User:Opipenbe: Difference between revisions
(→Essee) |
(→Essee) |
||
| Line 7: | Line 7: | ||
Õppeaine õpingukorraldus ja erialatutvustuse eesmärgiks on anda ülevaade IT Kolledži akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. Igat loengut külastasid erinevad inimised IT-ga seonduvatelt aladelt. | Õppeaine õpingukorraldus ja erialatutvustuse eesmärgiks on anda ülevaade IT Kolledži akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. Igat loengut külastasid erinevad inimised IT-ga seonduvatelt aladelt. | ||
Esimene loeng toimus 27. augustil teemal "Õppekorraldus ja sisekord". Seda viisid läbi Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Tegemist oli sissejuhatava loenguga, kus põhiliselt räägiti | Esimene loeng toimus 27. augustil teemal "Õppekorraldus ja sisekord". Seda viisid läbi Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Tegemist oli sissejuhatava loenguga, kus põhiliselt räägiti koolielust ja õppekorralduslikest aspektidest. Ettekanded olid väga informatiivsed paljudele tudengitele. Kuna ma olin eelnevalt käinud Uudisihimupäeval, vaadanud 5. juunil toimunud infotunni salvestust ja enne kooli kandideerimist olin põhjalikult lugenud ka IT Kolledži kodulehte, siis paljud päevkorras olnud teemad tundusid ülekordavad ja seetõttu ka igavad. Siiski leidus ka mõningat uut informatsiooni. Kõige rohkem vastumeelsust tekitasid mulle riiklikud stipendiumid, mille kohaselt heade tulemuste eest saavad preemiat üksnes arendajad ja analüütikud. Mulle tundus see diskrimineerivana administreerijate suhtes, sest ka neil on väga oluline roll IT-valdkonnas. | ||
4. septembril esitles Margus Ernits ettekannet teemal „Õppimine ja motivatsioon”. Loengus räägiti paljudest olulistest teemadest: erialatutvustuse õppeainest, õppetööst, eetikakoodeksist, viitamisest, motivatsioonist, nõuannetest õppimiseks, LUGist ja robootikaringist. Üsna palju pöörati tähelepanu akadeemilisele petturlusele ja viitamisele. Ma arvan, et nende teemade käsitlemine on võimendatatud eelkõige seoses ca aastaaega tagasi asetleidnud vahejuhtumiga IT Kolledžis. Omaltpoolt pean akadeemilise petturluse teadvustamist üsna oluliseks, sest inimene on sotsiaalne olend, mistõttu sõprussuhted on tihti olulisemad, kui mõne testi ajal vastuste etteütlemine. Selline tegevus aga mõjutab nii tulevase diplomi kvaliteeti kui ka hilisemat karjäärivalikut. Sarnase toetava mõttekäigu tõi oma loengus välja ka Margus Ernits. Olen kindel, et suuremal või vähemal määral puutub akadeemilise petturlusega kokku iga tudeng, olenemata sealjuures edukusest. | |||
Loengul häiris mind eelkõige see, et käsitleti palju erinevaid teemasid ja see omakorda hajutas tähelepanu. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
Revision as of 17:26, 9 October 2014
Erialatutvustuse aine arvestustöö (Pole valmis)
Autor: Olari Pipenberg
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014
Essee
Õppeaine õpingukorraldus ja erialatutvustuse eesmärgiks on anda ülevaade IT Kolledži akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. Igat loengut külastasid erinevad inimised IT-ga seonduvatelt aladelt.
Esimene loeng toimus 27. augustil teemal "Õppekorraldus ja sisekord". Seda viisid läbi Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Tegemist oli sissejuhatava loenguga, kus põhiliselt räägiti koolielust ja õppekorralduslikest aspektidest. Ettekanded olid väga informatiivsed paljudele tudengitele. Kuna ma olin eelnevalt käinud Uudisihimupäeval, vaadanud 5. juunil toimunud infotunni salvestust ja enne kooli kandideerimist olin põhjalikult lugenud ka IT Kolledži kodulehte, siis paljud päevkorras olnud teemad tundusid ülekordavad ja seetõttu ka igavad. Siiski leidus ka mõningat uut informatsiooni. Kõige rohkem vastumeelsust tekitasid mulle riiklikud stipendiumid, mille kohaselt heade tulemuste eest saavad preemiat üksnes arendajad ja analüütikud. Mulle tundus see diskrimineerivana administreerijate suhtes, sest ka neil on väga oluline roll IT-valdkonnas.
4. septembril esitles Margus Ernits ettekannet teemal „Õppimine ja motivatsioon”. Loengus räägiti paljudest olulistest teemadest: erialatutvustuse õppeainest, õppetööst, eetikakoodeksist, viitamisest, motivatsioonist, nõuannetest õppimiseks, LUGist ja robootikaringist. Üsna palju pöörati tähelepanu akadeemilisele petturlusele ja viitamisele. Ma arvan, et nende teemade käsitlemine on võimendatatud eelkõige seoses ca aastaaega tagasi asetleidnud vahejuhtumiga IT Kolledžis. Omaltpoolt pean akadeemilise petturluse teadvustamist üsna oluliseks, sest inimene on sotsiaalne olend, mistõttu sõprussuhted on tihti olulisemad, kui mõne testi ajal vastuste etteütlemine. Selline tegevus aga mõjutab nii tulevase diplomi kvaliteeti kui ka hilisemat karjäärivalikut. Sarnase toetava mõttekäigu tõi oma loengus välja ka Margus Ernits. Olen kindel, et suuremal või vähemal määral puutub akadeemilise petturlusega kokku iga tudeng, olenemata sealjuures edukusest.
Loengul häiris mind eelkõige see, et käsitleti palju erinevaid teemasid ja see omakorda hajutas tähelepanu.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt
Vastus
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...
