User:Mplanken

ESSEE loengute põhjal

      Kooli tulles oli loeng Õpingukorralduse  ja Erialatutvustuse  põhjal. Võime küsida, mida see meile annab? Kas see loeng on ka vajalik? Mida  me nende teadmistega edasi teeme.. Kokku oli kaheksa loengupidajat, kus igas loengus, astusid auditooriumi ette erinevad külalisesinejad. Esinejad  tutvustasid  tudengitele oma kogemusi infotehnoloogia teemal. 
     Algul kooli tulles oli päris  tume maa asjade korraldamisest, kuidas see töötab , kas on kitsendusi ,  millised on siseeeskirjad  jne. Sellest on olemas ka  video salvestised. Minule oli selline tutvustus küllaltki vajalik, kuna pole selles vallas kokku puutund. Esimene loengus räägiti haridusest kui üldisest süsteemist.  Haridus jaguneb kolmeks: üldharidus, kutseharidus ja kõrgharidus.  Kõrgharidus omakorda jaguneb kolmeks: bakalaureuseõpe-rakenduslik kõrgharidus, magistriõpe ja doktoriõpe. Kõigil on võimalus edasi liikuda. Võrreldes eelmiste aastatega olevad juurde on toodud lisaõppeaineid. Kolledžis on kaksteist põhikohaga õppejõudu pluss külalisõppejõud teistest koolidest. Koolis on 3,5 arvutiklassi.  Kõigis arvutites on erinevad operatsioonisüsteemid, samuti WIFI leviala on kõikjal, ning LAN võimalus olemas. Eraldi on OSX labor, mis sisaldab Apple firma arvuteid ja tarkvara. Lisaks on: Robootika, Cisco, mobiilarendus ja Elion sildlahenduse laborid. Pluss sellele on klassides võimalus enda arvutit kasutada.   
  Me võime olla kindlad, et kõik vajalik õppimiseks on olemas. Ükski asi ei jää tehnilistel põhjustel tegemata. Sellega teadmistega lahenevad paljud probleemid. Samuti tutvustati õppekorraldusi ja eeskirju, mida reguleeritakse seaduse raames. Huvitavamad  võiks siinkohal välja tuua antud loengust. IT Kolledžis on fikseeritud koormusnõuded, mis võimaldab valida erinevate õppeviiside vahel. Tudeng peab täiskoormusel õppeaasta lõpus saavutama 45-60 EAP  Euroopa ainepunkti. Osakoormusel  on tudengil aastas vaja teenida 30-45EAP. Õppija peab tundma selliseid mõisteid, nagu punase joone päev, Akadeemilises kalendris on kaks punast joont, enne seda saab kinnitada õppekava, muuta, kustutada ja lisa aineid. Nende sisse jäävad tööde esitamise tähtajad, eksamisessioonid. Eksamite kordussooritusi on võimalik teha kolm korda. Riigieelarveliste jaoks on need tasuta.   Kõiki asju reguleeritakse käskkirjadega, mille alla kuuluvad registreerimised,  tasumäärad, õppetoetused , õppeained, nende  hindamiskriteeriumid jne. Selline süsteem tagab ühtpidimõtlemise, kus valearusaamist  ei peaks tekkima. Probleemide puhul on tagatud alti informatiivne võimalus personaliosakonnast või emaili teel. Ühendust võtta ka õppejõuga sõltumata kellaajast. See on minu meelest tore, et selline asi on võimalik.  