Tarkvaraline RAID Ubuntus: Difference between revisions
| Line 10: | Line 10: | ||
=Tarkvara RAID= | =Tarkvara RAID= | ||
Tarkvara RAID tähendab, et üks massiiv on manageeritud kerneli poolt kui spetsiaalse raudvara RAID-ga. Kernel organiseerib kõik andmed paljudel ketastel | Tarkvara ''RAID'' tähendab, et üks massiiv on manageeritud kerneli poolt kui spetsiaalse raudvara ''RAID-ga''. Kernel organiseerib kõik andmed paljudel ketastel samal ajal jookseb ainult üks virtuaalne seade rakendustel. Tarkvara RAID implementeerib erinevaid ''RAID'' tasemeid kerneli ketta (blokk seadme) koodil. Tarkvara ''RAID'' töötab odavamate IDE ketastel samamoodi nagu ''SCSI'' ketaste peal. Tänapäeva kiired protsessorid lubavad oma jõudlusel ületada Raudvara ''RAIDI''. | ||
MD draiver Linuxi Kernelis on näide ühest RAID lahendusest, mis ei sõltu raudvarast. Tarkvara baasil massiivi jõudlus sõltub serveri protsessori jõudlusest ja laadimisest. | ''MD'' draiver Linuxi Kernelis on näide ühest ''RAID'' lahendusest, mis ei sõltu raudvarast. Tarkvara baasil massiivi jõudlus sõltub serveri protsessori jõudlusest ja laadimisest. | ||
<b>Peamised punktid, mida pakub tarkvara RAID:</b><br /> | <b>Peamised punktid, mida pakub tarkvara ''RAID'':</b><br /> | ||
1. Threadi taasehitatav | 1. Threadi taasehitatav protsessi<br /> | ||
2. Massiivide teiseldavus Linuxi masinate vahel ilma rekonstrueerimiseta<br /> | 2. Massiivide teiseldavus Linuxi masinate vahel ilma rekonstrueerimiseta<br /> | ||
3. Tagaplaani massiivi rekonstruktsioon kasutades süsteemi ressursse<br /> | 3. Tagaplaani massiivi rekonstruktsioon kasutades süsteemi ressursse<br /> | ||
4. Hot swapping ketta toetus<br /> | 4. ''Hot swapping'' ketta toetus<br /> | ||
5. Automaatne CPU avastamine, et oleks eelistus teatud protsessori optimeerimisest<br /> | 5. Automaatne ''CPU'' avastamine, et oleks eelistus teatud protsessori optimeerimisest<br /> | ||
==Tarkvara RAIDI installeerimine kasutades GUI== | ==Tarkvara RAIDI installeerimine kasutades GUI== | ||
Tarkvara RAID võibolla konfigureeritud Red Hat Linuxi installeerimise ajal. Selles peatükis räägime, kuidas konfigureerida tarkvara | Tarkvara ''RAID'' võibolla konfigureeritud Red Hat Linuxi installeerimise ajal. Selles peatükis räägime, kuidas konfigureerida tarkvara ''RAIDI'' installeerimise ajal kasutades ''Disk Druid'' kasutajaliidest. <br /> | ||
Kasutades versiooni: <b>Red Hat Linx 9</b><br /> | Kasutades versiooni: <b>Red Hat Linx 9</b><br /> | ||
Enne RAID kettaseadme loomist peab ennem looma RAID partitsioonid, kasutades järgmist samm-haaval juhendit:<br /> | Enne ''RAID'' kettaseadme loomist peab ennem looma ''RAID'' partitsioonid, kasutades järgmist samm-haaval juhendit:<br /> | ||
1.Ketta partitsioneerimise häälestuse juures tuleb valida:<b>Manually partition with Disk Druid.</b><br /> | 1.Ketta partitsioneerimise häälestuse juures tuleb valida:<b>Manually partition with Disk Druid.</b><br /> | ||
2.<b>Disk Druid</b> ekraanil tuleks valida: New to create a new partition.<br /> | 2.<b>''Disk Druid''</b> ekraanil tuleks valida: New to create a new partition.<br /> | ||
3.Edasi ei ole enam võimalik anda monteerimise punkti(Seda on võimalik teha siis, kui on loodud RAID seade). <br /> | 3.Edasi ei ole enam võimalik anda monteerimise punkti(Seda on võimalik teha siis, kui on loodud ''RAID'' seade). <br /> | ||
4.Järgmisena tuleks valida software RAID failisüsteemi tüübiks<br /> | 4.Järgmisena tuleks valida ''software RAID'' failisüsteemi tüübiks<br /> | ||
[[Image:Raid-edit.jpg]]<br /> | [[Image:Raid-edit.jpg]]<br /> | ||
Pilt on pärit: [http://www.redhat.com/docs/manuals/linux/RHL-9-Manual/custom-guide/figs/raid/raid-edit.png RAID partitsioon]<br /> | Pilt on pärit: [http://www.redhat.com/docs/manuals/linux/RHL-9-Manual/custom-guide/figs/raid/raid-edit.png RAID partitsioon]<br /> | ||
5.<b>Allowable Drives</b> alt tuleks valida kettad mille peale luuakse RAID.<br /> | 5.<b>''Allowable Drives''</b> alt tuleks valida kettad mille peale luuakse ''RAID''.<br /> | ||
Kui arvuti või kettaseadme administraatoril on mitu ketast, siis kõik olemas olevad kettad võetakse arvesse süsteemi poolt ja need märgistatakse linnukesega ära.<br /> | Kui arvuti või kettaseadme administraatoril on mitu ketast, siis kõik olemas olevad kettad võetakse arvesse süsteemi poolt ja need märgistatakse linnukesega ära.<br /> | ||
