälu silindrinumber). Esimese loogilise kettajao ja virtuaalse kettajao alguse silindrinumbrid kattuvad.

  • Kettajagude tabeli vaatamine: fdisk –l

Kuvatakse kõvakettal olevad kettajaod:

 Device     BootStart    End      Blocks      Id    System
 /dev/sdb1      1        62      497983+     83    Linux
 /dev/sdb2      133      1044    7325640      5    Extended
 /dev/sdb5      133      194     497983+     83    Linux


  • Partitsiooni loomine: fdisk /dev/sdX
fdisk /dev/sdb

Tulemus: Sisenemine teise ketta (ketas sdb ) prompti, kus pakutakse sisestada käske.

    • Käsuga n luuakse promptist kettale uus kettajagu.
    • Uue kettajao sätted:

- Käsk p loob primaarse kettajao ja e loob virtuaalse kettajao. Virtuaalse kettajao sisse saab luua loogilise kettajao käsuga l.

- Kettajao numbri määramine: 1-4

- Algussilindri numbri määramine: vaikimisi pakutud numbriga nõustumine või muu numbri sisestamine.

- Lõpusilindri numbri või kettajao suuruse määramine. Suuruse määramisel tuleb ette kirjutada plussmärk. Nt: +1GB


  • Muud kettajagudega seotud käsud fdisk /dev/sdX promptist:

- Käsuga p kuvatakse promptist ketta kettajagude tabel.

- Käsuga q väljutakse promptist muudatusi salvestamata.

- Käsuga d kustutatakse promptist kettajagu.

- Käsuga w säilitatakse promptist muudatused kettajagude tabelisse.

NB! Kui käsu w sisestamisel annab opsüsteem VEATEATE ("Warning error 16:Device or resource busy.The kernel still uses the old table."), siis tuleb lahti ühendada varasemalt loodud kettajaod. (Ei piisa pelgalt nende kettajagude kustutamisest, vaid opsüsteem kasutab endist kettajagude tabelit). Vt käsku umount allpool.


  • Failisüsteemi loomine: mkfs –t tüüp kettajagu
mkfs –t ext4 /dev/sdb1

Tulemus: Kettajaole sdb1 ehk teise ketta esimesele kettajaole luuakse failisüsteem.


  • Kettajao ühendamine (kodu)kataloogi: mount kettajagu kataloog
mkdir /var/primaarne

mount /dev/sdb1 /var/primaarne

Tulemus: Loodud kataloogi /var/primaarne ühendatakse teise ketta esimene kettajagu.


  • Ühendatud failisüsteemi sisestamine alglaadimisfaili /etc/fstab redigeerimisprogrammiga.
nano /etc/fstab

Pärast muudatuste tegemist näeb alglaadimisfailist /etc/fstab üldjuhul järgmist:

<file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>
/dev/sdb2 /var/primaarne ext4 defaults 0 0


  • Kettajao lahtiühendamine: umount /kettajagu
umount /dev/sdb1

Tulemus: Teise ketta esimene kettajagu ühendatakse lahti.

5. SAALEALA

  • Saaleala ehk swap loomine koosneb järgmistets etappidest:

1) Kettale swap-i jaoks uue kettajao loomine.

Vt eespool peatükis 4. selgitust kettajao loomise, fdisk prompti käsu w ja ülekirjutamise veateate kohta.

NB! Kui kettal oli varasemalt kettajagusid, mida kustutati, tuleb lisaks kustutatud kettajagude lahti ühendamisele (umount) eemaldada saaleala, mis oli seotud varasema kettajaoga: swapoff kettajagu . Nt: swapoff /dev/sdb5

2) Loodud kettajao määramine swapi-ile: mkswap kettajagu

mkswap /dev/sdb5

3) Alglaadimisfaili /etc/fstab muutmine redigeerimisprogrammiga.

nano /etc/fstab

Tuleb sisestada saalitava kettajao kohta alglaetav konfiguratsioon. Selle tulemusena nähtub /etc/fstab failist järgmine:

<file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>
/dev/sdb5 none swap sw 0 0

4) Saalimise sisselülitamine: swapon -a

Alglaadimisfailist /etc/fstab loetakse sisse swap-i konfiguratsioon.


  • Saaleala olemasolu kontroll: swapon -s

6. TÖÖ PROTSESSIDEGA

  • Protsessitabeli kuvamine: ps -ef

Protsessitabelist nähtub iga protsessi id-number ehk PID.

  • Taustale ehk backgroundi suunatud tööde nimekirja kuvamine: jobs

Tööde nimekirjast nähtub iga töö number.

  • Protsessile süsteemse käsu saatmine: kill - käsu_nr PID
kill -9 1305

Tulemus: Tapetakse protsess, mille PID on 1305.

  • Taustal oleva töö süsteemse käsu saatmine: kill - käsu_nr % töö_nr
kill -9 %2

Tulemus: Tapetakse taustale suunatud töö nr 2.

  • Sümboolse viite loomine: ln -s viidatav_objekt viide
ln -s /var/log logid

Tulemus: Luukase sümboolne viide logid, mis viitab kataloogile /var/log.

  • Püsiva viite loomine: ln viidatav_objekt viide
ln /var/log logid

Tulemus: Luuakse püsiv viide logid, mis viitab kataloogile /var/log.

  • Suunamised

Suunamine protsessi käib "toru" ehk sümboli | abil. Suunamine faili toimub sümboli > või >> abil. Kahekordne märk tähistab faili sisule juurde lisamist, ühekordne aga sisu ülekirjutamist.

grep path | cowsay > text.txt

Tulemus: Keskkonnamuutujate seast otsitakse ridu, mis sisaldavad väljendit "path". Need read suunatakse programmi cowsay ja selle väljund omakorda faili text.txt, kirjutades faili text.txt sisu üle.

grep top | grep –v grep

Tulemus: Protsessitabelist otsitakse protsessi "top", filtreerides tulemust nii, et protsess "grep top" ei näidata tulemuses, vaid kuvatakse ainult "top" protsessi info.

  • Käivitatud protsessi tahaplaanile suunamine: tahaplaanile surumiseks ctrl+z.
  • Protsessi käivitamiseks tagaplaanil tuleb protsessi järele lisada & märk: cowssay &.
  • Protsessi esiplaanile toomine: fg
  • Töökataloogist programmi käivitamine: ./programmi_nimi