Talk:Linux saaleala ehk swap: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
 
Line 49: Line 49:
|-
|-
| Nõuded
| Nõuded
| 0,5
| 0
| 0
| 0
| Not OK. Ei ole kirjas, millisele OS versioonile tugineti - ei muudetud referaati n.ö. aegumatuks.
| Ei ole kirjas, millisel OS versioonile tugineti - ei muudetud referaati n.ö. aegumatuks.
|-
|-


Line 71: Line 71:
|-
|-
| Tehniliselt korrektne
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1,5
| 0,75
| 1,25
| OK. Ka uue partitsiooni võib luua igal ajal, mitte ainult Linuxi installeerimise käigus.
| OK. Ka uue partitsiooni võib luua igal ajal, mitte ainult Linuxi installeerimise käigus.
|-
|-
Line 92: Line 92:
|-
|-
| Näited
| Näited
| 2
| 1
| 2
| 1
| OK. Näiteid on mitmeid ning need on kergelt eristatavad.
| OK. Näiteid on mitmeid ning need on kergelt eristatavad.
|-
|-
| Sisu
| 1
| 0,75
| OK. Oleks võinud omavahel võrrelda swap faili ja swap partitsiooni - mõlema eelised ja miinused, lisaks oleks võinud kirjutada ka swapi ajaloost, näiteks : swap fail on pärit windowsi maailmast jms.
|-
|-


Line 106: Line 113:
|-
|-
| Ülesehitus
| Ülesehitus
| 1,5
| 1
| 1
| 0,5
| OK. Referaat on üsna loogilise ülesehitusega – alguses on seletatud, mis on swap ning hiljem seletatakse, kuidas seda kasutada. Võiks eksisteerida sisukord, oleks referaati lihtsam jälgida ning mõningatel lõikudel võiks olla pealkirjad (N: Mis on swappimine ja kuidas seda muuta.) Suhteliselt raske on referaadis orienteeruda.
| OK. Referaat on üsna loogilise ülesehitusega – alguses on seletatud, mis on swap ning hiljem seletatakse, kuidas seda kasutada. Võiks eksisteerida sisukord, oleks referaati lihtsam jälgida ning mõningatel lõikudel võiks olla pealkirjad (N: Mis on swappimine ja kuidas seda muuta.) Suhteliselt raske on referaadis orienteeruda.
Rääkida oleks võinud ka swapi ajaloost, näiteks : swap fail on pärit windowsi maailmast jms.
|-
|-


Line 117: Line 122:
| 1
| 1
| 0,5
| 0,5
| OK. Referaadis esineb üksikuid kirjavigu ning tuleks rohkem tähelepanu pöörata kirjavahemärkide õigele kasutamisele, lisaks ei ole sõnastus kõige parem ning referaadis tuleks eelistada pigem ametlikku kirjakeelt, mis muudab teksti raskesti loetavaks.
| OK. Referaadis esineb üksikuid kirjavigu ning tuleks rohkem tähelepanu pöörata kirjavahemärkide õigele kasutamisele, lisaks ei ole sõnastus kõige parem ning referaadis tuleks eelistada pigem ametlikku kirjakeelt. Kõik eelnevalt mainitu kokku muudab teksti raskesti loetavaks.
|-
|-


Line 123: Line 128:
| Kokku
| Kokku
| 10
| 10
| 7,25
| 7
|  
|  
|-
|-
|}
|}


'''Retsenseerija: Heigo Võsujalg''' --[[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01, 16 May 2011 (EEST)
'''Retsenseerija: Heigo Võsujalg''' --[[User:Hvosujal|Hvosujal]] 12:30, 6 June 2011 (EEST)


Õppejõud: Virtual memory on virtuaalmälu ja see ei ole saaleala ehk swap. Tehniliselt on asi päris kehvakene, kuna põhimõisted pole paigas. [[User:Mernits|Mernits]] 12:34, 27 May 2011 (EEST)
Õppejõud: Virtual memory on virtuaalmälu ja see ei ole saaleala ehk swap. Tehniliselt on asi päris kehvakene, kuna põhimõisted pole paigas. [[User:Mernits|Mernits]] 12:34, 27 May 2011 (EEST)

Latest revision as of 12:41, 6 June 2011

Autor on päris hästi selgitanud mis on swap, millised on erinevad võimalused, milleks kasutatakse ja kuidas praktiliselt seadistada.

