Partitsioonid: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 2: Line 2:
Partitsioon on kõvaketta või muu andmekandja loogiline jagu, mis on eelnevalt kindlaks määratud partitsioonitabelis. Ilma partitsioonita on andmekandja operatsioonisüsteemi kasutamatu - sinna ei saa luua failisüsteemi ja ilma failisüsteemita andmeid. Kõik andmed kirjutatakse partitsioonile loodud failisüsteemile, mitte partitsioonile. Failisüsteemi tüüp kirjutatakse partitsioonitabelisse. Ajaloolistel põhjustel on partitsioone mitut liiki: primaarsed, laiendatud ja loogilised. Primaarseid partitsioone saab olla andmekandjal neli, laiendatud partitsioone üks. Laiendatud partitsioon võib aga sisaldada endas lõpmata hulga loogilisi partitsioone.
Partitsioon on kõvaketta või muu andmekandja loogiline jagu, mis on eelnevalt kindlaks määratud partitsioonitabelis. Ilma partitsioonita on andmekandja operatsioonisüsteemi kasutamatu - sinna ei saa luua failisüsteemi ja ilma failisüsteemita andmeid. Kõik andmed kirjutatakse partitsioonile loodud failisüsteemile, mitte partitsioonile. Failisüsteemi tüüp kirjutatakse partitsioonitabelisse. Ajaloolistel põhjustel on partitsioone mitut liiki: primaarsed, laiendatud ja loogilised. Primaarseid partitsioone saab olla andmekandjal neli, laiendatud partitsioone üks. Laiendatud partitsioon võib aga sisaldada endas lõpmata hulga loogilisi partitsioone.


==Partitsioonitabel==
==Alglaadimissektor==
Partitsioonitabeleid on mitut tüüpi:
Alglaadimissektor on andmekandja kõige esimene sektor, millel asub partitsioonitabel. Peale partitsioonitabeli võib alglaadimissektoril asuda ka ''bootloader''. Alglaadimissektoreid on mitut tüüpi:
* Master Boot Record (MBR)
* Master Boot Record (MBR)
* GUID Partition Table (GPT)
* GUID Partition Table (GPT)
* Extended Boot Record (EBT)
* Extended Boot Record (EBT)


Kõige esimene neist on MBR, mille ajalooliste limitatsioonide pärast on andmekandjal maksimaalselt neli primaarset partitisiooni.
Kõige esimene neist on MBR, mille ajalooliste piirangute pärast on andmekandjal maksimaalselt neli primaarset partitsisiooni. Teda asendab uuem alglaadimissektor tüüp GPT.  


===MBR===
===MBR===
  MBR loodi aastal 1983 operatsioonisüsteemile PC DOS 2.0. MBR on 512 baiti suur ja asub alati andmekandja kõige esimesel sektoril. MBR koosneb ''bootloaderis'', partitsioonitabelist
  MBR loodi aastal 1983 operatsioonisüsteemile PC DOS 2.0.


==Kokkuvõte==
==Kokkuvõte==
==Viited==
==Viited==

Revision as of 00:36, 13 May 2016

Sissejuhatus

Partitsioon on kõvaketta või muu andmekandja loogiline jagu, mis on eelnevalt kindlaks määratud partitsioonitabelis. Ilma partitsioonita on andmekandja operatsioonisüsteemi kasutamatu - sinna ei saa luua failisüsteemi ja ilma failisüsteemita andmeid. Kõik andmed kirjutatakse partitsioonile loodud failisüsteemile, mitte partitsioonile. Failisüsteemi tüüp kirjutatakse partitsioonitabelisse. Ajaloolistel põhjustel on partitsioone mitut liiki: primaarsed, laiendatud ja loogilised. Primaarseid partitsioone saab olla andmekandjal neli, laiendatud partitsioone üks. Laiendatud partitsioon võib aga sisaldada endas lõpmata hulga loogilisi partitsioone.

Alglaadimissektor

Alglaadimissektor on andmekandja kõige esimene sektor, millel asub partitsioonitabel. Peale partitsioonitabeli võib alglaadimissektoril asuda ka bootloader. Alglaadimissektoreid on mitut tüüpi:

  • Master Boot Record (MBR)
  • GUID Partition Table (GPT)
  • Extended Boot Record (EBT)

Kõige esimene neist on MBR, mille ajalooliste piirangute pärast on andmekandjal maksimaalselt neli primaarset partitsisiooni. Teda asendab uuem alglaadimissektor tüüp GPT.

MBR

MBR loodi aastal 1983 operatsioonisüsteemile PC DOS 2.0.

Kokkuvõte

Viited