Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mikk Visnap
Esitamise kuupäev: -

Essee

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimused B

Kukkusid arvestusel läbi, kuidas käituda?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[1]

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani[1]

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.[2]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.[3]

Mis on tähtajad?

1. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[4]

2. Võimalikud apellatsioonid eksamite/arvestuste hinde kohta lahendatakse vastavalt p. 3.1.7. toodule ühe nädala jooksul avalduse esitamisest.[5]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on korduseksamid ja -arvestused tasuta.[6]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €.[7]

Küsimused 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?

(Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust)

1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.[8]

2. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.[9]

3. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.[10]

4. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.[11]

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[12]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Esimese semestri puudujääk: 27-26= 1 EAP Esimesel semestril tekib arve 1 EAP eest summas 50 EUR.

Teisel semestril lisandunud puudujääk: 27-22= 5 EAPd Teisel semestril tekib arve 2 semestri puudujääkide eest kumulatiivselt: Esimesel semestril puudu jääva 1 EAP eest 50 EUR, teisel semestril puudujääva 5 EAP eest 250 EUR, mis teeb kokku 300 EUR.

Esimese aasta lõpuks oleks kumulatiivselt tasutud 350 EUR.[13]