User:Mkeerus

Essee

Esimese loengu puhul oli meeldiv, et tutvustati põhilisi õpingukorraldust puudutavaid küsimusi, mille jaoks arvasin esialgu, et pean tuutortundi minema (kuid sain selle võrra aega kokku hoida). Võttes siinkohal kokku ka arvamuse ülejäänud sarjast, siis tuleb tunnistada, et alguses suhtusin ainesse üsna suure eelarvamusega. Seda ilmselt põhjusel, et aine üldkirjeldust lugedes kujutasin ette sõna otseses mõttes akadeemilise maastiku, õppekavade jms. kuiva tutvustamist ning ei saanud aru, miks sellise asja eest peaks veel ainepunkte jagama. Õnneks oli see ettekujutus vale ning järgnesid loengud, mis tutvustasid IT-d erinevatest külgedest ning vihjasid otse, millised inimesed on kuhu oodatud.

Teise loengu teemaks oli projektijuhtimine - mida see endast kujutab, kuidas edukalt läbi viia. Ise ei ole veel ühtegi niiöelda päris projekti juhtima pidanud, kuid kuna igapäevaste väikeste ülesannete tegemisel tavaliselt ei teadvusta endale, et kõik need on omamoodi projektid, mõned väiksemad, mõned suuremad, siis oli see minu jaoks päris omal kohal, pannes ehk natuke teadlikumalt suhtuma oma tegemistesse. Kuigi vahel võib tunduda, et projektijuht on segav tegelane projekti elluviimisel, siis läbikukkumise põhjuste edetabel näitab selgelt, kui vajalik see roll on. Miks projektijuht aga vahel segava elemendina paistab, on ilmselt lihtsalt konkreetse isiku sobimatus konkreetsele projektile. Nagu Tiina välja tõi, siis on selles rollis enamvähem võrdselt olulised nii juhioskused kui sisulised teadmised juhitava projekti kohta.

Kolmas loeng haakus üsna palju eelmisega, rääkides põhiliselt sellest, et ka õppimine on lihtsalt üks projekt ning seda protsessi tuleb juhtida. Tegelikult võiks lausa öelda, et teine loeng oli mõningas mõttes eelmise loengu koopia, pannes selle lihtsalt ühte konkreetsesse konteksti. Mitmed samad teemad kordusid - plaani tegemine, ajakulu hindamine jms. Juba kolmandas loengus rõhutati, et oluline on asjadega varakult pihta hakata, siis tulevad probleemid varem, ja loodetavasti õigel ajal, välja. Kui seda nii palju rõhutatakse, siis järelikult on see üsna probleemne koht. Hea võrdlusena jäi kõrva, et "kui teadmised oleks raamat, siis kool on sisukord." Kardetavasti pole paarikümne aastaga midagi väga oluliselt muutunud ning koolid kipuvad meil endiselt olema kohaks, kus üritatakse tarkust pähe kallata, selle asemel, et õpetada, kuidas maailmas juba peituvat tarkust üles leida.

Neljas loeng oli minu kui veel ITst suhteliselt kauge inimese jaoks pisut keeruline jälgida. Kasutusel oli palju selliseid termineid, mida pidin kontekstist oletama ja googeldama, mis nende tähendus on. Oli ka lihtsamat ja universaalsemat. Taavi tõi välja omadused, mis on vajalikud süsteemiadministraatorile, kuid võib öelda, et tegelikult on need vajalikud kõigile, kellele rohkem, kellele vähem:

1. Stressitaluvus ja oskus kriisiolukorras säilitada mõtlemis-, suhtlemis- ja tegutsemisvõime. Tähtaegade lähenedes, kui ei ole just väga laialt ajaga priisata olnud, on see ilmselt ka projektis kõigile tiimiliikmetele vajalik.
2. Leidlikkus lahenduste leidmisel, süsteemi ehitamisel.
3. Tervislik paranoia - enne uuendust/reliisi võiks ka ise huvi tunda, kas kuskil võib olla mingi auk või viga, et leida probleemid enne kui keegi teine seda teeb. MÕnes mõtte haakub see järgmise loenguga, kus Kert rääkis sellest, et tegelikult on oluline, et projekti iga etappi testitaks. Nt analüütik laseb analüüsi testida, arendaja koodi jne.
4. Oluline on ka eetika, ehk et ei lähe kasutaja andmetesse tuhnima. Siinkohal kujutan ette, et arendajal/testijal võib sellest tihtipeale siiski võimatu hoiduda olla, isegi kui kõige väiksemat huvi ei ole.