Tuleks ära võtta linnukesed nendelt ketastelt, kus ei looda RAID massiivi.<br /> | Tuleks ära võtta linnukesed nendelt ketastelt, kus ei looda ''RAID'' massiivi.<br /> | ||
6.Järgmisena tuleks sisestada ketta partitsioooni sobiv suurus.<br /> | 6.Järgmisena tuleks sisestada ketta partitsioooni sobiv suurus.<br /> | ||
7.Valige <b>Fixed size</b>, et luua spetsiifilse suurusega ketta partitsioon,valige Fill all space up to (MB) ja sisestage suurus MB-s, et anda partitsiooni suurus või<br /> | 7.Valige <b>''Fixed size''</b>, et luua spetsiifilse suurusega ketta partitsioon,valige ''Fill all space up to (MB)'' ja sisestage suurus ''MB-s'', et anda partitsiooni suurus või<br /> | ||
<b> | <b>F''ill to maximum allowable size''</b>, et kõik vabad olevad partitsiooni suurused täidetakse kõvakettal.<br /> | ||
Kui administraator või kasutaja teevad rohkem kui ühe partitsiooni, siis jagatakse vaba ruum ketta peal.<br /> | Kui administraator või kasutaja teevad rohkem kui ühe partitsiooni, siis jagatakse vaba ruum ketta peal.<br /> | ||
8.Valige <b>Force to be a primary partition</b>, et partitsioon peaks olema primary partition.<br /> | 8.Valige <b>''Force to be a primary partition''</b>, et partitsioon peaks olema ''primary partition''.<br /> | ||
9.Valige <b>Check for bad blocks</b> kui kasutaja soovib, et installeerimise käigus kontrollitakse vigaseid blokke kõvakettal enne formateerimist.<br /> | 9.Valige <b>''Check for bad blocks''</b> kui kasutaja soovib, et installeerimise käigus kontrollitakse vigaseid blokke kõvakettal enne formateerimist.<br /> | ||
10.Vajutage <b>OK</b>, et naaseda peamenüüsse.<br /> | 10.Vajutage <b>''OK''</b>, et naaseda peamenüüsse.<br /> | ||
Korrake need sammud kõik uuesti läbi, et luua nii palju partitsioone kui vajalik.<br /> | Korrake need sammud kõik uuesti läbi, et luua nii palju partitsioone kui vajalik.<br /> | ||
Ketaste partitsioneerimisel on võimalus luua teisi ketta tüüpe peale RAIDI.<br /> | Ketaste partitsioneerimisel on võimalus luua teisi ketta tüüpe peale ''RAIDI''.<br /> | ||
1.Valige RAID nupp <b>Disk Druidi</b> häälestus paneelil.<br /> | 1.Valige ''RAID'' nupp <b>''Disk Druidi''</b> häälestus paneelil.<br /> | ||
2.Järgmisena ilmub pilt, kus kasutaja loob omale RAID seadme.<br /> | 2.Järgmisena ilmub pilt, kus kasutaja loob omale ''RAID'' seadme.<br /> | ||
[[Image:Raid-config.jpg]]<br /> | [[Image:Raid-config.jpg]]<br /> | ||
Pilt on pärit:[http://www.redhat.com/docs/manuals/linux/RHL-9-Manual/custom-guide/figs/raid/raid-config.png RAID seadmed]<br /> | Pilt on pärit:[http://www.redhat.com/docs/manuals/linux/RHL-9-Manual/custom-guide/figs/raid/raid-config.png RAID seadmed]<br /> | ||
| Line 65: | Line 65: | ||
4.Valige failisüsteemi tüüp partitsiooni jaoks.<br /> | 4.Valige failisüsteemi tüüp partitsiooni jaoks.<br /> | ||
5.Valige seadme nimi nagu näiteks md0 RAID seadmele.<br /> | 5.Valige seadme nimi nagu näiteks md0 ''RAID'' seadmele.<br /> | ||
6.Valige oma RAID tase. Valida võib RAID 0, RAID 1 ja RAID 5 hulgas.<br /> | 6.Valige oma ''RAID'' tase. Valida võib ''RAID 0'', ''RAID 1'' ja ''RAID 5'' hulgas.<br /> | ||
<pre> | <pre> | ||
NB! | NB! | ||
RAID partitsiooni loomisel tuleks tähelepanna "/boot" partitsioon. Selle partitsooni puhul on vaja valida RAID tase 1, | ''RAID'' partitsiooni loomisel tuleks tähelepanna "/boot" partitsioon. Selle partitsooni puhul on vaja valida ''RAID'' tase 1, | ||
ja see peab kasutama ühte kahest kettaseadmest(IDE esimeseks, SCSI teiseks). | ja see peab kasutama ühte kahest kettaseadmest(''IDE'' esimeseks, ''SCSI'' teiseks). | ||
Kui kasutaja ei loo RAID partitsiooni "/boot" tüüpi, siis kasutaja loob "/" partitsiooni tüüpi. See on RAID tase 1 | Kui kasutaja ei loo ''RAID'' partitsiooni "/boot" tüüpi, siis kasutaja loob "/" partitsiooni tüüpi. See on ''RAID'' tase 1 | ||
ja kasutusel peab olema järgmised kaks esimest ketast(IDE esimene, SCSI teiseks) | ja kasutusel peab olema järgmised kaks esimest ketast(''IDE'' esimene, ''SCSI'' teiseks) | ||
</pre> | </pre> | ||
7.Järgmised RAID partitsioonid, mida kasutaja lõi, ilmnevad RAID kasutajate loetelus. Valige milline partitsioon nendest<br /> | 7.Järgmised ''RAID'' partitsioonid, mida kasutaja lõi, ilmnevad ''RAID'' kasutajate loetelus. Valige milline partitsioon nendest<br /> | ||
partitsioonidest peab olema kasutatud, et luua RAID seade.<br /> | partitsioonidest peab olema kasutatud, et luua ''RAID'' seade.<br /> | ||
