User:Jahhundo

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jüri Ahhundov
Esitamise kuupäev:

Essee

Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.

Sissejuhatav loeng keskendus peamiselt sellele, et anda uutele tudengitele võimalikult palju informatsiooni õpingukorralduse kohta. Rõhutati ka seda, et iga üliõpilane peab IT kolledži õppekorralduse eeskirja ja muud reeglid endale esimesel võimalusel hästi selgeks tegema. Õppekorralduse eeskirja hea tundmine on üliõpilase hea sõber ja aitab tal paremini ülikoolis hakkama saada. Lisaks räägiti stipendiumetest ja kuidas kasutada ÕIS-i ja Moodle-it. Üheks teemaks olid ka eetilised aspektid nagu näiteks täielik null-tolerants plagieerimise osas, mis minu arvates on väga õige suhtumine. Lõppude lõpuks tullakse ülikooli tööd tegema ja jube ebaaus oleks see nende inimeste suhtes, kes teevad kõvasti tööd ja saavad lõpuks diplomi, mis ei ole midagi väärt „tänu“ osade üliõpilaste ebaausale mängule. Kahjuks läheb info ülikooli ebausaldusväärsuse kohta varem või hiljem liikvele ja tekitab lõpetajale tööjõuturul töö leidmisel väga suuri probleeme. Hästi olulisena jäi kõlama tõdemus, et kõige alus on suhtlemine. Kui on mingi mure või midagi on tehtud väga hästi, siis oleks hea tagasisidet saada ja võimalikult konkreetselt. Juri Tretjakov rääkis IT-kolledži multimeedialahendustest ja mainis ka kohe ära, et salvestus ei asenda reaalset loengukogemust. Samas tuleb tunnistada, et seda esseed poleks ilma salvestusteta ja olemasoleva õppekorraldusega võimalik olnud kirjutada.

Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.

Teise loengu külaline Andres Kütt on väga tugeva IT taustaga juba väga varajasest noorusest – põhikoolis kus ta õppis oli arvutiklass ja nagu ta ütles, siis üks hetk sai temast tõeline arvutinohikust introvert. Haridusteed jätkas ta peale keskkooli Tartu Ülikoolis, kus ta jäi akadeemilise bürokraatiamasina hammasrataste vahele ja sellest tulenevalt avastas ta üks hetk et oma lemmikala arvutiteaduse asemel õpib ta hoopis matemaatilist statistikat. Hea näide sellest, et kõrgkoolis õppides tuleb silmad lahti hoida ja suhelda igal võimalikul juhul ning tuleb hästi tunda ka reegleid. Samal ajal alustas ta ka töökarjääri. Peale mõnda aega pangas töötamist mõistis ta, et peaks minema äri õppima kuna tema ei saanud äriinimestest aru ja ei suutnud ennast neile samuti arusaadavaks teha – magistrikraad EBS-ist. Kus on, sinna tuleb juurde. Skype-is töötades asus ta õppima MIT-s magistriõppes, pendeldades pere (lapsed olid väga väikesed), töö ja kooli vahel. MIT-s õppides sai ta mitmest asjast täiesti uutmoodi aru, näiteks et koolil ja koolil on ikka meeletu vahe ja see, et kui miski ikka väga huvitab, siis on kõik võimalik. Põhitõdemus mis võttis kokku õpetliku osa oli see, et ainus tõeliselt huvitatud isik kõrgkoolis õppimisest on õppur ise. Andres Kütt rääkis põgusalt ka oma tööst tarkvara arhitektina, mida ta on juba päris pikalt teinud. Tegu on tööga, mis peaks juhtima keerukust tarkvaraarenduse võimalikult varajases faasis. Teada tuntud fakt on see, et hiljem on väga kallis vigu parandada. Tihtipeale tähendab arhitekti sekkumine protsessi seda, et keegi peab midagi teistmoodi tegema ja üsna tõenäoliselt peab ka keegi minema kuhugi raha juurde manguma, nii et üldiselt selline ebamugav tegelane, kes tuleb kogu aeg ainult halva uudisega. See on ka põhjus, miks peab arhitekt olema väga hea inimeste inimene ja oskama „müüa“ oma ideid meeskonnaliikmetele. Jälgides Andrest ja teada saades, mis tööd ta teeb, võib öelda täiesti kindlalt et introverdist itimehe stereotüübi võib lõplikult maha kanda ja tänapäeva IT-inimesed peavad olema väga head suhtlejad ja ainult IT-termineid pritsivat ning nurgas mossitavat kolleegi enam hea meelega tarkvaraarenduse juurde ei oodata.

Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.

Kristel ja Marko on tiim nii tööl kui ka eraelus. Tegu on väga ägedate ja energiliste noorte inimestega, kelle ees on kogu maailm sõna otseses mõttes valla. Mõlemad rääkisid oma loo sellest, kuidas nad jõudsid IT-valdkonda ja heameelega tõden, et see toimus tänu IT-kolledžile, mis on minu arvates kõige parem kool üldse. Aga nüüd tagasi Kristeli ja Marko juurde. Kristelit viis tema töökarjäär päris alguses kohe tarkvara testimise juurde ja ta sai aru, et see ongi see nii-öelda tema asi. Marko samas punnitas alguses kõvasti start-upe teha, kuid väga hästi ei tulnud alguses välja, kuna tehniliselt väga heale tootele ei tulnud äriline pool järgi ja klient polnud nõus toote eest maksma. Nagu ikka äris, siis uued tooted sünnivad kellegi rahulolematusest olemasoleva olukorra suhtes. Nii oli ka Kristeli puhul, kes nägi et olemasolevatel testimise platvormidel oli palju erinevaid puudusi ja ta arvas, et testimist saaks korraldada ka palju paremini. Kristel ja Marko ühendasid oma jõud, üks omalt poolt start-upi kogemusega ja teine testimise poolega ja otsustasid riskida. Nagu me teame ka ajakirjanduse vahendusel, risk tasus ära. Mis jäi peamiselt loengust kõlama oli see, et hea idee puhul on oluline leida alati ka hea idee juures see miski, mille eest on võimalik kliendilt raha küsida ning siis hakata lihtsalt minema. Alati võib tulla tagasilööke ja palju on uut mida õppida ka nendest valdkondadest milles ollakse võhikud, kuid uusi asju pole vaja karta. Ja hästi oluline on team.

Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.

Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.

Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.

Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.

Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

1. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
2. Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga
3. Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is.
4. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta.
6. Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

1. Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
2. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
3. Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.
4. Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.
5. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
   1. keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
   2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
   3. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
6. Eelpool kirjeldatud juhtudel on võimalik täita õppekava ja osaleda õppetöös.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

Vastus

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses. Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.