User:Lteder: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 20: Line 20:




Ehkki robootika pole varasemalt tundunud minu jaoks väga huvipakkuva valdkonnana, suutis kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> minus teema vastu huvi äratada ja panna mind kaaluma isegi robootikaklubiga liitumist. Kindlasti sisendas see kindlustunnet robootikaklubiga liitumise osas kõigil neil, kes tunnevad end antud alal täieliku võhikuna, sest alustatakse baasteadmistest ning koostegemisel on võimalus teineteise käest õppida. Uue teadmisena tuli minu jaoks see, et häkkimine pole mitte arvutisse sissemurdmine (mis on hoopis kräkkimine), vaid mistahes süsteemi tundmaõppimine ja seda üldjuhul sugugi mitte kuritahtliku eesmärgiga.




Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> andis Carolyn Fischer, kes töötab Skypes süsteemiadministraatorina, sissevaate süsteemiadministraatori töösse. Sarnaselt mitmetele õppejõududele, rõhutas ka tema Linuxi tundmise olulisust. Samas tõi ta välja selle, et tööandja tahab näha pigem just pühendumist ja pingutamist, sest ehkki koolis õpitakse küll, saadakse kinnistatud teadmised ikkagi töökohalt ning selleks tuleb oma töösse suhtuda tõsiselt ja huviga. Ta tõi välja ühe IT spetsialistide probleemi, millest rääkis eelnevas loengus ka Janika Liiv (nimetades seda petise sündroomiks) – nimelt antakse selles töös tihtipeale väga vähe tagasisidet, mis paneb töötajat eriti algusaastatel endas ja enda tehtud töös kahtlema, tundes, et see on vaid õnn, et asjad töötavad. Carolyn Fischer tõi välja ka omapoolse arvamuse, et lähitulevikus kaob vajadus süsteemiadministraatorite järele peaaegu ära, sest kõik muutub üha automatiseeritumaks.


Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.  
Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.  

Revision as of 22:12, 19 October 2014


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Laura Katariina Teder

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014

Essee

Antud essee on koostatud õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kaheksa loengu põhjal, mida käisid pidamas Eesti Infotehnoloogia Kolledži töötajad ning EIK vilistlased erinevatest IT ettevõtetest. Loengutest sain aimu, kuidas erinevate IT valdkondade inimesed oma tööd näevad ja millele soovitavad õpingutes ning erialast tööd alustades rõhku panna. Samuti sai parema arusaama, mida täpsemalt kujutab endast töö erinevates infotehnoloogiaga seotud ametites, olgu selleks siis programmeerija, süsteemiadministraator, tarkvara vigade või turvaaukude testija töö, põgusalt mainiti ka analüütiku ja projektijuhi ametit. Tööturu mõttes informatiivseimaks pean Andres Septeri loengut, milles ta tõi väga põhjalikult välja nii suurettevõtetes, väiksemates firmades kui startup'ides töötamise plussid ja miinused.

Esimeses sissejuhatavas loengus [1] rääkis Inga Vau haridustasemetest ning õppekorraldusest, Margus Ernits erinevatest klubidest, Merle Varendi tagasisidest ja stipendiumitest ning Juri Tretjakov e-õppest ning õpet toetavatest multimeedia lahendustest. Toodi välja üliõpilasi puudutavad seadused, määrused, eeskirjad ja muud dokumendid, millest olulisima ja kokkuvõtlikumana nimetati õppekorralduse eeskirja.

Mulle meeldis, et tudengite poolne panus õppekeskkonna parandamiseks ning tagasiside õppeainete kohta oli väga tervitatav, juba esmakursuslasi innustati osa võtma erinevate laborite tööst ja klubidest, isegi kui ei tunta end veel pädevana, samuti motiveerti hästi õppima stipendiumite saamise võimaluse kaudu. Julgustati vajadusel tegema isegi ettepanekuid õppekorralduseeskirja muutmiseks. Samas innustasid kõnelejad ise palju vaeva nägema ja pingutama, et pakutavaid soodustusi ja hüvesid maksimaaselt kasutada saaks. Kokkuvõttes jäi IT Kolledžist mulje kui väga tudengisõbralikust kõrgkoolist, mis samas eeldab üliõpilastelt suurt omapoolset panust ja korrektsust ning endapoolset initsiatiivi probleemide korral ühenduse võtmiseks.

