User:Isurajev

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Indrek Surajev
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

Essee

Teise loengu nimi oli "Innovatsiooni olemus ja juhtimine" ning seda luges Linnar Viik. Tegemist oli minu jaoks ühe huvitavaima ja kaasahaaravaima loenguga. Sellele aitas kindlasti kaasa huvitav teema ning Linnari osav kõnemaneer. Loengus tuli rohkem juttu innovatsioonist - mis see on, mis seda soodustab ja kuidas see tekib? Tihti eksitakse, et innovatsioon on enamuses IT ala, kuid seda esineb kõikjal. Innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine (kasvõi näitena bensiinijaam mis on lahti 24/7). Loengus tuli välja, et peaaegu kõik firmad tahavad ja peavad olema innovaatilised, et maailmas ellu jääda. Alati tuleb teisest parem olla ja selle nimel võidelda. Innovatsiooni teke sõltub soodustavast keskkonnast: kultuurid ja väärtused, inimestest ja nendevahelistest suhetest jne. Loeng oli väga põhjalik ning arusaadavalt esitatud ja täis huvitavaid fakte. Kindlasti minu lemmik.

Kolmanda loengu nimi oli "Ideest Teostuseni" ning üles astus Mart Mangus. Kohe alguses tekitas see loengus minus huvi ning haaras endasse. Põhjuseks oli just Mart, kes on ITK vilistlane ning kellega paljud saalis olijad kindlasti ennast samastasid. Huvitav hakkas siis, kui ta hakkas lugema enda loodud firmasid (milledest enamusest asja ei saanud). Olen alati arvanud, et rohkem on õppida nendelt kes on elus rohkem läbikukkunud, kui neilt kes pole kaotusekibedust maitsta saanud. Loengus tuli juttu palgatöötaja ja eraettevõtja vahelistest erinevustest. Samuti saime loengu käigus rühmatööna oma firma luua ning pärast lahati nende plusse ja miinuseid. Oli ka juttu mis on vaja, et päriselt oma firma luua. Arvan, et paljudele tuli üllatusena selle lihtsus, on vaja ainult ID-kaarti ja 185 eurot. Saime kuulda erinevatest ettevõtlusvormidest ning nende plussidest ja miinustest. Kasuliku asjana mainiks ära veel SWOT (eesti keeles TVNO) analüüsist, millega saab hinnata objekti hetkeseisu. Üldiselt äärmiselt kasulik ning tulevikku silmas pidav leong.

Loengus nimega "Robootikast IT Kolledžis" räägiti meile palju üldisemalt õppetööst kui algul pealkirjast paistis. Toodi välja tänapäeva probleem kõigis koolides üle maailma - inimesed ei taha eriti õppida reaalaineid nagu füüsika ja matemaatika. Põhjus peitub selles, et ained milledes ülikoolis on vaja matemaatikat ja füüsikat ei ole eriti populaarsed (välja arvatud informaatika) ning õpilased ei oska endale sisendada ja arusaadavaks teha, miks neil on neid aineid vaja. Loengu teemaks oligi siis, et miks meile õpetatakse matemaatikat ja füüsikat ning kuidas seda peaks õpetama, et õpilasel oleks huvitav ja arusaadav. Õppimine peaks olema mänguline ja peab kasutama tänapäevaseid vahendeid (blogid, foorumid, wikid jne). Väga kasulikud on rühmatööd. Loengutes käimisest ainult ei piisa, palju tuleb ise juurde õppida. Sellepärast ongi hea kui on olemas väike rühm õpilasi koos õppimas. Kui kuskil loengus jääb auk sisse, siis see auk ainult kasvab. ITK-s ongi olemas Robootika Klubi kus omavahel saavad kokku tudengid kes programmeerivad roboteid ning võistlevad omavahel ja teiste võistkondade vastu Robotexil. Alati võiks millegi kallal nokitseda, kas mingi programm kirjutada või ise midagi juurde õppida. Seda kõike pakubki Robootika Klubi.

Viimast, ehk kaheksandat, loengut "Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi" luges meile ITK endine rektor ja praegu TTÜ prorektor Kalle Tammemäe. Alguses tundus nagu oleks tegu sissejuhatava ainega tudengiellu ning mõeldud TTÜ tudengitele. Alguses räägiti TTÜ campusest ning kus me seal täpselt asume ning mis meie ümbruses asuvad. Edasi räägiti erinevate kõrghariduste omadustest ja erinevustest. Kõik see viitab, et loeng oleks sobinud ideaalselt selle aine esimeseks või teiseks loenguks. Saime teada mis vahe on spetsialistil, teadlasel ja professionaalsel teadlasel. Tutvustati teadusorganisatsioone IEEE ja ACM, programmeerimisvõistlust IEEE-Xtreme ning Hirschi indexit. Üheks huvitavamaks osaks selle loengus loen Eesti ja Soome kõrgkoolide vahelist võrdlust ning fakti, et mõlemas riigis on liiga palju kõrgkoole (eriti Eesti oma väiksuse juures). Kuidagi palju tutvustati meile TTÜ-d, kuid see on meile edaspidises elus kasulik, sest läbiv teema minuarust loengus oli: tulge edasi õppima TTÜsse.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Peab kokku leppima õppejõuga, et paika panna kordussooritamise tähtaeg ning tingimused.
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
Korduseksami või - arvestuse puhul on nõutav registreerimine õppeosakonnas. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel (RE) õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Riigieelarvelisel (REV) kohal õppijale on see tasu hetkel 13 €.

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?