Õppetöös aitavad kaasa tuutorid. Nagu näha on kõik elemendid vajalikud , hästi korraldatud. Räägiti sellest, et kogu õppetöö käib läbi veebikeskkonnas paiknev Õisi ja Muudle . See on peamine õppetöö infoallikas mis sisaldab õppematerjale, tunniplaani, teated, õppetulemusi, arved, käskkirju, deklareerimisi. Selle veebikeskkonna kasutusest oli väga vähe  juttu kahjuks. Räägiti eksamite järeltegemise võimalustest, paljudele on see väga oluline. Raamatukogu võimalusest, mis on kahjuks olemas ainult Tallina Tehnika Ülikoolis. Kuna ma ise ei ela Tallinnas siis paljudes valdkondades kaasa lüüa ei saa. IT kolledžis on korraldatud ka mitmekülgset meelelahutust – sport, peod, orienteerumised, loengut väliskülalistelt, jne. Tore, et selliseid asju tehakse, kuid see sobib ikkagi Tallinnas õppijatele.
    Esimene loeng oligi  kõige informatiivsem, kuidas majas orienteeruda ja kelle poole pöörduda erinevate küsimustega.
      Teises loengus on tutvustasid Peeter Uustal ja Peeter Raielo enda tööd Skype firmas. Microsoft OS. Helpdesk tegeleb inimeste aitamisega erinevate probleemide korral. Sinna tööle minnes on võimalus saada häid kogemusi, tutvusi ja sotsiaalsete oskuste praktiseerimist. Minujaoks oli huvitav kuulata. Tundub, et inimesed elavad omaette maailmas, kus nad saavad töötada oma soovide järgi. Poleks uskunud, et Microsoftil on 100 000 töökohta, see on minumeelest meeletult suur arv. Helpdesk töötamiseks on vaja head suhtlemisoskust, tahet aidata inimesi ja huvi uute riistvara ja tarkvara lahenduste vastu. Sellised nõuded on elementaarsed igal pool. Mulle tundus  nagu reklaamikampaania. Kellel teadmisi ja oskusi on peale teist õppeaastat on võimalus infotehnoloogia alale tööle saada küllaltki suur. Tööle saamise eelduseks on vajalikud isikuomadused eeskätt. Töö käib neil e-maili kaudu. Eesti kontor toetab Prahat, Idamaid ja Rootsit. Hea teada kuidas asjad käivad . Kasulik   amet neile olema, kes sihivad tööd süsteemiadministraatorina.
     Kolmanda loengu  rääkis Janika Liiv programmeerimisest, stereotüüpidest, ruumimiskeeltest. Programmeerimisel on tähtis idee, mida alustatakse väikeste sammudega, et lahtiseid otsi ja mittefunktsionaalseid osi ei oleks. Ehk siis selge ja kompaktne. See annab sellise vaatenurga, kus programmeerimist võiks vaadelda kui filmi stseeni. Et seda paremini omandada, või lugeda teiste kirjutatud  koode, peaks küsima teistelt abi, kasutama otsingumootorite abi internetis,  või kasutada selleks vabavara.  Minuarust hea soovitus kõigile. Programmeerijad on eluaegsed õppijad, millega võib täitsa päri olla. Veel oli juttu versioonihaldussüsteemidest, kus saab koode hallata ,nagu Git, Mercural, Github. Töö juures läheb neid vaja, minujaoks täiesti võõras. Juttu oli jaapani programmeerimiskeelest Ruby  2004a. Seda iseloomustatakse kui loovus. See loeng sobis rohkem neile, kes rohkem teavad.