Virtuaalmälu osa vajaks ülevaatamist/täpsustamist. Virtuaalmälu on mälu kasutamise tehnoloogia. Virtuaalmälu suuruse moodustub RAM ja saaleala suurused kokku. Virtuaalmälu kasutavd operatsioonisüsteemid seovad kokku füüslise RAM`i ja saaleala ning presenteerivad seda ühe mäluseadmena - virtuaalmäluna.

Nii swap-partitsiooni kui ka swap-faili saab tekitada igal ajal kui on olemas selleks vajalik ketta pind. Esialgse hinnangu, et "Swap partitsiooni on võimalik tekitada Linuxi instaleerimise käigus. Faili aga võib tekitada igal ajal." lükkab autor hiljem ise ilusti ümber, tuues vajalikud käsud ka swap partitsiooni loomiseks töötavas süsteemis.

Võibolla võiks ära jätta selle minimaalse swap`i suuruse soovitamise, või siis vähendada seda poole RAM`i suuruseni. Mõnel juhul suurem swap ei lase õigel ajal märgata, et süsteem vajaks lisa RAM`i. Aga see on suhteline ja nagu autor lõigu lõpus ütleb, siis sõltub kõik konkreetsest süsteemist.

Artikkel on lihstsalt jälgitava struktuuriga ja sobivalt liigendatud. Kui teha mõned täpsustused, siis sobib artikkel saalealaga tutvumiseks hästi.

Arvestades mõningaid eeltoodud ebatäpsusi, hindaksin artiklit 8 punktiga 10-st.

Artur Mölter (AK22_2011)


Retsenseerija: Heigo Võsujalg, 16.05.2011

KRITEERIUM KAAL HINNANG SELGITUS
Autor 0,5 0,5 OK.
Skoop 0,5 0 Not OK. Artiklis puudub skoop, kellele see artikkel mõeldud on.
Nõuded 0,5 0 Not OK. Ei ole kirjas, millisele OS versioonile tugineti - ei muudetud referaati n.ö. aegumatuks.
Sissejuhatus 0,5 0,5 OK. Lühidalt on kirjeldatud mis ja milleks SWAP on.
Kokkuvõte ja isiklik arvamus 0,5 0 Not OK. Nii kokkuvõte kui ka isiklik arvamus puuduvad
Tehniliselt korrektne 1,5 1,25 OK. Ka uue partitsiooni võib luua igal ajal, mitte ainult Linuxi installeerimise käigus.
Käsud on tekstist eristatud 1 1 OK. Referaadis kasutatud käsud on tekstist eristatud.
Kasutatud kirjandus 0,5 0,5 OK. Eksisteerib, kuid võiks omada ka vastavat pealkirja.
Näited 1 1 OK. Näiteid on mitmeid ning need on kergelt eristatavad.
Sisu 1 0,75 OK. Oleks võinud omavahel võrrelda swap faili ja swap partitsiooni - mõlema eelised ja miinused, lisaks oleks võinud kirjutada ka swapi ajaloost, näiteks : swap fail on pärit windowsi maailmast jms.
Õigused käskude kasutamiseks 0,5 0,5 OK. Referaadis on mainitud, kus on vaja juurkasutaja õigusi.
Ülesehitus 1 0,5 OK. Referaat on üsna loogilise ülesehitusega – alguses on seletatud, mis on swap ning hiljem seletatakse, kuidas seda kasutada. Võiks eksisteerida sisukord, oleks referaati lihtsam jälgida ning mõningatel lõikudel võiks olla pealkirjad (N: Mis on swappimine ja kuidas seda muuta.) Suhteliselt raske on referaadis orienteeruda.
Kirjavead ja õigekiri 1 0,5 OK. Referaadis esineb üksikuid kirjavigu ning tuleks rohkem tähelepanu pöörata kirjavahemärkide õigele kasutamisele, lisaks ei ole sõnastus kõige parem ning referaadis tuleks eelistada pigem ametlikku kirjakeelt. Kõik eelnevalt mainitu kokku muudab teksti raskesti loetavaks.
Kokku 10 7

Retsenseerija: Heigo Võsujalg --Hvosujal 12:30, 6 June 2011 (EEST)

Õppejõud: Virtual memory on virtuaalmälu ja see ei ole saaleala ehk swap. Tehniliselt on asi päris kehvakene, kuna põhimõisted pole paigas. Mernits 12:34, 27 May 2011 (EEST)