Meelde jäid ka soovitused teha tööd nii, et see õppimist ei segaks ning väljaspool õpinguid pöörata enam tähelepanu suhtlemis-, eneseväljendus- ja meeskonnatöö oskuste arendamisele, sest just neid on tööandjad toonud välja IT Kolledži lõpetajate nõrkade külgedena. Magistrantuuri edasimineku soovi korral soovitati hakata mingil hetkel magistrieriala peale mõtlema, et selle järgi valikaineid valida.

Teises loengus [2] rääkis Margus Ernits õppimise ja motivatsiooni teemadel.


Ehkki robootika pole varasemalt tundunud minu jaoks väga huvipakkuva valdkonnana, suutis kolmas loeng[3] minus teema vastu huvi äratada ja panna mind kaaluma isegi robootikaklubiga liitumist. Kindlasti sisendas see kindlustunnet robootikaklubiga liitumise osas kõigil neil, kes tunnevad end antud alal täieliku võhikuna, sest alustatakse baasteadmistest ning koostegemisel on võimalus teineteise käest õppida. Uue teadmisena tuli minu jaoks see, et häkkimine pole mitte arvutisse sissemurdmine (mis on hoopis kräkkimine), vaid mistahes süsteemi tundmaõppimine ja seda üldjuhul sugugi mitte kuritahtliku eesmärgiga.


Viiendas loengus[4] andis Carolyn Fischer, kes töötab Skypes süsteemiadministraatorina, sissevaate süsteemiadministraatori töösse. Sarnaselt mitmetele õppejõududele, rõhutas ka tema Linuxi tundmise olulisust. Samas tõi ta välja selle, et tööandja tahab näha pigem just pühendumist ja pingutamist, sest ehkki koolis õpitakse küll, saadakse kinnistatud teadmised ikkagi töökohalt ning selleks tuleb oma töösse suhtuda tõsiselt ja huviga. Ta tõi välja ühe IT spetsialistide probleemi, millest rääkis eelnevas loengus ka Janika Liiv (nimetades seda petise sündroomiks) – nimelt antakse selles töös tihtipeale väga vähe tagasisidet, mis paneb töötajat eriti algusaastatel endas ja enda tehtud töös kahtlema, tundes, et see on vaid õnn, et asjad töötavad. Carolyn Fischer tõi välja ka omapoolse arvamuse, et lähitulevikus kaob vajadus süsteemiadministraatorite järele peaaegu ära, sest kõik muutub üha automatiseeritumaks.

Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Järelarvestuse tegemiseks tuleb selles kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. P5.4.4.

Järelarvestusele registreerumine toimub ÕISis jättes registreerumise ja soorituse vahele vähemalt 2 tööpäevaP5.2.8..

Riigifinantseeritaval õppekohal õppides on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele soorituseleP5.2.12.. Tasulisel õppekohal õppijatele on kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis P5.2.7..



5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

1) Selleks, et õppekava vahetada, pean õppekava vahetamise taotlemiseks esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen[5].

2) Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei tule kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada, eeldusel, et üliõpilane on oma õpinguaja jooksul sooritanud lisaks kõigile tema poolt täidetavas õppekavas olevatele kohustuslikele ainetele õppekavas ettenähtud mahus valikaineid[6].

3) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ettenähtud mahu peab arvestama sellega, et kui deklareeritud ainepunktide hulk ületab õpingute lõpus 180 EAP, tuleb sellest ülejäävate ainepunktide eest tasuda ainepunkti maksumuse alusel. Nominaalajaga õpingud lõpetanud üliõpilasel on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses [7].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Esimese semestri lõpuks ei tule midagi hüvitada, sest vastav kohustus tekiks siis, kui kogutud ainepunktide arv esimese semestri lõpuks jääks alla 27 EAP. Teise semestri lõpuks on sooritatud aga vaid 48 EAP, mistõttu tuleb tasuda 6 EAP (= 2*27-48) eest esitatav arve summas 300€ (= 6*50€).

Viited