User:Kroasto

Essee

Mina ise, meeskond, suhtlemine, küsimine, tähtaegsus, õppimis- ja arenemisvõimelisus, anna endast rohkem kui oodatakse. Need on märksõnad, mida ma selle õppeaine loengutest enda jaoks välja kirjutasin. Need on olulised märksõnda nii praegu siin koolis õppides kui praegu või hiljem ükskõik mis valdkonnas töötades. Kui nende sõnade taga olev mõte endale teetähiseks seda, siis ei ole koolis õppimine ja selle lõpetamine raske samuti ei ole raske siis töö ja kooli ühildamine. Loengutes räägitakse IT valdkonnast ja Kolledžist erinevate nurkade alt. Räägivad inimesed nii õppejõu, õpilase ja IT ettevõtte töötaja seisukohalt. Erinevad vaatepunktid aitavad õppimist ja IT maailma rohkem avada.

[url=http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25]Merle Liisu Lindmaa]loeng[/url] elust oli täis mõtteid, mille järgi sooviks oma elu seada, kuid kas see alati ka õnnestub. Samas nagu ta loengus ka ütles on elu selline nagu me tahame seda näha ja mida me sellelt ootame. Mina ise kujundan oma elu, läbi oma suhtumise, väärtuste ja hoiakute. Kui sealt loengust saadud mõtteteri jälgida ja nende järgi nii oma mõtteid kui tegusid suunata, siis on need aastad siin koolis õppides lihtsasti teostatavad ja loomulikult ka muudes minu elu tahkudes. Loengus käsitleti ka muutuste teemat. Minu aravtes lektrori enda elu näide illustreeris seda suurepäraselt. Õppinud füüsika õpetajaks kuid nüüd tööl Microsofti personaliosakonnas näitab, et elus on pöördeid mida me ei oska kuidagi ette näha, aga me peame olema valmis neid vastu võtma kui nad tulevad. Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist avasid ettevõtte maailma. Võrldus kooli ja tööelu vahel. Tudengina, kes praegu ei tööta otseselt IT ettevõttes, oli väga põnev kuulata Suveülikooli programmi kohta, sellest räägiti väga huvitavalt ning mõte liikus sinna suunda, et kuidas sellest ka ise osa saada. Suur ettevõtte, kes tegeleb väga mitmetel suundadel nii avaliku sektori kui eraettevõtete projektidega ning tegutsevad mitmetes välisriikides. Huvitav oli kuulda selle ettevõtte töötaja oma arvamust ja tema teed selle ettevõtte sisemuses. Põnev oli kuulata inimest, kes näeb kooli nii tudengi kui õppejõu vaates. Ehk Andres Käveri loeng. Huvitav oli kuulata ainete analüüsi, millised ained on tema hinnagul alustalad, millele peab rohkem rõhku panema. See, et ta rääkis seda nii endise õpilase kui ettevõtja rollist tulenevalt on tuleviku mttes väga kasulik. Vihje "tudengisündroomile" on hea meeldetuletus selleks, et nii see essee kui ka teised kodutööd õigeagselt ja pigem pisut varem valmis teha. Seda õpetust tuleb alati meeles pidada.

Kui alguses tõin välja märksõnad, mis jäid kumama loengutest, siis Tarmo Randeli küberkuritegevuse loeng juures sõnad arenemis- ja õppimisvõime omandasid veidi teistsusguse tähenduse. Nimelt nii nagu ka väljaspool IT maailma tundub on ka siin nii, et kuritahtlikud inimesed on sammu võrra eespool neid jahtivatest inimestest. Tundub, et kõik kuritegude liigid on ka IT sfääris olemas nii vargused, spionaaž, väljapressimine jne. Ja mulle tundub, et mõningatel juhtudel on IT maailma kiire arenemine muutnud kuritegeliku maailma töö lihtsamaks. Kuna järjest enam on meie andmeid veebis, siis nende andmete kaitsmine peaks olema ka üheks prioriteediks. Samtui noort harimine veebi maailma suhtes. Teadmine, et kõik mida me veebi paneme müjutab meid võib tulla mõnedele inimestele liiga hilja. Seda kirjeldab loengust kuuldud fakt, et iga nädal sooritab teismeline enesetapu Facebookis. Me oleme infotehnoloogia maailmast sõltuvad. Nii eraelus, töises elus kui ka riigi tasandil. Seega enda kaitsmine seal peab olema ka nii meil eraisikutena, ettevõtetena kui riigil prioriteediks. Kuritegevuse kasvu IT maailmas illustreerib Andres Käveri loengus öeldud fakt, et küberkuritegevsest saadud tulu on suurem kui narkokuritegevusest saadud tulu.Kurjategijatel on võimalik oma jälgi peita ja jääda anonüümseks, samuti ei sea riigipiirid mingeid füüsilisi piire. Nii kaitse kui seadusandlus peaksid kurjategijatele järele jõudma. Linnar Viigi loeng innovatsioonist pani mõtlema, et ka mina ise saan teha midagi innovaatilist, et see ei pea juhtuma kusagil kaugel kellegi teisega. Nii nagu Mierle Liisu Lidma loengus nii ka siin loengus oli üheks tegelaskes MINA. Mõte, et selleks, et teha midagi innovaatilist või üldse teha midagi ei tohi karta ebaõnnestumist, on väga oluline. Tõenäoliselt on siin koolis väga raske hakkama saada, kui me kardaskime ebaõnnestuda, sest sellisel juhul me ei katsetaks ega prooviks midagi uut. Meie areng seiskuks. Ühe mõttena siit loengust võtan mina endaga kaasa selle, et proovimine ja katsetamine viivad meid edasi. Ja nii nagu loengust ka kõlas, ei piisa ainult uuest mõttest, see mõte tuleb ka teoks teha. Siis on tegemist innovatsiooniga. Uute mõtete genereerimise ja nende teokstegemisel on oluline meeskond. See mõte on oluline nii IT valdkonna kui terviku töös ja arengus. Kuid see on oluline ka siin koolis õppides, see mõte oli ka Margus Ernitsa loengus. Ja nii nagu Merle Liisu Lindma loengust nii ka siin oli oluline küsimus MIKS, see aitab meil jõuda asja tuumani, nii isiklikus arnegus kui töö mõistes. Miks mina teen mida ma teen ja miks me teeme seda projekti nii nagu me seda praegu teeme.

Et õppida pean ma katsetama ja proovima. Mina ise olen see, kes kujundab milliseks minu õpingud kujunevad, õppejõud saavad olla minu teejuhiks, aga kui ma neilt juhiseid ei küsi, siis nad ei saa ka mind sel teel toetada.