8.Kui konfigureerida RAID 1 või RAID 5, siis tuleks täpsustada vabade partitsioonide arvu. Kui tarkvara RAIDI partitsioon peaks | 8.Kui konfigureerida ''RAID 1'' või ''RAID 5'', siis tuleks täpsustada vabade partitsioonide arvu. Kui tarkvara ''RAIDI'' partitsioon peaks | ||
kukkuma, siis vaba partitsioonid võetakse automaatselt kasutusele asendus ketastena. Igale vabale partitsioonile tuleks luua lisa | kukkuma, siis vaba partitsioonid võetakse automaatselt kasutusele asendus ketastena. Igale vabale partitsioonile tuleks luua lisa | ||
tarkvara RAID partitsioon. Eelmisel sammul, valige partitsioonid RAID seadmetele ja vabadele partitsioonidele. | tarkvara ''RAID'' partitsioon. Eelmisel sammul, valige partitsioonid ''RAID'' seadmetele ja vabadele partitsioonidele. | ||
9.Peale vajutades OK, RAID tase ilmub <b>Drive Summary</b> loetellu. Peale seda võib jätkata instaleerimis protsessiga.<br /> | 9.Peale vajutades OK, ''RAID'' tase ilmub <b>Drive Summary</b> loetellu. Peale seda võib jätkata instaleerimis protsessiga.<br /> | ||
<b>Lisa küsimuste tekkimiseks tuleks vaadata Red Hat Linux instructions Guid.</b> | <b>Lisa küsimuste tekkimiseks tuleks vaadata ''Red Hat Linux instructions Guid''.</b> | ||
[[Image:Raid-dd.jpg]]<br /> | [[Image:Raid-dd.jpg]]<br /> | ||
Pilt on pärit:[http://www.redhat.com/docs/manuals/linux/RHL-9-Manual/custom-guide/figs/raid/raid-dd.png RAID on loodud] | Pilt on pärit:[http://www.redhat.com/docs/manuals/linux/RHL-9-Manual/custom-guide/figs/raid/raid-dd.png RAID on loodud] | ||
10.RAIDI massiiv on loodud. | 10.''RAIDI'' massiiv on loodud. | ||
==Tarkvara RAIDI installeerimine kasutades kernelit ja mdadm== | ==Tarkvara RAIDI installeerimine kasutades kernelit ja mdadm== | ||
Haldades md gruppe võib olla väga keeruline ja raske. See nõuab failide redigeerimist, kus igasugune vea tegemine võib tekitada RAID gruppide kadumist. <br />Kasutaja peab olema selle juures ettevaatlik. | Haldades ''md'' gruppe võib olla väga keeruline ja raske. See nõuab failide redigeerimist, kus igasugune vea tegemine võib tekitada ''RAID'' gruppide kadumist. <br />Kasutaja peab olema selle juures ettevaatlik. | ||
Mdadm tööriist on suur ja omab erinevaid funktsioone: | ''Mdadm'' tööriist on suur ja omab erinevaid funktsioone: | ||
1.<b>Assemble</b>(Koostama): Koostab eelnevatelt loodud massiivi komponentidelt, aktiivsesse massiivi. | 1.<b>''Assemble''</b>(Koostama): Koostab eelnevatelt loodud massiivi komponentidelt, aktiivsesse massiivi. | ||
2.<b>Build</b>(Ehitama): Ehitada massiiv, mis igal seadmel teeb superbloki. | 2.<b>''Build''</b>(Ehitama): Ehitada massiiv, mis igal seadmel teeb superbloki. | ||
3.<b>Create</b>(Looma): Luua uus RAID massiiv koos superblokiga igale seadmele. | 3.<b>''Create''</b>(Looma): Luua uus ''RAID'' massiiv koos superblokiga igale seadmele. | ||
4.<b>Monitor</b>(Monitoorimine): On võimalus monitoorida ühte või mitut md seadet, mis toimib erinevatel seadmetel. | 4.<b>''Monitor''</b>(Monitoorimine): On võimalus monitoorida ühte või mitut md seadet, mis toimib erinevatel seadmetel. | ||
5.<b>Grow</b>(Kasvatama): Muudab suurust (kasvamise või kahanemise) või ümberkujundada md seadme. | 5.<b>''Grow''</b>(Kasvatama): Muudab suurust (kasvamise või kahanemise) või ümberkujundada md seadme. | ||
See lubab lisada seadmeid, nii nagu vaja läheb. | See lubab lisada seadmeid, nii nagu vaja läheb. | ||
6.<b>Incremental Assembly</b>(Suurendamise blokk): Lisage üksik seade massiivile. | 6.<b>''Incremental Assembly''</b>(Suurendamise blokk): Lisage üksik seade massiivile. | ||
7.<b>Manage</b>(Manageerimine): See funktsioon lubab manageerida spetsiifilisi RAID massiivi komponente | 7.<b>''Manage''</b>(Manageerimine): See funktsioon lubab manageerida spetsiifilisi ''RAID'' massiivi komponente | ||
nagu lisades uusi vabu seadmeid või eemaldades vigaseid seadmeid. | nagu lisades uusi vabu seadmeid või eemaldades vigaseid seadmeid. | ||
8.<b>Misc</b>(Mitmesugusus): See on funktsioon, mis sisaldab kõiki teisi funktsioone, mida läheb vaja. | 8.<b>''Misc''</b>(Mitmesugusus): See on funktsioon, mis sisaldab kõiki teisi funktsioone, mida läheb vaja. | ||
9.<b>Auto-detect</b>(Automaatne leiduvus): Sellel funktsioonil on võimalus leida aktiivseid kerneleid. | 9.<b>''Auto-detect''</b>(Automaatne leiduvus): Sellel funktsioonil on võimalus leida aktiivseid kerneleid. | ||
