User:Kparman

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kaidi Parman
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2013

Essee

Kõige esimeses loengus tutvustas õppeosakonna juhataja Inga Vau kooli õppekorraldust, stipendiumite ja õppetoetuste saamise võimalusi ning selgitas uue kõrgharidusreformi erinevaid tahkusid. Kõige rohkem selgitamist vajas kõrgharidusreformiga seonduv: mida tähendab täiskoormuses õppimine ja õppekulude osaline hüvitamine? Lisaks Ingale esines administreerimise õppekava juht Indrek Rokk, kes tutvustas kooli klubilisi tegevusi ning erinevaid laboreid, kuhu võib iga kell sisse astuda. Laborites saab harjutada kätt Linuxi ja Microsofti operatsioonisüsteemides, tegelda mobiiliarendusega ja ehitada roboteid.

Teises loengus kohtusime Margus Ernitsaga, kes pidas loengu teemal "Õppimine ja motivatsioon". Kuna ma olen ka varem kaugõppes õppinud siis tean väga hästi, mida tähendab enese motiveerimine. Motiveerimise koha pealt jäi loengus kõrva kaks osapoolt: tudeng ja õppejõud. Kui tudeng ei viitsi loengus kaasa teha ja tegeleb oma arvuti võimaluste kasutamisega siis viib see õppejõu motivatsiooni alla ning selle pärast kannatavad teised, kes tahavad õppida. Teine asi on see, et leidub tudengeid, kes ei viitsi eksamiteks ja arvestuseteks õppida ning kasutavad tööde ajal ebaausaid võtteid. Lõpphinne kujuneb kõikidel enam-vähem samaks, aga viis kuidas selleni jõutud, on erinev. Sellest tekib tudengil, kes nägi tööks õppimisel palju vaeva, küsimus:"Aga, miks siis mina pean nii palju vaeva nägema, kui see kes maha tegi, saab sama hinde?" Lõppkokkuvõttes seab selline tööde mahakirjutamine ohtu lõpudiplomi väärtuse. Varem või hiljem selgub, et lõputunnistuse saanud tudeng, kes siseneb tööturule, ei olegi nii pädev kui seda ehk võiks arvata. Inimesel diplom on, aga teadmisi mitte. Sellega seatakse kahtluse alla kõik selle kooli lõpetanud tudengid, ka need, kes tegelikult õppisid ja said diplomi ausal teel.

Kolmandas loengus kohtusime sõnaga "innovatsioon". Loengu läbiviijaks oli Linnar Viik. Kahjuks pean tunnistama, et mäletan loengust väga vähe. Vaatasin selle küll hoolikalt läbi, aga essee kirjutamise ajaks oli enamus meelest läinud. Loengut oli minu meelest üsna igav kuulata, võib-olla sellepärast. Ainus, mis meelde jäi oli see, et firmad, kes tegelevad toodete ja teenuste pakkumisega, peaksid olema innovaatilised ehk siis uuendusmeelsed. See tähendab seda, et ei ole mõtet müüa midagi, mis tegelikult on juba olemas. Tuleb lisada tootele või teenusele n-ö vau efekt: klient peab asja nähes mõtlema:"See on midagi uut, ma tahan seda proovida!"

Neljas loeng "IT profid küberpättide vastu!" oli päris huvitav kuulata. Sain teada, milline oli kõige esimene arvutiviirus, kuidas toimub arvuti nakatamine veebilehe kaudu ja et tegelikult viirustõrjeprogrammid, mis on meil arvutites, ei olegi nii tõhusad. Mis mind kõige rohkem selle asja juures südame põksuma pani: täpselt siis kui ma hakkasin essees kirjutama sellest samast teemast, keeldus arvuti minuga koostööst ning kuvas ekraanile seninägematuid veateateid. Seda teksti kirjutan ma nüüd täiesti uuesti, sest eelmine versioon kadus koos veateadetega ja arvuti restardiga teadmata suunas.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga [1]. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui tudeng õpib OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! [2]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Immatrikuleerimise semestril esitab taotleja nimetatud dokumendid IT Kolledži õppeosakonda.
Taotleja lisab taotlusele (ÕIS-is esitatava taotluse korral tuleb lisad vastavasse alajaotusesse üles laadida) oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia; ÕIS-is taotlemise korral skaneeritud dokument):
a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas [3].

Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline. Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutu tagastatakse [4]. VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d) [5].

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte semestri õppekava täitmisesse täies mahus [6].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

X = 23 EAP
Y = 25 EAP

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [7].

Kuna ühes semestris on õppekava täies mahus täitmise määr on vähemalt 27 EAPd, siis esimesel semestril jääb sellest juba puudu 4 EAP-d, selle eest esitatakse arve summas 4 * 50 = 200€. Järgmisel semestril jääb puudu 2 EAP + eelmisel semestril puudu jäänud ainepunktid ehk 2 + 4 = 6 EAPd. Arve 6 ainepunkti eest on 6 * 50 =300 €. Seega aasta lõpuks tuleb arve summas 300 €.

Viited

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid, punkt 5.3.6
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/, punkt 9
[3] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2, punkt II
[4] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2, punkt IV
[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/, punkt 6
[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid, punkt 1.3.15
[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/