User:Mmikk: Difference between revisions
(→Essee) |
(→Essee) |
||
| Line 10: | Line 10: | ||
Teine loeng süstis minusse enesekindlust ja andis väikese motivatsioonilükke. Esinejaks oli praegune Riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt, kes andis edasi väga informatiivse loengu. Kohe loengu alguses tuli välja, et Kütt on introvert, kuid minu meelest tuli tal esinemine väga ladusalt ja hästi välja. Juba noores eas avanes Andresele võimalus tegeleda arvutitega, sest suviti sai ta arvuti koju kaasa võtta ja nende kallal nokitseda. Seetõttu kogunesid talle teadmised, mis olid juba pea, et võrdsed õpetajate omadega, kuid tema sõnul suutsid õpetajad siiski talle uusi asju õpetada. Minu meelest on see imetlusväärne, et noorest peast pühendab õpilane ennast millelegi, mis teda tulevikus võib edasi viia. Peale keskkooli asus õppima Tartu Ülikoolis statistikaameti eriala, mille ta ka omandas. Peale TÜ kolis ta Tallinnasse ning asus Hansapanka tööle, kus ta pikalt ei jõudnud olla, sest ta ei mõistnud pankureid ning tekkisid suhtlemis- ja juhtimisprobleemid. Selgelt jäi meelde Andrese öeldust see, et tuleb ise vaeva nägema, kuna lihtsalt midagi sülle ei kuku. Sellist mõttelaadi peab endale pidevalt kinnitama, sest kõik mis tegemata jääb, tuleb kunagi hiljem kummitama. Teise loenguna mõjus see julgustavalt ning tekitas rohkem huvi IT valdkonna vastu.<br> | Teine loeng süstis minusse enesekindlust ja andis väikese motivatsioonilükke. Esinejaks oli praegune Riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt, kes andis edasi väga informatiivse loengu. Kohe loengu alguses tuli välja, et Kütt on introvert, kuid minu meelest tuli tal esinemine väga ladusalt ja hästi välja. Juba noores eas avanes Andresele võimalus tegeleda arvutitega, sest suviti sai ta arvuti koju kaasa võtta ja nende kallal nokitseda. Seetõttu kogunesid talle teadmised, mis olid juba pea, et võrdsed õpetajate omadega, kuid tema sõnul suutsid õpetajad siiski talle uusi asju õpetada. Minu meelest on see imetlusväärne, et noorest peast pühendab õpilane ennast millelegi, mis teda tulevikus võib edasi viia. Peale keskkooli asus õppima Tartu Ülikoolis statistikaameti eriala, mille ta ka omandas. Peale TÜ kolis ta Tallinnasse ning asus Hansapanka tööle, kus ta pikalt ei jõudnud olla, sest ta ei mõistnud pankureid ning tekkisid suhtlemis- ja juhtimisprobleemid. Selgelt jäi meelde Andrese öeldust see, et tuleb ise vaeva nägema, kuna lihtsalt midagi sülle ei kuku. Sellist mõttelaadi peab endale pidevalt kinnitama, sest kõik mis tegemata jääb, tuleb kunagi hiljem kummitama. Teise loenguna mõjus see julgustavalt ning tekitas rohkem huvi IT valdkonna vastu.<br> | ||
<br> | <br> | ||
Kolmas loeng mõjus mulle kõige paremini ning seda oli meeletult hea kuulata. Kaks noort inimest, Kristel ja Marko Kruustük | Kolmas loeng mõjus mulle kõige paremini ning seda oli meeletult hea kuulata. Kaks noort inimest, Kristel ja Marko Kruustük rääkisid meile oma loost. Kristel käis IT Kolledžis aastatel 2008-11 ning nüüd teenib leiba programmide testijana. Esimene töökoht oli tal Artifys ning aastal 2012 asutasid koos Markoga Testlio. Kristelit võib kirjeldada kui ühte töökat naist, kes enne Testliod otsis lisaprojekte, et ennast rohkem arendada. Tema n.ö sloganiks oli: "I hunt for bugs in your software." Marko ITK koolitee oli aastatel 2000-03 ning nüüdseks on ta IT projektijuht ja ka programmeerija. Marko on ehitanud väga palju startupe, mis on minu meelest hämmastav, et tal on olnud nii palju tahtmist ja töökust seda kõike ellu viia. Tore oli näha noort paari, kellel on ambitsioonid ja sihid ning nad püüdlevad sinna poole edukalt. Loeng oli kaasahaarav ning ma arvan, et tulevikus võin kindlasti neid endale meelde tuletada kui motivatsioon on langenud ja kõhklused vaevavad pead.<br> | ||
<br> | |||
Neljandat loengut pidas self-made süsteemiadministraator, kelle suureks iidoliks on Andres Kütt. Lembitu Ling aka Snakeman esimene kokkupuude personaalse arvutiga oli tema sõbra pool aastal 86-87. Olles noored arvutifännid, siis nad üritasid Pascali ja Basicuga programmeerida endale mänge. Huvi arvutite vastu viis teda põhikooli ajal noortekeskuse elektroonikaringi ning juba hiljem töötas ta ise korra elektroonikuna. Tema lühikese elektroonikukarjääri jooksul jõudis ta ära parandada 5 monitori ning 3 toiteplokki. Lembitu suust jäi kõlama lause, mis mind kuidagi üllatas: "Programmeerimine pole minu leib." Seda oli hea kuulda, sest hetkel ma ei ole üldsegi kindel, kas mind huvitab rohkem arendamine või administreerimine. Loengust sain mitmeid mõtteterasid ning soovitusi, mida ma kindlasti meeles pean. Esiteks ütles Lembitu, et kui kõik süsteemid töötavad, siis tekib tööandjatel tunne, et süsteemiadministraatorit polegi vaja. Ma arvan, et sellega peab tõsiselt arvestama ning peab ennast tõestama. Sellest tulenevalt kostus Lembitult järgmine märkus, et ei tohi lasta endale pähe istuda, kuid ei tohi ka ennast üle hinnata. Lingi jutu võib kokku võtta tema enda mõttega, et hea süsteemiadministraator ei tee ühte asja kolm korda ning süsteemiadministraator on laisk. <br> | |||
<br> | <br> | ||
Revision as of 15:14, 15 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor : Meelis Mikk
Esitamise kuupäev :
Essee
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse esimeses loengus...