Operatsioonisüsteem CentOS 5.3 kasutati järgmisel süsteemil: | Operatsioonisüsteem ''CentOS 5.3'' kasutati järgmisel süsteemil: | ||
1.Emaplaat: GigaByte MAA78GM-US2H | 1.Emaplaat: GigaByte MAA78GM-US2H | ||
| Line 119: | Line 119: | ||
6./home on Seagate ST1360827AS | 6./home on Seagate ST1360827AS | ||
7.Testimiseks on kasutusel kaks ketast: Seagate ST3500641AS-RK koos 16 MB cachega. Seal on /dev/sdb ja /dev/sdb. <br /> | 7.Testimiseks on kasutusel kaks ketast: Seagate ST3500641AS-RK koos 16 MB cachega. Seal on /dev/sdb ja /dev/sdb. <br /> | ||
<b>RAID | <b>''RAID 1'' on loodud /dev/sdb ja /dev/sdc ketaste vahel!</b> | ||
==ID ketaste paigaldamine== | ==ID ketaste paigaldamine== | ||
Et luua RAID | Et luua ''RAID 1'' grupp on vaja alguses määrata ketaste ''ID'', mis on üks ''RAID'' gruppide osa. Selle tüübi nimetus on ''"fd"'' (Linuxi automaatne tuvastamine) ja seda on vaja paigutada kõikidele partitsioonidele ja/või ketastele, mis kasutavad ''RAID'' gruppe. | ||
Kasutajal on võimalus kergelt kontrollida partitsiooni tüüpe: <br /> | Kasutajal on võimalus kergelt kontrollida partitsiooni tüüpe: <br /> | ||
| Line 129: | Line 129: | ||
==Loome RAID, mis kasutab mdadm== | ==Loome RAID, mis kasutab mdadm== | ||
Tööriist mdadm lubab kergelt luua RAID grupi. Selles näiteks luuakse kahe kettaga RAID-1 grupp. | Tööriist ''mdadm'' lubab kergelt luua ''RAID'' grupi. Selles näiteks luuakse kahe kettaga ''RAID-1'' grupp. | ||
[[Image:Raid2.jpg]]<br /> | [[Image:Raid2.jpg]]<br /> | ||
Pilt on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/1/ mdadm tööriist] | Pilt on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/1/ mdadm tööriist] | ||
Valikud mida kuvatakse ekraanile on kergelt arusaadavad. Esimene valik on "-create" sellega saab luua RAID grupp. | Valikud mida kuvatakse ekraanile on kergelt arusaadavad. Esimene valik on "-create" sellega saab luua ''RAID'' grupp. | ||
Peale "-verbose" valikut on md seade ja selle all mõeldakse /dev/md0. Peale seda on RAID tase ("-level") - selle all mõeldakse | Peale "-verbose" valikut on ''md'' seade ja selle all mõeldakse /dev/md0. Peale seda on ''RAID'' tase ("-level") - selle all mõeldakse ''RAID 1''. Lõpuks on ''RAID'' seadmed spetsifitseeritud kasutades "-raid-devices" valikut. <br />Ekraani peal on näha, kas kasutajal on failisüsteem ketta partitsiooni peal. | ||
RAID töötab blokk tasemel. Seega on see RAID kontroller. Olgu see tarkvara RAID või Raudvara RAID, see töötab RAID grupi seadmete blokkidel. <br />See tähendab, et ta on failisüsteemist eraldatud. Järelikult kohe kui | ''RAID'' töötab blokk tasemel. Seega on see ''RAID'' kontroller. Olgu see tarkvara ''RAID'' või Raudvara ''RAID'', see töötab ''RAID'' grupi seadmete blokkidel. <br />See tähendab, et ta on failisüsteemist eraldatud. Järelikult kohe kui ''RAID 1'' grupp on loodud, siis on kettad sünkroniseeritud. <br />Esimese partitsiooni blokid on kopeeritud teise partitsiooni kettale. | ||
[[Image:Raid3.jpg]]<br /> | [[Image:Raid3.jpg]]<br /> | ||
| Line 150: | Line 150: | ||
Peale sünkroniseerimise lõpetamist, peaks pilt järgnevalt välja nägema:<br /> | Peale sünkroniseerimise lõpetamist, peaks pilt järgnevalt välja nägema:<br /> | ||
[[Image:Raid7.jpg]]<br /> | [[Image:Raid7.jpg]]<br /> | ||
Pildid on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/1/ RAID sünkroniseerimise protsessi lõpp] | Pildid on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/1/ ''RAID'' sünkroniseerimise protsessi lõpp] | ||
Nii kaugele jõudes saab failisüsteem luua md seadmele | Nii kaugele jõudes saab failisüsteem luua md seadmele | ||
| Line 168: | Line 168: | ||
==RAID grupi monitoorimine== | ==RAID grupi monitoorimine== | ||
Siis kui RAID grupp on püsti ja failisüsteem on loodud, järgmine samm oleks monitoorida massiiv. <br />Seal on mõningaid juppe, mida saab monitoorida massiivis. Lisaks tuleks arusaada massiivi detailidest. | Siis kui ''RAID'' grupp on püsti ja failisüsteem on loodud, järgmine samm oleks monitoorida massiiv. <br />Seal on mõningaid juppe, mida saab monitoorida massiivis. Lisaks tuleks arusaada massiivi detailidest. | ||
[[Image:Raid11.jpg]]<br /> | [[Image:Raid11.jpg]]<br /> | ||
Pilt on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/2/ loodud failisüsteem] | Pilt on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/2/ loodud failisüsteem] | ||