Loengust nõuannet niipalju, et ei tasu kinni hoida ühest programmeerimise keelest. Tasub õppida teisi programmeerimise keeli ja proovida. Selleks peame säilitama tahte juurde õppida .

         Neljandas loengus Andres Septer rääkis vajalike oskuste saamist töö jaoks. Ta ei soovitanud minna madaltaseme spetsialisti kohale, kuna konkurents on niigi liiga kõrge. Nendeks on iseõppijad IT maailmas. Endal puuduvad sellised kokkupuuted sellega, kuid nõuannet tasub kuulda võtta. Äri IT  kasutab  põhiliselt Linux, Unix, seega Linux peaks selge olema. Kui on soovi spetsialiseeruda kitsale alale, siis otsida  seda demokraatlikus  välisriigis. Juttu oli eesti sisesest ja välisest sektorist, nende plussidest ja miinustest. Selline loeng aitab suunata  millise IT struktuurile püüelda. Iga loeng on teemaarendus sammsammult.
     Viiendas loengus Martin Paljak  põhiteema oli erinevad tööd erinevates IT sektoris. Rääkija toob näiteid, et kõik mida teeme on nagu looming. Juttu  oli www  ja Linuks  ajaloost. Veel IT alased  töökohad kasiinodes, porno ja muudes  taolistes teemadest, kus tegeletakse programmeerimisega . Mõtteaineks oli see , kas saame teha tööd, mis on nagu õige ja pakub seda mida ootad, või pead tegema tööd, mis täidab sinujaoks valet eesmärki. Kindlasti tasub selliseid asju silmas pidada ja leida selline optimaalne variant, kui on võimalus.
     Kuuendas loengus. Iguite firma elust, olust ,töökorraldusest. See firma lähtub kliendi vajadusest, ehk tarkvara  analüüsiga , testimisega, süsteemide loomisega üldkokkuvõtteks IT terviklahendusega . Selles loengus oli väga põhjalik ülevaade, kuidas  töö saaks nii tehtud, et inimesed , kui kliendid oleksid rahul. Rõhutati meeskonnatöö olulisus. Minu meelest on inimühiskonnas meeskonnatöö toonud alati suuri võite, selle hoidmine on aga küllaltki keeruline. Selle jaoks  Iguite tegelevad loovate mängudega , mis on aidanud saavutada täpsemaid tulemusi ja paremaid lahendusi.  Juttu oli matemaatikast ja füüsikast kasutamist  programmides, selle vajalikkusest. Kui  me soovime, et kõik töötaks nagu pärismaailmas füüsikaseaduste järgi, siis peame kasutama  füüsikaseadusi ka oma programmides.
    Seitsmes loeng .Teemaks testimine ja kvaliteet. Ka väga huvitav teema. Loengut pidas Kristjan Karmo firmast ASA Quality Servicest.Loengu põhjal sain aru, et tegelikult on testimine väga vajalik ja samas vastutusrikas töö ,mis aitab ennetada kulusid. Juttu oli - mis juhtub kui testimisel vead sisse jäävad . Summad mis  tühine viga võib maksma minna lõpuks tarbija käes võivad olla väga suured . (kosmoseaparatuurist kuni autotööstuseni) Kvaliteedist niipalju, et on olemas palju erinevaid  standarte  (iso9000,six sigma)Vajadusel hea sirvida.
    Viimane kaheksas loeng . Juttu käis lugemas Siim Vene  Põhja-Eesti Regioaalhaiglast.  Tehnoloogia kasutust haiglates, nii otsese, kui  ka kaudselt. (ravi aparatuurid ,patsiendi meelelahutus) Mida uuem tehnoloogia seda täpsem ja kergem on raviga tegeleda .Ka oli juttu selle pahupoolelt, kõik peab töötama laitmatult ja järjepidevalt. Need seadmed on väga keerulised ja programmid väga spetsiifilised. Peale selle on nad omavahel võrgus ühendatud.

Millele rõhutati, et see on suurde võimaluste maa midagi ära teha.

Kokkuvõte: Loeng algas sellest , kui vajalik on teada kooli eeskirjadest, sealsest liiklusest, et kõik laabuks probleemideta. Edasi anti teada, mida me võiksime oma teadmistega pihta hakata või kuhupoole õppsuunda arendada. Anti õpetusi kuidas paremini tööjuures hakkama saada ja milline on programmeerijate tööelu. Samuti erinevatest töökohtadest. Mida võtta ,mida jätta. Kõik see andis tervikliku pildi, kus me oleme ja milline tulevik välja näeb ja mis sellejaoks tegema peaks, või kuidas seda peab tegema ja kui vastutusrikas see on .

Link : https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#Aine_info

Küsimus B

• Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?(P.5.2.12.)

Eksam tuleb uuesti sooritada. Üliõpilasel on ühe õppeaine raames õigus kolmele kordus eksamile.

• Kaua on võimalik eksamit teha?

Eksamit on võimalik uuesti sooritada kahe semestri jooksul peale aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine võib saada korduseksamile lubamise eelduseks (P.5.3.6.).

• Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (P.5.3.6.) Tasumise tähtaeg on hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. (P.5.2.9). Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. (P.8.).

• Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. (P.8.).

• Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

Riigieelarvelisel kohal olevale õppurile on korduseksami sooritamine tasuta. (P.5.2.7.).

• Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Riigieelarve välisel õppuril tuleb tasuda korduseksami tasu vastavalt rektori käskkirjaga kinnitatud määrale (P.5.2.7.) Kehtiv kordussoorituse tasu on 14,2 € (P.8.). Õppur peab olema eksamile registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud makse hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. (P.5.2.9).

   Küsimus 2 Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. 
Individuaalne õpingukava – eelseisvaks semestriks üliõpilase poolt deklareeritud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima; õppekava läbimise individuaalne tee semestrite kaupa.
Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks peavad aineprogrammis nimetatud eeldusõppeained (v.a soovituslikud eeldusõppeained) olema reeglina läbitud enne põhiõppeaine õppimist (1.2.3.)

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga(5.4.4) Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.(5.3.11)