User:Mplanken

ESSEE loengute põhjal

      Esimene osa oli tutvustus, kus leitakse, et paljud juba oskavad nii mõndagi enne IT kooli tulekut.  Sellega on jaotatud haridustase – rakenduslik või bakalaureus. 

Kõigil on võimalus edasi liikuda. Juurde on toodud lisaaineid selle jaoks. See kõik on tore, kui eelnevad tingimused on täidetud. Kuid kui õppimisest on möödunud palju aega on uuesti õppima asumine raske. Õppimisel ka seadusi ja reegleid – kõigega peab kursis olema. Kolledžis on kaksteist põhikohaga õppejõudu pluss külalisõppejõud teistest koolidest. Koolis on 3,5 arvutiklassi ja kõigis on erinevad operatsioonisüsteemid, samuti WIFI ja LAN ning robootika, CICO, Elion. IT Kolledži kodulehelt saab sisse logida viite erinevasse kohta, see aga võtab meeletult aega kuna infopuujuured hargnevad väga laiali. Loengutes soovitatakse lugeda lisainformatsiooni. Selleks aga peaks olema kaks korda rohkem vaba aega. Akadeemilises kalendris on kaks punast joont st. kahte tööde esitamise tähtaega, kaks eksamisessiooni ja kaks semestrit 40 kalendrinädala jooksul. Akadeemiline kalender kinnitatakse käskkirjaga. Põhiõppesüsteem on ÕIS, kus on tunniplaanid, teated, õppetulemused, arved, käskkirjad, deklareerimised. Tunniplaani pole mahutatud esseede, ega kodutööde linke ega tööde tähtaegu. Praegu täiskoormus on 60 EAP. Probleemide puhul saab alati IT koolis ühendust võtta õppejõuga sõltumata kellaajast. Eksamite kordussooritusi on võimalik teha kolm korda, need on tasulised. Eksamite järeltegemise võimalus on minu meelest väga oluline. Raamatukogu võimalus on kahjuks olemas ainult Tallina Tehnika Ülikoolis. Kui ma ei peaks tööl käima siis kasutaks kindlasti seda võimalust IT kolledžis on korraldatud ka mitmekülgset meelelahutust – sport, peod, orienteerumised, loengut väliskülalistelt, kaasa aitavad tuutorid.

      Teises loengus on Skype, Microsoft OS. Helpdesk tegeleb inimeste aitamisega erinevate kooliprobleemide korral. Sinna tööle minnes saab häid kogemusi, tutvusi 

ja sotsiaalsete oskuste praktiseerimist. Huvitav on et Microsoftil on 100 000 töökohta, see on meeletult suur arv. Seal töötamiseks on vaja head suhtlemistoskust,

tahet aidata inimesi ja huvi uute riistvara ja tarkvara lahenduste vastu. Võimalus infotehnoloogia alale tööle saada on küllaltki suur peale teist õppeaastat.
Tööle saamise eelduseks on vajalikud isikuomadused. Töö käib e-maili kaudu. Eesti kontor toetab Prahat, Idamaid ja Rootsit. 

     Kolmas loeng on programmeerimisest, stereotüüpidest, ruumimiskeeltest. Programmeerimisel on tähtis idee, mida alustatakse väikeste sammudega, et lahtiseid otsi ja mittefunktsioonaalseid osi ei oleks. See annab mõtte, et programmeerimist võiks vaadelda kui filmi stseeni.Et seda paremini omandada, lugeda teiste kirjutatud  koode,

küsida teistelt , kasutada otsingumootorite abi internetis, või kasutada vabavara. Minuarust hea soovitus. Veel oli juttu versoonihaldussüsteemidest, kus saab koode hallata –Git, Mercural, Github. Töö juures pidi neid vaja minema. Veebirakendus koosneb Storage –andmehidla Ifrastuktuur- server Logic- programmis keeled Style-html css xml ajax Juttu oli jaapani programmeerimiskeelest Ruby 2004a. Seda iseloomustab loovus. Sellest järeldub et ei tasu kinni hoida ühest programmeerimis keelest

    Neljandas loengus on juttuvajalike oskuste saamist töö jaoks.

Ei soovita minna madaltaseme spetsialisti kohale, kuna konkurents on liiga kõrge.Nendeks on iseõppijad . Endal puuduvad kokkupuuted sellega. Äri IT kasutab põhiliselt Linux .Loengus soovitati , kui on soovi spetsialiseeruda kitsale alale, otsida demokraatlikus välisriigis. Juttu oli eesti sisesest sektorist-võimalustest ,olemistest. Unix soovitati.

     Viiendas loengus põhiteema töö IT sektoris.Rääkija toob näiteid, et kõik mida teeme on

nagu looming. Juttu on www ja Linuks ajaloost.Veel IT alased töökohad kasiinodes, porno ja muudes taolistes . See , mis teed on õige ja kas pakub seda mida ootad. Muu, mis loengus oli ei olnud nii huvitav.

     Kuues loeng. Iguite firma elust, olust ,töökorraldusest.

See firma tegeleb klientide äride analüüsiga , testimisega, süsteemide loomisega ehk terviklahendusega . See oli väga põhjalik ülevaade, kuida töö saaks tehtud ja inimesed , kui kliendid oleksid Rahul. Samuti oli juttu matemaatika ja füüsika kasutamist programmides.

    Seitsmes loeng .Teemaks testimine ja kvaliteet. Ka väga huvitaav teema .

Müütide ümberlükkamistest testimisealas. Testijateks hakkavad saamatud arendajad ja läbikukkujad. Tegelikult on väga vastutusrikas töö .Juttu oli - mis juhtub kui testimisel vead sisse jäävad . Summad, mis tühine viga võib maksma minna võivad olla väga suured . (kosmoseaparatuurist kuni autotööstuseni) Näiteid oli palju ja summad uskumatult suured.

Kvaliteedist niipalju et on olemas palju erinevaid  standarte  (iso9000,six sigma)

     Kaheksas loeng . Jutt haiglapoolelt  alates  tehnoloogia kasutust  nii otsese, kui  ka

Kaudselt. (ravi ,patsiendi meelelahutus) Ka selle pahupoolt, kaardisüsteem.Haiglates on väga suur võrk .

            Loengud on huvitavamad kui kaugõpe  otsimise  meetot.

Link : https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#Aine_info

Küsimus B

• Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?

Eksam tuleb uuesti sooritada. Üliõpilasel on ühe õppeaine raames õigus kolmele kordus eksamile. (P.5.2.12.).

• Kaua on võimalik eksamit teha?

Eksamit on võimalik uuesti sooritada kahe semestri jooksul peale aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine võib saada korduseksamile lubamise eelduseks (P.5.3.6.).

• Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (P.5.3.6.) Tasumise tähtaeg on hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. (P.5.2.9). Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. (P.8.).

• Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. (P.8.).

• Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

Riigieelarvelisel kohal olevale õppurile on korduseksami sooritamine tasuta. (P.5.2.7.).

• Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Riigieelarve välisel õppuril tuleb tasuda korduseksami tasu vastavalt rektori käskkirjaga kinnitatud määrale (P.5.2.7.) Kehtiv kordussoorituse tasu on 14,2 € (P.8.). Õppur peab olema eksamile registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud makse hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. (P.5.2.9).