Väljundis on näha kui palju seadmeid on RAID massiivis kui paljud seadmed on kukkunud ja kui paljudel seadmetel on märgistatud lisa ruumi. | Väljundis on näha kui palju seadmeid on ''RAID'' massiivis kui paljud seadmed on kukkunud ja kui paljudel seadmetel on märgistatud lisa ruumi. | ||
#<b>Raid Level</b>(RAID tase) - Meie olukorras on "raid1"In this case it is “raid1″ | #<b>''Raid Level''</b>(RAID tase) - Meie olukorras on "raid1"In this case it is “raid1″ | ||
#<b>Array Size</b>(Massiivi suurus) - RAID massiivi suurus, mis antud olukorras on 465.76GiB. | #<b>''Array Size''</b>(Massiivi suurus) - RAID massiivi suurus, mis antud olukorras on 465.76GiB. | ||
#<b>Raid Devices</b>(RAID seadmed) - Antud seadmete arv RAID grupi ja pildi peal on see 2. | #<b>''Raid Devices''</b>(RAID seadmed) - Antud seadmete arv RAID grupi ja pildi peal on see 2. | ||
#<b>Total Devices</b>(Kokku seadmeid) - Kokku arv seadmeid RAID massiivis, mis on antud olukorras 2. | #<b>''Total Devices''</b>(Kokku seadmeid) - Kokku arv seadmeid RAID massiivis, mis on antud olukorras 2. | ||
#<b>Active Devices</b>(Aktiivsed seadmed) - Arv aktiivseid seadmeid, mis on pildi peal näha 2. | #<b>''Active Devices''</b>(Aktiivsed seadmed) - Arv aktiivseid seadmeid, mis on pildi peal näha 2. | ||
#<b>Working Devices</b>(Töötavad seadmed) - Arv töötavaid seadmeid massiivis, mida on 2. | #<b>''Working Devices''</b>(Töötavad seadmed) - Arv töötavaid seadmeid massiivis, mida on 2. | ||
#<b>Failed Devices</b>(Kukkunud seadmeid) - Arv kukkunud seadmeid, mis on meie puhul 0. | #<b>''Failed Devices''</b>(Kukkunud seadmeid) - Arv kukkunud seadmeid, mis on meie puhul 0. | ||
#<b>Spare Devices</b>(Vabu seadmeid) - Arv vabu seadmeid, mida kasutab massiiv, mis on antud hetkel 0. | #<b>''Spare Devices''</b>(Vabu seadmeid) - Arv vabu seadmeid, mida kasutab massiiv, mis on antud hetkel 0. | ||
Käsule mdadm on olemas valik "-mail [address]", mis lubab sul lisada emaili aadress, siis kui on toimumas midagi, siis saadetakse email siht aadressile. Järgmised käsud on vabalt valitavad: | Käsule ''mdadm'' on olemas valik "-mail [address]", mis lubab sul lisada emaili aadress, siis kui on toimumas midagi, siis saadetakse email siht aadressile. Järgmised käsud on vabalt valitavad: | ||
-program: Lubab lisada programm ja mida jooksutatakse, millal iganes on intsident leitud. | ''-program'': Lubab lisada programm ja mida jooksutatakse, millal iganes on intsident leitud. | ||
-syslog: See käsk lubab raporteerida kõik süsteemis olevad vead syslogi. | ''-syslog'': See käsk lubab raporteerida kõik süsteemis olevad vead syslogi. | ||
Lisaks võib informatsiooni saada faili väljundist /proc/mdstat | Lisaks võib informatsiooni saada faili väljundist /proc/mdstat | ||
Liigume käsuga "cat" faili väljundisse /proc/mdstat. <br /> | Liigume käsuga ''"cat"'' faili väljundisse /proc/mdstat. <br /> | ||
[[Image:Raid12.jpg]]<br /> | [[Image:Raid12.jpg]]<br /> | ||
Pilt on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/2/ /proc/mdstat väljund] | Pilt on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/2/ /proc/mdstat väljund] | ||
Väljund näitab aktiivseid seadmeid. RAID | Väljund näitab aktiivseid seadmeid. ''RAID 1'' ütleb, milline seade on primaarne seade. Vaadata tuleb kõige ''madalamat'' numbrit, mis on antud massiivi seadmetes antud.<br /> Antud olukorras on sdb1 sellepärast, et ta on märgistatud "[0]". Järgmine rida allpool sisaldab numbri blokke, mis näitab iga seadme staatust.<br /> Antud olukorras on andmete sektsioon näidatud "[UU]". Esimene "U" vasakul annab teada esimesest seadmest(sdc1) ja teine "U" parempool on seade (/dev/sdb1). <br />"U" tähendab, et seade on üleval ja töötab.<br /> | ||
Vaadates /proc/mdstat, siis võib otsekohe öelda, kas seade on kukkunud, siis peaks kasutaja nägema sellist märki "_", "U" asemel. | Vaadates /proc/mdstat, siis võib otsekohe öelda, kas seade on kukkunud, siis peaks kasutaja nägema sellist märki "_", "U" asemel. | ||
Revision as of 10:26, 7 May 2010
Sissejuhatus
On olemas kaks võimalust, kuidas läheneda RAID-le: Raudvara RAID ja Tarkvara RAID. Tarkvara RAID on sisse ehitatud Linuxi kernelisse ja seega võib kasutaja mõelda kui kasulik võib olla osta harjumuspäraseid kontrollereid, mis omavad sisse ehitatud RAID võimalusi. Teised kasutajad leiavad, et mõtekam on osta harjumusest RAID süsteeme, mis on eelnevalt konfigureeritud. Võimalus kasutada tarkvara(kerneli-baasil) või raudvara(kontrolleri-baasil) RAID lahendusi, mis võivad osutuda keerulisteks.
