Talk:Linux saaleala ehk swap: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 111: | Line 111: | ||
'''Retsenseerija: Heigo Võsujalg''' --[[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01, 16 May 2011 (EEST) | '''Retsenseerija: Heigo Võsujalg''' --[[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01, 16 May 2011 (EEST) | ||
Õppejõud: Virtual memory on virtuaalmälu ja see ei ole saaleala ehk swap. Tehniliselt on asi päris kehvakene, kuna põhimõisted pole paigas. [[User:Mernits|Mernits]] 12:34, 27 May 2011 (EEST) | |||
Revision as of 12:34, 27 May 2011
Autor on päris hästi selgitanud mis on swap, millised on erinevad võimalused, milleks kasutatakse ja kuidas praktiliselt seadistada.
Virtuaalmälu osa vajaks ülevaatamist/täpsustamist. Virtuaalmälu on mälu kasutamise tehnoloogia. Virtuaalmälu suuruse moodustub RAM ja saaleala suurused kokku. Virtuaalmälu kasutavd operatsioonisüsteemid seovad kokku füüslise RAM`i ja saaleala ning presenteerivad seda ühe mäluseadmena - virtuaalmäluna.
Nii swap-partitsiooni kui ka swap-faili saab tekitada igal ajal kui on olemas selleks vajalik ketta pind. Esialgse hinnangu, et "Swap partitsiooni on võimalik tekitada Linuxi instaleerimise käigus. Faili aga võib tekitada igal ajal." lükkab autor hiljem ise ilusti ümber, tuues vajalikud käsud ka swap partitsiooni loomiseks töötavas süsteemis.
Võibolla võiks ära jätta selle minimaalse swap`i suuruse soovitamise, või siis vähendada seda poole RAM`i suuruseni. Mõnel juhul suurem swap ei lase õigel ajal märgata, et süsteem vajaks lisa RAM`i. Aga see on suhteline ja nagu autor lõigu lõpus ütleb, siis sõltub kõik konkreetsest süsteemist.
Artikkel on lihstsalt jälgitava struktuuriga ja sobivalt liigendatud. Kui teha mõned täpsustused, siis sobib artikkel saalealaga tutvumiseks hästi.
Arvestades mõningaid eeltoodud ebatäpsusi, hindaksin artiklit 8 punktiga 10-st.
Artur Mölter (AK22_2011)
Retsenseerija: Heigo Võsujalg, 16.05.2011
| KRITEERIUM | KAAL | HINNANG | SELGITUS | |
|---|---|---|---|---|
| Autor | 0,5 | 0,5 | OK. | |
| Skoop | 0,5 | 0 | Not OK. Autor ei ole täpsustanud, millisel tasemel peab lugeja olema, et referaadist aru saada. | |
| Sissejuhatus | 0,5 | 0,5 | OK. Lühidalt on kirjeldatud mis ja milleks SWAP on. | |
| Tehniliselt korrektne | 1 | 0,75 | OK. Virtuaalmälu osa vajaks korrigeerimist. | |
| Käsud on tekstist eristatud | 1 | 1 | OK. Referaadis kasutatud käsud on tekstist eristatud. | |
| Kasutatud kirjandus | 0,5 | 0,5 | OK. Eksisteerib, kuid võiks omada ka vastavat pealkirja. | |
| Näited | 2 | 2 | OK. Näiteid on mitmeid ning need on kergelt eristatavad. | |
| Õigused käskude kasutamiseks | 0,5 | 0,5 | OK. Referaadis on mainitud, kus on vaja juurkasutaja õigusi. | |
| Ülesehitus | 1,5 | 1,25 | OK. Referaat on üsna loogilise ülesehitusega – alguses on seletatud, mis on swap ning hiljem seletatakse, kuidas seda kasutada. Võiks eksisteerida sisukord, oleks referaati lihtsam jälgida ning mõningatel lõikudel võiks olla pealkirjad (N: Mis on swappimine ja kuidas seda muuta.), et see torkaks kogu tekstist silma. | |
| Kirjavead ja õigekiri | 1 | 0,5 | OK. Referaadis esineb üksikuid kirjavigu ning tuleks rohkem tähelepanu pöörata kirjavahemärkide õigele kasutamisele, lisaks ei ole sõnastus kõige parem ning referaadis tuleks eelistada pigem ametlikku kirjakeelt. | |
| Kokku | 9 | 7,25 |
Retsenseerija: Heigo Võsujalg --Hvosujal 10:01, 16 May 2011 (EEST)
Õppejõud: Virtual memory on virtuaalmälu ja see ei ole saaleala ehk swap. Tehniliselt on asi päris kehvakene, kuna põhimõisted pole paigas. Mernits 12:34, 27 May 2011 (EEST)