Olulisena nimetas Taavi ka dokumentatsiooni, ehk et ei tohiks lasta tekkida sellist olukorda, nagu tänapäeval veel mõnes kohas näha võib, kus keegi täpselt ei tea, mida mingi jupp teeb, kuid keegi ei julge puutuda, sest äkki läheb katki. Hiljem, Taneli loengus tuleb teatud nurga all sellest veel pisut juttu.

Viienda loengu teemaks oli testimine ning selle olulisus. Põhiliselt jäi kõlama mõte, et vähene testimine on sisuliselt teatud riski võtmine: kas läheb õnneks ja ei juhtu midagi või mitte. Testimise pealt kokkuhoidmist ei saa kindlasti endale lubada väga oluliste teenuste pakkujad. Testimine seostub projektijuhtimisega, st esimese loenguga, kahest otsast vaadatuna: Ühest küljest tuleb projektijuhil endal planeerida õiges mahus ja õigetesse etappidesse aega testimiseks. Teisest küljest on testimine ise üks alamprojekt. Loen oluliseks ka seda, et testida tuleb kõiki faase - nii tellimust, analüüsi, koodi, lõppprodukti, eesmärgiga olla kindel, et tehtu vastab vajadusele ning töötab korrektselt. Sarnaselt Taavi loengule toodi ka siin välja niiöelda ametile vajalikud omadused: professionaalne skeptik, massidest erinev mõtlemine.

Kuues loeng oli sisuliselt taas projektijuhtimisest, kuid rohkem selle nurga alt, et miks ebaõnnestutakse. Inimestel on tihtipeale illusioon maailma lihtsusest, kuid see ei ole hoopiski nii. Seega edukas projektijuht on see, kes saab aru, et maailm on keeruline ning oskab sellega arvestada ja planeerida ressursse ning aitab töötajatel probleeme ette näha ja ennetada ning luua tingimused, et neid edukalt lahendada. Projektide ebaõnnestumiseks olla peamiselt üks põhjus, mis ei ole mitte tehnoloogiline, vaid põhjuseks on inimestevahelised suhted. Võtmekoht on, kas inimestevaheline kommunikatsioon on efektiivselt lahendatud või ei.

Seitsmes loeng andis pisut aimu sellest, mis ootab ees inimest, kes alustab ettevõtlusega ning millised on probleemid, millele mõnikord enne ei mõelda (kuigi peaks). Näiteks, kuidas meeskonda luua, kui suur on palgakulu, mille need inimesed peavad tulu näol tagasi teenima, igasugused personalikorralduslikud küsimused (a la puhkus). Kõrva taha tasub ilmselt panna soovitus julgeda kardinaalselt suunda muuta, ehk kui asi ei edene või ei ole päris "see", siis on parem otsast alustada kui kummi venitada. Oluline on paindlik lähenemine, kuna plaanidel ei ole kombeks täies mahus realiseeruda. Sellest rääkis eelmises loengus ka Targo, kes rõhutas vajadust olla valmis ootamatusteks (ja ka nende ennetamiseks). Veel oli teemaks, keda valida ettevõttesse tööle: üks A-inimene on parem kui kümme keskpärast arendajat. Samas jäi kõrvu, et antud ettevõtte A-inimeste poolt kirjutatud kood oli selline, kus ei harrastatud dokumentatsiooni/kommentaare, mistõttu võib pikas perspektiivis tekkida Taavi viidatud "tolmuse kasti sündroom" ning samuti oli seetõttu ülejäänutel keerulisem, kui mitte võimatu, sellest piisavalt kiiresti läbi närida. Ehk: leian, et asjakohane dokumentatsioon on päris mitmes mõttes oluline.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus Õigus kordussoorituseks on kuni ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks tuleb kokku leppida õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mis on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussooritusele registreerimine on kohustuslik läbi ÕISi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ning sooritus peab olema tehtud enne ülejärgmise semestri punase joone päeva arvates aine õpetamissemestirst. Tasu suurus REV/OF õppekohal kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. RF õppekohal kordussoorituse eest tasuma ei pea, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

• Kui soovida minna akadeemilisele puhkusele muudel põhjustel kui tervislik, ajateenistus, lapse hooldamine, tuleb avaldus akadeemiliseks puhkuseks esitada enne semestri punase joone päeva.

• Kui soovida akadeemiliselt liikuda, tuleb avaldus selleks esitada hiljemalt üks tööpäev enne punase joone päeva.

• Kui soovida valida vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, siis on üliõpilasel selleks õigus (kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel), ning valitud ained tuleb registreerida õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.

• Oma individuaalne õpingukava tuleb ÕISis koostada ja kinnitada hiljemalt punase joone päevaks (võib ka enne, kuigi tingimata ei pea).

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.