Autor
Sergei Istomin
A22
sistomin@itcollege.ee
Tarkvara RAID
Tarkvara RAID tähendab, et üks massiiv on manageeritud kerneli poolt kui spetsiaalse raudvara RAID-ga. Kernel organiseerib kõik andmed paljudel ketastel samal ajal jookseb ainult üks virtuaalne seade rakendustel. Tarkvara RAID implementeerib erinevaid RAID tasemeid kerneli ketta (blokk seadme) koodil. Tarkvara RAID töötab odavamate IDE ketastel samamoodi nagu SCSI ketaste peal. Tänapäeva kiired protsessorid lubavad oma jõudlusel ületada Raudvara RAIDI.
MD draiver Linuxi Kernelis on näide ühest RAID lahendusest, mis ei sõltu raudvarast. Tarkvara baasil massiivi jõudlus sõltub serveri protsessori jõudlusest ja laadimisest.
Peamised punktid, mida pakub tarkvara RAID:
1. Threadi taasehitatav protsessi
2. Massiivide teiseldavus Linuxi masinate vahel ilma rekonstrueerimiseta
3. Tagaplaani massiivi rekonstruktsioon kasutades süsteemi ressursse
4. Hot swapping ketta toetus
5. Automaatne CPU avastamine, et oleks eelistus teatud protsessori optimeerimisest
Tarkvara RAIDI installeerimine kasutades GUI
Tarkvara RAID võibolla konfigureeritud Red Hat Linuxi installeerimise ajal. Selles peatükis räägime, kuidas konfigureerida tarkvara RAIDI installeerimise ajal kasutades Disk Druid kasutajaliidest.
Kasutades versiooni: Red Hat Linx 9
Enne RAID kettaseadme loomist peab ennem looma RAID partitsioonid, kasutades järgmist samm-haaval juhendit:
1.Ketta partitsioneerimise häälestuse juures tuleb valida:Manually partition with Disk Druid.
2.Disk Druid ekraanil tuleks valida: New to create a new partition.
3.Edasi ei ole enam võimalik anda monteerimise punkti(Seda on võimalik teha siis, kui on loodud RAID seade).
4.Järgmisena tuleks valida software RAID failisüsteemi tüübiks
Pilt on pärit: RAID partitsioon
5.Allowable Drives alt tuleks valida kettad mille peale luuakse RAID.
Kui arvuti või kettaseadme administraatoril on mitu ketast, siis kõik olemas olevad kettad võetakse arvesse süsteemi poolt ja need märgistatakse linnukesega ära.
Tuleks ära võtta linnukesed nendelt ketastelt, kus ei looda RAID massiivi.
6.Järgmisena tuleks sisestada ketta partitsioooni sobiv suurus.
7.Valige Fixed size, et luua spetsiifilse suurusega ketta partitsioon,valige Fill all space up to (MB) ja sisestage suurus MB-s, et anda partitsiooni suurus või
Fill to maximum allowable size, et kõik vabad olevad partitsiooni suurused täidetakse kõvakettal.
Kui administraator või kasutaja teevad rohkem kui ühe partitsiooni, siis jagatakse vaba ruum ketta peal.
8.Valige Force to be a primary partition, et partitsioon peaks olema primary partition.
9.Valige Check for bad blocks kui kasutaja soovib, et installeerimise käigus kontrollitakse vigaseid blokke kõvakettal enne formateerimist.
10.Vajutage OK, et naaseda peamenüüsse.
Korrake need sammud kõik uuesti läbi, et luua nii palju partitsioone kui vajalik.
Ketaste partitsioneerimisel on võimalus luua teisi ketta tüüpe peale RAIDI.
1.Valige RAID nupp Disk Druidi häälestus paneelil.
2.Järgmisena ilmub pilt, kus kasutaja loob omale RAID seadme.
Pilt on pärit:RAID seadmed
3.Sisestage installeerimise koht.
4.Valige failisüsteemi tüüp partitsiooni jaoks.
5.Valige seadme nimi nagu näiteks md0 RAID seadmele.
6.Valige oma RAID tase. Valida võib RAID 0, RAID 1 ja RAID 5 hulgas.
NB!
