User:Ababokin

From ICO wiki
Revision as of 08:30, 21 October 2014 by Ababokin (talk | contribs)

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleksandr Babõkin

Essee

Õppeaine üldkirjelduses saame teada, et kursus annab ülevaate Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledži õppekorralduse eeskirjast, erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest ja sektoritest ning avardab silmaringi, motiveerib õppimisele ja annab selgemat ettekujutust tulevaset tööst. [1]

Esimeses loengus räägiti Eesti haridussüsteemist, IT Kolledžist ja mis meid ees ootab. Minu jaoks ei olnud see loeng väga informatiivne, kuna tutvusin sellega enne kooli kodulehel ise. Mulle jäid meelde sellest loengust, minu meelest kõige tähtsamaid väited, nagu “IT Kolledž on õige valik” ja “Õppimine pooleli ei pea jääma”. Isiklikult mulle loeng jättis ainult positiivse mulje. Selle lõpus sain aru, et lasteaed jõudis lõpule ja hakkab pihta uus õppe elu. [2]

Teine loeng [3] oli õppimisest ja motivatsioonist ning kolmanda loengu nimeks oli “Robootika ja häkkimine” [4]. Nende esinejaks oli selle aine lektor Margus Ernits. “Õppimise ja motivatsiooni” loengus saime teada, mis teha, et selle aine arvestust saada ja mida peaks tegema, et õppimine läheks natuke kergemaks ehk tuleks liituda mingi IT klubiga, näiteks LUG või Robootika klubi. Kolmandas loengus oli käsitletud, miks on vaja Robootika klubi liikmeks saada ning selle eesmärgid. Arvan, et liikmeks küll saan, kuna lapsena oli mulle alati huvitav teada saada, kuidas elektroonilised asjad töötavad. Eric Steven Raymondi raamat “How to become a hacker” oli rangelt soovitatav.

Neljas loeng oli mulle kõige südamelähedane, sest jutt läks arenduse kohta. Selle esinejaks oli Janika Liiv ja ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Janika ütles, et tahaks kirjanikuks saada, aga läks õppima ITK-sse ja lõppude-lõpuks sai siin edukalt hammaka. Täna ta selle pärast ei kahetse. Tema lugu tuletas mind meelde. Mul olid head hinnad, programmeerimise kogemust oli vähe, otsustasin uue valdkonda selgeks õppida. Janika arvab, et programmeerimine on loovkirjutamine ning ise olen temaga täiesti nõus, kuigi pigem võrdlen seda kunstiga, kuna ise kunstikoolis käisin. Enda loo kirjutamiseks Janika kasutab Ruby programmeerimiskeelt ning soovitab seda selgeks teha. Lähitulevikkus pean sellega kindlasti tegeleda, sest tööandjad nõuavad seda ja lihtsalt, et enda mitmekülgsust laiendada. Janika mainis, et programmid peavad olama intuitiivsed, sest inimesed ei viitsi manuaali lugeda. Rääkides stereotüüpidest Janika rõhutas, et IT valdkonna inimesed on väga erinevad, mitte ainult mehed aga ka naised, kes on IT-s päris asjatundlikud. [5]

Viies loeng oli rohkem pühendatud administraatorile aga nii kui nii avastasin endale päris palju asju arutlemiseks. Loengy esinejaks oli Skype töötaja Carolyn Fischer. Carolyni plaan päris sarnaneb minu plaaniga. Pärast esimest õppeaasta tahan endale tööd leida, kuigi see peab kindlasti olla IT valdkonnas. Minu meeles Carolyn on tõeline häkker. Näiteid sellest oli üsna palju aga on üks, mis pani mind mõtlema. “If you're attracted to hacking because you don't have a life, that's OK too — at least you won't have trouble concentrating. Maybe you'll get a life later on.” (Eric Steven Raymond) (http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html) Minu meeles see ongi häkkerite peamine probleem. Nendele on nii põnev, et nad unustavad piiri töö ja elu vahel. Võib olla see on just see probleem, miks mina tõeliseks häkkeriks ei saa, kuna tahan ka enda lemmikharrastusega tegeleda ja pere luua. [6]

Kuues loeng, kelle esinejaks oli OÜ ASA Quality Service testija Kristjan Karmo, oli minu jaoks kõige informatiivne, sest varasemalt olin testimisest vähe uurinud. Kristjan jutustas müütidest, kui palju vead maksavad ja kuidas testimine üldse käib. Pärast loengut sai aru, et testija karjäär on päris huvitav, aga ebapopulaarne. Esiteks on vaja kogemust, teiseks paksa nahka ning kolmas ja minu meeles kõige peamine punkt, et testijad saavad vähem palka kui arendajad. Kui tulevikus olukord muutub olen kindel, et testijaid saab ainult rohkem. Loengu käigus oli näha, et Kristjan on enda valdkonna professionaal. [7]

Seitsmes loeng oli pühendatud IT tööturule. Loeng oli päris pessimistlik, kuid Andres Senter, kes oli selle loengu esineja, proovis seda huumoriga lahjendama. Eesti tööturg on päris kitsas ning, et tööd saada on vaja laia tutvumisringkonna, kes võivad pakkumist teha. Andrese sõnade järgi nii väikses kui ka suures ettevõttes on omad plussid ja miinuses. Ta soovitab alustada töötamist väikses ettevõttes või startupis ning saada kogemust välismaal. Samuti ta rõhutas, et nõudlus inimese vastu, kes oskab Linuxit kasutada on suurem. [8]

Kaheksasal loengus esines Elar Lang ning rääkis suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisust. Elar soovitas õppida nii sugavalt, et see üldse võimalik on, küsida rumalaid küsimusu ning Facebookist välja logida. Veebirakenduste turvalisust võin öelda nii palju, et parool peab olema pikk, keerukas, unikaalne ning veebilehitsejas mitte salvestatav. Isiklikult võin öelda, et loeng oli päris igav. Oli parem kui loeng oli analoogne Kristjan Karmoga ehk inspireeris noori inimesi veebirakenduste turvalisusega tulevikus tegeleda. [9]

Lühikokkuvõttes võin öelda, et selle õppeaasta jooksul pean selgeks õppima palju asju, et enda plaani realiseerima. On vaja laptopi osta ja sinna Linuxi installeerima, usun, et ITK gurud aitavad mulle. Samuti on vaja enda inglise keelt tõsta. Selle õppeaine kohta võin öelda, et loengud andsid mulle ainult positiivse emotsiooni ning tahan Margus Ernetsi selle huvitava kursuse eest tänama!

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? 5.2.1. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. 5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? 5.3.6. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? 5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:

         5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;

Mis on tähtajad? 5.2.1. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (viies punkt) Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Küsimus 5 Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele: • … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem; • … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. • … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust.

http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/

Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)

Toetuse saamiseks peab tudeng riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ taotlust esitada.

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Minimaalne ainepunktide arv on 27 EAP


Ül

http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

Kui X= 28 ja Y=27 siis aasta lõpus arvet ei tule.

Viited