Teine loeng süstis minusse enesekindlust ja andis väikese motivatsioonilükke. Esinejaks oli praegune Riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt, kes andis edasi väga informatiivse loengu. Kohe loengu alguses tuli välja, et Kütt on introvert, kuid minu meelest tuli tal esinemine väga ladusalt ja hästi välja. Juba noores eas avanes Andresele võimalus tegeleda arvutitega, sest suviti sai ta arvuti koju kaasa võtta ja nende kallal nokitseda. Seetõttu kogunesid talle teadmised, mis olid juba pea, et võrdsed õpetajate omadega, kuid tema sõnul suutsid õpetajad siiski talle uusi asju õpetada. Minu meelest on see imetlusväärne, et noorest peast pühendab õpilane ennast millelegi, mis teda tulevikus võib edasi viia. Peale keskkooli asus õppima Tartu Ülikoolis statistikaameti eriala, mille ta ka omandas. Peale TÜ kolis ta Tallinnasse ning asus Hansapanka tööle, kus ta pikalt ei jõudnud olla, sest ta ei mõistnud pankureid ning tekkisid suhtlemis- ja juhtimisprobleemid. Selgelt jäi meelde Andrese öeldust see, et tuleb ise vaeva nägema, kuna lihtsalt midagi sülle ei kuku. Sellist mõttelaadi peab endale pidevalt kinnitama, sest kõik mis tegemata jääb, tuleb kunagi hiljem kummitama. Teise loenguna mõjus see julgustavalt ning tekitas rohkem huvi IT valdkonna vastu.
Kolmas loeng mõjus mulle kõige paremini ning seda oli meeletult hea kuulata. Kaks noort inimest, Kristel ja Marko Kruustük rääkisid meile oma loost. Kristel käis IT Kolledžis aastatel 2008-11 ning nüüd teenib leiba programmide testijana. Esimene töökoht oli tal Artifys ning aastal 2012 asutasid koos Markoga Testlio. Kristelit võib kirjeldada kui ühte töökat naist, kes enne Testliod otsis lisaprojekte, et ennast rohkem arendada. Tema n.ö sloganiks oli: "I hunt for bugs in your software." Marko ITK koolitee oli aastatel 2000-03 ning nüüdseks on ta IT projektijuht ja ka programmeerija. Marko on ehitanud väga palju startupe, mis on minu meelest hämmastav, et tal on olnud nii palju tahtmist ja töökust seda kõike ellu viia. Tore oli näha noort paari, kellel on ambitsioonid ja sihid ning nad püüdlevad sinna poole edukalt. Loeng oli kaasahaarav ning ma arvan, et tulevikus võin kindlasti neid endale meelde tuletada kui motivatsioon on langenud ja kõhklused vaevavad pead.
Neljandat loengut pidas self-made süsteemiadministraator, kelle suureks iidoliks on Andres Kütt. Lembitu Ling aka Snakeman esimene kokkupuude personaalse arvutiga oli tema sõbra pool aastal 86-87. Olles noored arvutifännid, siis nad üritasid Pascali ja Basicuga programmeerida endale mänge. Huvi arvutite vastu viis teda põhikooli ajal noortekeskuse elektroonikaringi ning juba hiljem töötas ta ise korra elektroonikuna. Tema lühikese elektroonikukarjääri jooksul jõudis ta ära parandada 5 monitori ning 3 toiteplokki. Lembitu suust jäi kõlama lause, mis mind kuidagi üllatas: "Programmeerimine pole minu leib." Seda oli hea kuulda, sest hetkel ma ei ole üldsegi kindel, kas mind huvitab rohkem arendamine või administreerimine. Loengust sain mitmeid mõtteterasid ning soovitusi, mida ma kindlasti meeles pean. Esiteks ütles Lembitu, et kui kõik süsteemid töötavad, siis tekib tööandjatel tunne, et süsteemiadministraatorit polegi vaja. Ma arvan, et sellega peab tõsiselt arvestama ning peab ennast tõestama. Sellest tulenevalt kostus Lembitult järgmine märkus, et ei tohi lasta endale pähe istuda, kuid ei tohi ka ennast üle hinnata. Lingi jutu võib kokku võtta tema enda mõttega, et hea süsteemiadministraator ei tee ühte asja kolm korda ning süsteemiadministraator on laisk.