''RAID'' partitsiooni loomisel tuleks tähelepanna "/boot" partitsioon. Selle partitsooni puhul on vaja valida ''RAID'' tase 1,
ja see peab kasutama ühte kahest kettaseadmest(''IDE'' esimeseks, ''SCSI'' teiseks).
Kui kasutaja ei loo ''RAID'' partitsiooni "/boot" tüüpi, siis kasutaja loob "/" partitsiooni tüüpi. See on ''RAID'' tase 1
ja kasutusel peab olema järgmised kaks esimest ketast(''IDE'' esimene, ''SCSI'' teiseks)
7.Järgmised RAID partitsioonid, mida kasutaja lõi, ilmnevad RAID kasutajate loetelus. Valige milline partitsioon nendest
partitsioonidest peab olema kasutatud, et luua RAID seade.
8.Kui konfigureerida RAID 1 või RAID 5, siis tuleks täpsustada vabade partitsioonide arvu. Kui tarkvara RAIDI partitsioon peaks kukkuma, siis vaba partitsioonid võetakse automaatselt kasutusele asendus ketastena. Igale vabale partitsioonile tuleks luua lisa tarkvara RAID partitsioon. Eelmisel sammul, valige partitsioonid RAID seadmetele ja vabadele partitsioonidele.
9.Peale vajutades OK, RAID tase ilmub Drive Summary loetellu. Peale seda võib jätkata instaleerimis protsessiga.
Lisa küsimuste tekkimiseks tuleks vaadata Red Hat Linux instructions Guid.
Pilt on pärit:RAID on loodud
10.RAIDI massiiv on loodud.
Tarkvara RAIDI installeerimine kasutades kernelit ja mdadm
Haldades md gruppe võib olla väga keeruline ja raske. See nõuab failide redigeerimist, kus igasugune vea tegemine võib tekitada RAID gruppide kadumist.
Kasutaja peab olema selle juures ettevaatlik.
Mdadm tööriist on suur ja omab erinevaid funktsioone:
1.Assemble(Koostama): Koostab eelnevatelt loodud massiivi komponentidelt, aktiivsesse massiivi. 2.Build(Ehitama): Ehitada massiiv, mis igal seadmel teeb superbloki. 3.Create(Looma): Luua uus RAID massiiv koos superblokiga igale seadmele. 4.Monitor(Monitoorimine): On võimalus monitoorida ühte või mitut md seadet, mis toimib erinevatel seadmetel. 5.Grow(Kasvatama): Muudab suurust (kasvamise või kahanemise) või ümberkujundada md seadme. See lubab lisada seadmeid, nii nagu vaja läheb. 6.Incremental Assembly(Suurendamise blokk): Lisage üksik seade massiivile. 7.Manage(Manageerimine): See funktsioon lubab manageerida spetsiifilisi RAID massiivi komponente nagu lisades uusi vabu seadmeid või eemaldades vigaseid seadmeid. 8.Misc(Mitmesugusus): See on funktsioon, mis sisaldab kõiki teisi funktsioone, mida läheb vaja. 9.Auto-detect(Automaatne leiduvus): Sellel funktsioonil on võimalus leida aktiivseid kerneleid.
Operatsioonisüsteem CentOS 5.3 kasutati järgmisel süsteemil:
1.Emaplaat: GigaByte MAA78GM-US2H
2.Protsessor: AMD Phenom II X4 920
3.Mälu: 8GB
4.Kernel: Linux 2.6.30
5.Opsüsteem ja üles laadimise ketas on IBM DTLA-307020 (20GB ketas on Ulta ATA/100 peal)
6./home on Seagate ST1360827AS
7.Testimiseks on kasutusel kaks ketast: Seagate ST3500641AS-RK koos 16 MB cachega. Seal on /dev/sdb ja /dev/sdb.
RAID 1 on loodud /dev/sdb ja /dev/sdc ketaste vahel!
ID ketaste paigaldamine
Et luua RAID 1 grupp on vaja alguses määrata ketaste ID, mis on üks RAID gruppide osa. Selle tüübi nimetus on "fd" (Linuxi automaatne tuvastamine) ja seda on vaja paigutada kõikidele partitsioonidele ja/või ketastele, mis kasutavad RAID gruppe.
Kasutajal on võimalus kergelt kontrollida partitsiooni tüüpe:
Pilt on pärit:Partitsiooni tüübid
Loome RAID, mis kasutab mdadm
Tööriist mdadm lubab kergelt luua RAID grupi. Selles näiteks luuakse kahe kettaga RAID-1 grupp.
Pilt on pärit:mdadm tööriist
Valikud mida kuvatakse ekraanile on kergelt arusaadavad. Esimene valik on "-create" sellega saab luua RAID grupp.
Peale "-verbose" valikut on md seade ja selle all mõeldakse /dev/md0. Peale seda on RAID tase ("-level") - selle all mõeldakse RAID 1. Lõpuks on RAID seadmed spetsifitseeritud kasutades "-raid-devices" valikut.
Ekraani peal on näha, kas kasutajal on failisüsteem ketta partitsiooni peal.
RAID töötab blokk tasemel. Seega on see RAID kontroller. Olgu see tarkvara RAID või Raudvara RAID, see töötab RAID grupi seadmete blokkidel.
See tähendab, et ta on failisüsteemist eraldatud. Järelikult kohe kui RAID 1 grupp on loodud, siis on kettad sünkroniseeritud.
Esimese partitsiooni blokid on kopeeritud teise partitsiooni kettale.
Pilt on pärit:Aktiivsed RAID1
Pange tähele, et sünkroniseerimise protsess leiab aset "cat-misel" faili sisu on /proc/mdstat.
