User:Kjoost: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
Line 18: Line 18:
== Küsimus A ==
== Küsimus A ==
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/s Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref>
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/s Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref>
= Viited =
= Viited =
{{Reflist}}
{{Reflist}}

Revision as of 16:23, 14 October 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Essee

Kõrgkooli õppima asudes oli mul plaan üpriski selge, et tahan IT ala peale tulla. Olin varem võtnud keskkooli kõrvalt enda ülesandeks teha progameerimise alused selgeks ning nägin selle täitmisega ka kõvasti vaeva. Tänu nendele loengutele sain enda pildi veel selgemaks ja sain veel rohkem motivatsiooni asjaga tegeleda ning veel rohkem vaeva näha kui siiamaani näinud olen.

  • Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer [1]

Sissejuhatavas loengus räägiti üleüldiselt õppingukorraldusest koolis ja kuidas üldse koolis hakkama saada. Infot oli üpriski palju ja sain ka palju targemaks. Kuna ma pole varem kõrgkoolis õppinud, siis sain palju infot, kuidas koolis üldse hakkama saada ja kuidas aineid deklareerida ning palju muud kasulikku. Tutvustati ka mitmeid õppejõude ja räägiti, mis inimesed millega koolis tegelevad.

  • Esimene loeng: Andres Kütt [2]

Esimeses loengus käis rääkimas Andres Kütt, kellel on minu arust väga palju erinevaid kogemusi, sest ta on töötanud nii paljudes erinevates organisatsioonides. Kõigepealt rääkis ta natuke endast, kuidas ta alustas ja mis koolides ta käinud on. Samuti tõi ta välja ka punkte, mis jäid hästi meelde. Üks nendest oli kindlasti see, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast. See on kindlasti see, mis teadmise ma endaga kaasa võtan sellest loengust. Sain tänu sellele loengule ka palju uut infot arhitekti töö kohta tarkvarafirmades. Enne seda mul polnud vähimatki aimu, mis tööd teeb arhitekt sellises firmas, kuid nüüd olen kindlasti targem. Tänu sellele sain aru, kuhu on võimalik pürgida ja et kui selle töö peale minna, siis üks tähtsamaid asju on kommunikatsioon.

  • Teine loeng: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)[3]

Teises loengus käisid rääkimas Testlio asutajad. Alustuseks räägiti kõigepealt endast, kuidas nad sinna jõudnud on kus nad praegult on. Mõlemad nad on käinud IT kolledzis ja töötanud erinevatel erialadel. Kristel rääkis, et tema alustas enda IT karjääri testijana ja sealt alates hakkas talle see meeldima. Ta sai aru, et see on eriala kuhu ta kuulub ja millega ta tegeleda tahab. Marko tegi tööd suuremas osas arendajana ja tema esimeseks tööks oli veebiarendaja. Nad reisid koos ringi ja lõpuks kuna Kristelil tuli koguaeg testijana palju probleeme ette ja asju, mis talle ei meeldinud, tuli tal idee osaleda hackathonil enda ideega hakkata pakkuma erinevate rakenduste testimist firmadele teenusena. Nad võitsid hackathoni ja sealt on vaikselt kõik ülesmäge läinud. Nad rääkisid ka rohkem startupidest ja üleüldse, mis need täpselt on ja kuidas tänapäeval enda startupi alustada. Loengus kõlas väga hästi läbi see kui palju ambitsiooni neil enda tehtud asja vastu on ja see oli väga meeldiv.

  • Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman [4]

Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab hetkel süsteemi administraatorina. Isiklikult pole ma süsteemi administreerimisega kokku puutunud ega sellest midagi varem kuulnud ja sain sellest loengust palju uut infot selle kohta. Samuti oli väga huvitav kuulata missugustel erinevatel töökohtadel ta töötanud on. See, mis eristab teda eelnevatest loengutel käinud külalistest on see, et tal pole selle kohast haridust. Tore oli ka kedagi sellist kuulata, kes on endale ise kõik õpetanud.

  • Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) [5]

Neljandas loengus räägiti erinevatest karjäärivalikutest IT valdkonnas. Kuna endal töökogemust ei ole IT valdkonnas, siis oli väga huvitav kuulata misssugustesse ettevõtetesse on soovitav tööle minna ja milliseid ohumärke peaks tähele panema kui hakkad kuhugile tööle asuma. Samuti räägiti ka ettevõtlusest natuke, mis valdkond mulle ka väga meeldib. Olen samuti väga motiveeritud ise proovima ettevõtlusega hakkama saada ning selle kohta oli väga hea infot ja motivatsiooni natuke juurde saada. Siis tuli rääkima Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina. Ta on üks nendest inimestest, kes on IT ala peale üle tulnud varasemast erialast. Oli huvitav kuulata, kuidas ta sellisele kohale sattus ja ka seda, et äri ja IT valdkonna suhtlus on väga tähtis asi ettevõttes. Samuti sai ka infot välismaal töötamise kohta, mis oli väga informatiivne.

  • Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja [6]
  • Kuues loeng: Jaan Priisalu [7]
  • Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS [8]

Vastused õpingukorralduse küsimustele

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) [9]

Viited