User:Atambek: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 14: Line 14:
Teises loengus <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loeng 2]</Ref> andis Kristjan Karmo soovitusi IT Kolledži pakutavast maksimumi võtmiseks. Samuti tutvustati loengus nõudeid ja anti näpunäiteid aine edukaks sooritamiseks.
Teises loengus <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loeng 2]</Ref> andis Kristjan Karmo soovitusi IT Kolledži pakutavast maksimumi võtmiseks. Samuti tutvustati loengus nõudeid ja anti näpunäiteid aine edukaks sooritamiseks.


Andres Küti loengust <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt - loeng]</Ref> jäi kõlama mõte, et koolil ja koolil on vahe. Tasub minna "ägedasse" kooli. Enda jaoks lugesin välja sõnumi, et ülikooli astumisel ei tasu kooli valikul piirduda formaalsete kriteeriumitega, vaid tasub kuulata kooliga kokku puutunud inimeste vahetut arvamust ja noppida sellest välja oma iva. Enamuse ainete puhul ülikoolis ei püüta sulle õpetada seda, mis on sildi peal, vaid mõtlemist ja lahenduste tuletamise loogikat üldiselt. Õpetatavat võib nimetada üldiselt kirjaoskuseks, mis ei anna sulle samm-sammulist tegevusjuhist asjade mõistmiseks. Küll aga annab oskuse sõnu kokku lugeda. Õppimisel ei tasu keskenduda sildile, vaid tuleb enda jaoks lahti mõtestada, mil moel - olgu siis kas otseselt või kaudselt - selle aine läbimine mulle tulevikus kasuks tuleb.
Andres Küti loengust <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt - loeng]</Ref> jäi kõlama mõte, et koolil ja koolil on vahe. Tasub minna "ägedasse" kooli. Enda jaoks lugesin välja sõnumi, et ülikooli astumisel ei tasu kooli valikul piirduda formaalsete kriteeriumitega, vaid tasub kuulata kooliga kokku puutunud inimeste vahetut arvamust ja noppida sellest välja oma iva. Enamuse ainete puhul ülikoolis ei püüta sulle õpetada seda, mis on sildi peal, vaid mõtlemist ja lahenduste tuletamise loogikat üldiselt. Õpetatavat võib tõlgendada kui kirjaoskust, mis ei anna sulle samm-sammulist tegevusjuhist asjade mõistmiseks. Küll aga annab oskuse sõnu kokku lugeda. Õppimisel ei tasu keskenduda sildile, vaid tuleb enda jaoks lahti mõtestada, mil moel - olgu siis kas otseselt või kaudselt - selle aine läbimine mulle tulevikus kasuks tuleb.
Andres Kütt defineeris arhitekti ametit kui keerukuste juhtimist, kus kommunikatsioonil on oluline roll.
Andres Kütt defineeris arhitekti ametit kui keerukuste juhtimist, kus kommunikatsioonil on oluline roll.



Revision as of 22:08, 18 October 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andres Tambek

Esitamise kuupäev:

Essee

Kokkuvõtvalt oli Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine igati kasulik. Esiteks oli võimalik omandada elementaarne kirjaoskus IT Kolledžis toimetulekuks. Teisalt oli hea võimalus osa saada erialaspetsialistide edu- ja eksisammudest ning salvestada endale olulisi märksõnu nende edulugudest.

Sissejuhatavas loengus [1] ütles innustavad tervitussõnad rektori kt Peeter Loorents, luues esmakursuslastes meeldiva tunde, et ollakse õiges kohas. Seltskonnal, kelle seast enamusel on üks õppeperiood aastatetagusest ajast all, on selline tervitus igati omal kohal. Esimesest loengus jätsin meelde õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tingimused. Samuti oli kasulik info stipendiumide taotlemise eeltingimuste kohta.

Teises loengus [2] andis Kristjan Karmo soovitusi IT Kolledži pakutavast maksimumi võtmiseks. Samuti tutvustati loengus nõudeid ja anti näpunäiteid aine edukaks sooritamiseks.

Andres Küti loengust [3] jäi kõlama mõte, et koolil ja koolil on vahe. Tasub minna "ägedasse" kooli. Enda jaoks lugesin välja sõnumi, et ülikooli astumisel ei tasu kooli valikul piirduda formaalsete kriteeriumitega, vaid tasub kuulata kooliga kokku puutunud inimeste vahetut arvamust ja noppida sellest välja oma iva. Enamuse ainete puhul ülikoolis ei püüta sulle õpetada seda, mis on sildi peal, vaid mõtlemist ja lahenduste tuletamise loogikat üldiselt. Õpetatavat võib tõlgendada kui kirjaoskust, mis ei anna sulle samm-sammulist tegevusjuhist asjade mõistmiseks. Küll aga annab oskuse sõnu kokku lugeda. Õppimisel ei tasu keskenduda sildile, vaid tuleb enda jaoks lahti mõtestada, mil moel - olgu siis kas otseselt või kaudselt - selle aine läbimine mulle tulevikus kasuks tuleb. Andres Kütt defineeris arhitekti ametit kui keerukuste juhtimist, kus kommunikatsioonil on oluline roll.

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

Arvestuse saan järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse mulle teatavaks õppetöö alguses. Kordusarvestusele saan registreerida ÕIS-is. Kordusarvestused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordusarvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is. RF õppekohal õppijale on arvestuse kordussooritused tasuta. [10]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus: Kui soovin kasutada varasemat töökogemust õppeainete arvestamisel esitan ÕIS-is vormikohase taotluse koos vajalike lisadega hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotluse koostamisega seotud küsimustes aitab õppekonsultant. Õppekava ja/või erialaspetsiifilistes küsimustes saan konsulteerida vastava aine õppejõu, õppekava juhi või VÕTA komisjoni liikmega. Taotlusele saan lisada varasemat töökogemust kirjeldava dokumente, tehtud tööde näidiseid ja kolmandate osapoolte tagasisidet. VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse. [11] [12]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [13], [14].

Arveldus toimub igal semestril ja arvestus on kumulatiivne. Seega esimese semestri eest esitatakse arve 27-26=1 EAP eest. Arve esitatakse summas 1*50 = 50 EUR. Teise semestri eest esitatakse arve 2*27-(26+26) = 2 AP eest, mis summaliselt teeb 2*50 = 100 EUR.

Viited