Pildid on pärit:Sünkroniseerimise protsess
Peale sünkroniseerimise lõpetamist, peaks pilt järgnevalt välja nägema:
Pildid on pärit:RAID sünkroniseerimise protsessi lõpp
Nii kaugele jõudes saab failisüsteem luua md seadmele
Pilt on pärit:failisüsteemi output
Järgmisena võib hakata paigaldama failisüsteem. Näiteks: Järgnev rida oli lisatud /etc/fstab:
Süsteem on paigaldatud kasutades "mount -a" (Eeldades, et paigaldatud asukoht eksisteerib).
Et olla kindel, et failisüsteem on paigaldatud, tuleks kontrollida failisüsteem üle:
RAID grupi monitoorimine
Siis kui RAID grupp on püsti ja failisüsteem on loodud, järgmine samm oleks monitoorida massiiv.
Seal on mõningaid juppe, mida saab monitoorida massiivis. Lisaks tuleks arusaada massiivi detailidest.
Pilt on pärit:loodud failisüsteem
Väljundis on näha kui palju seadmeid on RAID massiivis kui paljud seadmed on kukkunud ja kui paljudel seadmetel on märgistatud lisa ruumi.
- Raid Level(RAID tase) - Meie olukorras on "raid1"In this case it is “raid1″
- Array Size(Massiivi suurus) - RAID massiivi suurus, mis antud olukorras on 465.76GiB.
- Raid Devices(RAID seadmed) - Antud seadmete arv RAID grupi ja pildi peal on see 2.
- Total Devices(Kokku seadmeid) - Kokku arv seadmeid RAID massiivis, mis on antud olukorras 2.
- Active Devices(Aktiivsed seadmed) - Arv aktiivseid seadmeid, mis on pildi peal näha 2.
- Working Devices(Töötavad seadmed) - Arv töötavaid seadmeid massiivis, mida on 2.
- Failed Devices(Kukkunud seadmeid) - Arv kukkunud seadmeid, mis on meie puhul 0.
- Spare Devices(Vabu seadmeid) - Arv vabu seadmeid, mida kasutab massiiv, mis on antud hetkel 0.
Käsule mdadm on olemas valik "-mail [address]", mis lubab sul lisada emaili aadress, siis kui on toimumas midagi, siis saadetakse email siht aadressile. Järgmised käsud on vabalt valitavad:
-program: Lubab lisada programm ja mida jooksutatakse, millal iganes on intsident leitud. -syslog: See käsk lubab raporteerida kõik süsteemis olevad vead syslogi.
Lisaks võib informatsiooni saada faili väljundist /proc/mdstat
Liigume käsuga "cat" faili väljundisse /proc/mdstat.
Pilt on pärit:/proc/mdstat väljund
Väljund näitab aktiivseid seadmeid. RAID 1 ütleb, milline seade on primaarne seade. Vaadata tuleb kõige madalamat numbrit, mis on antud massiivi seadmetes antud.
Antud olukorras on sdb1 sellepärast, et ta on märgistatud "[0]". Järgmine rida allpool sisaldab numbri blokke, mis näitab iga seadme staatust.
Antud olukorras on andmete sektsioon näidatud "[UU]". Esimene "U" vasakul annab teada esimesest seadmest(sdc1) ja teine "U" parempool on seade (/dev/sdb1).
"U" tähendab, et seade on üleval ja töötab.
Vaadates /proc/mdstat, siis võib otsekohe öelda, kas seade on kukkunud, siis peaks kasutaja nägema sellist märki "_", "U" asemel.
Raudvara RAID
Raudvara baasil ehitatud süsteemid mangeerivad RAID-i alamsüsteeme iseseisvalt ilma hostita ja esitab hostile ainult üksikut ketast RAID massiivile.
Raudvara RAID seade on selline seade, mis ühendatakse SCSI kontrollerile ja esitatakse RAID massiive üksiku SCSI kettale. Väline RAID süsteem liigutab kõiki RAID tarkust töödeldes kontrollerisse, mis asub väljaspool ketta alamsüsteemi. Terve alamsüsteem on ühendatud hostile ja läbi normaalse SCSI kontrolleri ja esineb hostile üksiku kettana.
RAID-i kontrollerid toodetakse tüüpilises kaardi formaadis nagu SCSI kontrollerid operatsiooni süsteemidele aga tegelikuses käsitlevad kõigi ketaste suhtlemist iseendaga.
Sellistes olukordades tuleks paigaldada kettad RAID kontrolleritesse nagu paigaldaks SCSI kontrollerit aga, siis tuleks neid lisada RAID kontrolleri konfiguratsioonidesse ja operatsioonisüsteem ei teeks neile vahet.
Raudvara RAID tootjad
Mõned Raudvara RAID-i tootjad:
3ware
Hitachi Data Systems
Synetic Inc
Eestist saadavad RAID tehnoloogiad:
Terve hulk erinevaid tootjaid leiad sellelt lehelt RAID Stuff
Kasulikud lingid
Installing with Software RAID or LVM
RAID Approaches
Linux Software RAID - A Belt and a Pair of Suspenders
Quick HOWTO : Linux Software RAID
Software RAID vs Hardware RAID
Which one is better Hardware RAID or Software RAID?
Benchmarking Hardware RAID vs Linux Kernel software RAID
Software RAID
Replacing A Failed Hard Drive In A Software RAID1 Array
Linux: Why software RAID?
RAID and Data Storage Protection Solutions for Linux
Building a Software RAID System in Slackware
