User:Dbuivolo
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Dmitri Buivolov
Esitamise kuupäev: 5. november 2013
Essee
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. [1] Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb enda registreerida ÕISis. [2] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3] Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [4] Korduseksamid ja -arvestused on ainult REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [5]
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Tegevused enne punase joone päeva:
1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. [6]
2) Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punast joont. [7]
3) Kordusarvestusted tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära. [8]
4) Akadeemilisele puhkusele minnes saab avaldust esitada semestri punase joone päevani. [9]
Eksamihinnet on võimalik parandada ühel korduseksamil kahe semestri jooksul. [10] Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [11]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?
Vastus
"Õppekulude osaline hüvitamine – kohustus, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus." [12] Täiskoormusel õppides semestri lõppuks peab olema sooritatud vähemalt 27 EAP. Kui ei täida nominaalkormust, siis peab iga EAP eest maskma, osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [13] Ühe semestri jooksul tuleb välja 27-27=0 EAP. Teise semestri jooksul 27-22 = 5 EAP. Kogu summa, mida peab maksma aasta lõpuks (0+5)*50= 250 EUR.
Viited
- ↑ Arvestused punkt 5.4.4
- ↑ Eksamite ja arvestuste korraldus punkt 5.2.8.1
- ↑ Eksamite ja arvestuste korraldus punkt 5.2.9
- ↑ Arvestused punkt 5.4.4
- ↑ Eksamite ja arvestuste korraldus punkt 5.2.7
- ↑ Õppuri kohustused punkt 3.2.1
- ↑ Õppuri kohustused punkt 3.2.1
- ↑ Arvestused punkt 5.4.4
- ↑ Akadeemiline puhkus punkt 6.1.4
- ↑ Eksamid punkt 5.3.11
- ↑ Eksamid punkt 5.3.11
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 1.2.19
- ↑ Finantsinfo
