User:Hepold

Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö

Autor: Helena Põld

Esitatud: 25.10.2016

Essee

Sissejuhatav õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng keskendus aine nimetuse esimesele poolele. Tutvustati inimesi, kelle poole erinevate õppetööga seonduvate küsimustega pöörduda, räägiti õppekorraldusest üldiselt ning jagati kasulikke nõuandeid ja infot. Kaugõppuritele, kellest enamik tõenäoliselt ülikoolis juba mitmendal ringil, antud loeng vast midagi uudset polnud, aga teadaolevalt on kordamine tarkuse ema ning kindlasti on kasulik kursis olla, kuidas just antud koolis asjad konkreetselt toimivad. Lisaks, kuigi loeng ei olnud pidulik ega isegi mitte õppeaasta kõige esimene loeng, oli see minu jaoks siiski selline poolpidulik koolielu avalöök.

Teine loeng

Kolmas loeng

Neljanda loengu esineja, süsadmin Lembitu Ling kirjeldas end kui "21 aastat puhast töökogemust" ja jagas mälestusi töötamisest IT-valdkonnas, kui see Eestis veel päris lapsekingades oli. Minu isiklikud arvutiga seonduvad mälestused algavad alles aastast 2000, kui oma esimese arvuti sain ja noh, siis just sellised klassikalised patsiga poisid seda ka putitasid. Tasuta teeneid väga teha ei tasu, manitses Lembitu ja see kehtib vast iga töövaldkonna kohta. Aeg tõepoolest on kõige suurem väärtus ja enda aega tuleb hinnata. Loengus kinnitati mitmeid arusaamu süsadmini töö kohta - hea süsadmin on nö nähtamatu, rakendab enda kasutuses olevaid vahendeid ja automatiseerib kus võimalik. Siinkohal on aga oht, et tööandja alahindab te panust ja tuleb kindlasti oma reaalset võimekust hinnata ja mitte end tühjaks töötada. Ehk taaskord, oma aega väärtustada ja enese eest seista.

Tööturu nõuannetega jätkati lähemalt järgmises loengus, kus erinevat tüüpi töökohtade plussidest ja miinustest (riigi vs korporatsioon, startupid, keskmise suurusega vs väikeärid) rääkis Andres Septer. Ehk siis iseenesest suht basic nõuanded, mis pigem küll suunatud värskelt keskkoolipingist tulnutele, aga kindlasti tasub läbi mõelda ja üle korrata meil kõigil. Naiivitar minus tahas mõelda, et nii must see pilt Eesti tööturul pole, kui Andres maalis, aga eks seal ole omajagu tõde. Näiteid sunnitud mobiilsusest ja edutamiseks liiga hea olemisest tuleb endalgi mitmeid pähe, aga õnneks tean ka vastupidiseid edulugusid.

Viienda loengu teises pooles jagas oma tööalast ajalugu Einar Koltšanov, kes erinevalt eelnevatest esinejatest ei ole üldse IT-haridusega. Tema jutu märksõnadeks kindlasti võimalus liikuda nii IT-siseselt kui -väliselt, võimalus muutuda ja õppida elukestvalt. Ning mis peamine - kommunikatsioon! Omavahelise kommunikatsiooni ja koostöö tähtsust rõhutasid ka kõik eelnevad esinejad, ühine visioon ja dialoog on edu saavutamiseks elementaarsed. Einari esinemine oli ka hetk, kus lõpuks googledasin, misasi see SCRUM master õigupoolest on. Kuulnud seda sõna jutu sees olen varemgi, aga… Kõik teised tunduvad alati kursis olevat, millest räägitakse, nii et suur oli mu rõõm, kui loengu lõpus üksik hääleke sama küsimuse esitas. Rumalaid küsimusi tõesti pole olemas (…vähemalt mitte seekord).

Kuues loeng

Seitsmes loeng

Kaheksas loeng

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kordusarvestuse õigus kehtib deklareerimise semestrist ülejärgmise semestri punase joone päevani. Ajakava avaldatakse ÕISis, kus peab soovitud kordussooritusele registreeruma vähemalt 2 tööpäeva enne selle toimumist.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

RF õppekohal on kordussooritus tasuta, OF õppekohal 20€

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama, kui on tehtud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Peab arvestama, et ettenähtud õppekava mahtu ületavate ainete eest tuleb maksta - lõpetades nominaalajaga on aga õigus taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAPd ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Esimese semestri eest tuleb hüvitada 27-23=4 EAPd. Teise semestri eest tuleb hüvitada 2*27-(23+20)=11 EAPd.

Õppekulude osalise hüvitamise määr 50€ 1 EAP kohta . Seega teise semestri eest esitatav arve on 11*50=550 eur.

Ps. Kuna kahe semestri kohta koguti ainult 43 EAPd, ei täidetud täiskoormuse nõudeid ja kaotati õigus tasuta õppida. Erandina vabastatakse õppekulude (osalisest) hüvitamisest õppekorralduse eeskirja punktis 1.4.9. kirjeldatud tingimustele vastavad üliõpilased.