User:Mkeerus

Essee

Teise loengu teemaks oli projektijuhtimine - mida see endast kujutab, kuidas edukalt läbi viia. Ise ei ole veel ühtegi niiöelda päris projekti juhtima pidanud, kuid kuna igapäevaste väikeste ülesannete tegemisel tavaliselt ei teadvusta endale, et kõik need on omamoodi projektid, mõned väiksemad, mõned suuremad, siis oli see minu jaoks päris omal kohal, pannes ehk natuke teadlikumalt suhtuma oma tegemistesse. Kuigi vahel võib tunduda, et projektijuht on segav tegelane projekti elluviimisel, siis läbikukkumise põhjuste edetabel näitab selgelt, kui vajalik see roll on. Miks projektijuht aga vahel segava elemendina paistab, on ilmselt lihtsalt konkreetse isiku sobimatus konkreetsele projektile. Nagu Tiina välja tõi, siis on selles rollis enamvähem võrdselt olulised nii juhioskused kui sisulised teadmised juhitava projekti kohta.

Kolmas loeng haakus üsna palju eelmisega, rääkides põhiliselt sellest, et ka õppimine on lihtsalt üks projekt ning seda protsessi tuleb juhtida. Tegelikult võiks lausa öelda, et teine loeng oli mõningas mõttes eelmise loengu koopia, pannes selle lihtsalt ühte konkreetsesse konteksti. Mitmed samad teemad kordusid - plaani tegemine, ajakulu hindamine jms. Juba kolmandas loengus rõhutati, et oluline on asjadega varakult pihta hakata, siis tulevad probleemid varem, ja loodetavasti õigel ajal, välja. Kui seda nii palju rõhutatakse, siis järelikult on see üsna probleemne koht. Hea võrdlusena jäi kõrva, et "kui teadmised oleks raamat, siis kool on sisukord." Kardetavasti pole paarikümne aastaga midagi väga oluliselt muutunud ning koolid kipuvad meil endiselt olema kohaks, kus üritatakse tarkust pähe kallata, selle asemel, et õpetada, kuidas maailmas juba peituvat tarkust üles leida.

Neljas loeng oli minu kui veel ITst suhteliselt kauge inimese jaoks pisut keeruline jälgida. Kasutusel oli palju selliseid termineid, mida pidin kontekstist oletama ja googeldama, mis nende tähendus on. Oli ka lihtsamat ja universaalsemat. Taavi tõi välja omadused, mis on vajalikud süsteemiadministraatorile, kuid võib öelda, et tegelikult on need vajalikud kõigile. Esimene omadus oli stressitaluvus ja oskus kriisiolukorras säilitada mõtlemis-, suhtlemis- ja tegutsemisvõime.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus Õigus kordussoorituseks on kuni ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks tuleb kokku leppida õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mis on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussooritusele registreerimine on kohustuslik läbi ÕISi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ning sooritus peab olema tehtud enne ülejärgmise semestri punase joone päeva arvates aine õpetamissemestirst. Tasu suurus REV/OF õppekohal kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. RF õppekohal kordussoorituse eest tasuma ei pea, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.

Küsimus 2 Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus