User:Klasberg
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Katrin Lasberg
Esitamise kuupäev: 17. november 2016
Essee
Kristel ja Marko Kruustük rääkisid oma loo, kuidas nad Testlio lõid ja mis eelnes sellele tegevusele (Hackathonis osalemine jne). Mulle avaldas muljet see, millise entusiasmiga nad oma idee ellu viimise poole püüdlesid ning kuidas nad raskuste ees kartma ei löönud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et idee elluviimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: sa pead tõesti suhtuma oma ideesse kirglikult ja sul peab olema hea tiim. Ja veel üks märkus: mitut asja korraga teha ei saa! [1]
Lembitu Lingi tee süsadminnimiseni algas nö. juppide füüsilisest kokkupanemisest ning läbi mitmete erinäoliste töökohtade. Loengust jäi mulle meelde repliik, et „hea süsadminn on laisk aga mitte liiga laisk“. Sisuliselt see tähendab seda, et kui pead mingit koodijuppi või tegevust üle kolme korra kordama-siis on mõistlik see ära skriptida ja hoiad niiviisi hulga aega kokku. Süsadminn nagu ka süsteemi arhitekt on „nähtamatu“, mis tähendab, et tema tööd ei ole justkui näha, sest kõik töötab ladusalt. Sellises olukorras võib tekkida ülemusel suhtumine, et süsadminni pole üldse vaja, sest kõik ju töötab suurepäraselt. Lembitu pani südamele, et siis tuleb olla valvas ja mitte lasta endale pähe istuda.[2]
Andres Septer andis ülevaate IT tööturust ja kuidas „ennast müüa“. Üheks suurimaks veaks, mida tööotsijad teevad, nimetas ta ebapiisavat ettevõtte taustauuringut. Üldiselt kehtib reegel, et see, mida reklaamitakse ühe või teise ettevõtte kohta, ei pruugi reaalsuses tõele vastata, sest üritakse oma ettevõttet tööotsijale „maha müüa“. Selleks, et mitte sattuda sulle mittesobivasse töökeskkonna, tuleks vaadelda juba enne tööleminekut erinevaid aspekte nagu bürookujundus, teiste töötajate üldine meelelolu jne. Lisaks võiks meeles pidada, et parimad töökohad liiguvad tutvuste tasemel-seega asuda kohe alguses endale võrgustiku looma. Minu jaoks mõnevõrra üllatusena tuli, et CV-onlines olevad kuulutused on nö. jäätmehunnik ning parimad töökohad on juba kahes eelnevas ringis „laiali jagatud“. Einar Koltšanov kirjeldas lühidalt SCRUM Masteri töö iseloomu, mis on lühidalt öeldes metoodika kägushoidmine ja jälgmine kas kõik läheb plaanipäraselt. Tema loengust jäi mulle meelde veel mõttearendus sellest, et kas alati tasub välismaale tööle minna? Pole nagu mõelnudki, et juhul kui minna välismaale tööle, siis võiks eelnevalt kalkuleerida, kas antud palgast seal ka võimalik on ära elada, mis erinevad teenused maksavad jne. [3]
Ivar Laur Maksu-ja Tolliametist tegi tutvustama loengu andmeanalüüsist ja milleks seda üldse vaja on. Olulisi otsuseid võetakse vastu toetudes andmeanalüüsile. MTA näitel on andmeanalüüs sisuliselt käitumise analüüs, mille tagajärjel tuvastatakse käitumismustrid, mis tekitavad riigile kahju ehk tuvastatakse pettuseid. Loengust jäi veel meelde, et igapäevapettused esinevad tavaliselt ehituse, teeninduse ja kütuse valdkonnas ning muidugi kõikjal, kus esineb sularaha tehinguid. [4]
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Kuni 2 kordussooritust saab teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemiseks peab ühendust võtma õppejõuga. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis ja kordussooritusele peab seal ka registreerima.[5] [6]. Kordussooritus on RF õppekohal olevale tasuta, OF õppekohal olevale maksab see 20 eurot.[7]
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.[8] Deklareerimisel tuleb arvestada, et tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.[9] Siiski kui õpingud on lõpetatud nominaalajaga on õigus taotleda avalduse alusel õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses.[10]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Viited
- ↑ Loengu Testimine ja startupid (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Süsadminnimisest"(Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT tööturg""Karjäärikäänakud"(Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Andmed ei allu analüüsile"(Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.
- ↑ KKK 9. Millal korraldatakse kordussooritusi ja kui kaua kehtib õigus kordussooritusele?
- ↑ KKK 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punktid 7.2.2 ja 7.2.3
- ↑ KKK 2. Mida deklareerimisel arvestada
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 3.1.8
