User:Opipenbe

Erialatutvustuse aine arvestustöö (Pole valmis)

Autor: Olari Pipenberg
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Õppeaine õpingukorraldus ja erialatutvustuse eesmärgiks on anda ülevaade IT Kolledži akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. Igat loengut külastasid erinevad inimised IT-ga seonduvatelt aladelt.

Esimene loeng toimus 27. augustil teemal "Õppekorraldus ja sisekord". Seda viisid läbi Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Tegemist oli sissejuhatava loenguga, kus põhiliselt räägiti koolielust ja õppekorralduslikest aspektidest. Arvan, et ettekanded olid väga informatiivsed paljudele tudengitele. Kuna ma olin eelnevalt külustanud uudisihimupäeva, vaadanud 5. juunil toimunud infotunni salvestust ja enne kooli kandideerimist olin lugenud ka infot IT Kolledži kodulehelt, siis paljud päevkorras olnud teemad tundusid ülekordavad ja seetõttu ka igavad. Siiski leidus ka mõningat uut informatsiooni. Kõige rohkem vastumeelsust tekitasid mulle riiklikud stipendiumid, mille kohaselt heade tulemuste eest saavad preemiat üksnes arendajad ja analüütikud. Mulle tundus see kohati diskrimineerivana administreerijate suhtes, sest ka neil on väga oluline roll IT-valdkonnas.

4. septembril esitles Margus Ernits ettekannet teemal „Õppimine ja motivatsioon”. Loengus räägiti paljudest olulistest teemadest: erialatutvustuse õppeainest, õppetööst, eetikakoodeksist, viitamisest, motivatsioonist, nõuannetest õppimiseks, LUGist ja robootikaringist. Üsna palju tähelepanu pöörati akadeemilisele petturlusele ja viitamisele. Ma arvan, et nende teemade käsitlemine on võimendatatud eelkõige seoses ca aastaaega tagasi asetleidnud vahejuhtumiga IT Kolledžis. Omaltpoolt pean akadeemilise petturluse teadvustamist üsna oluliseks, sest see võib aidata ära hoida hilisemaid probleeme. Inimene on sotsiaalne olend, mistõttu sõprussuhted on tihti olulisemad, kui testi ajal õigete vastuste ütlemisest keeldumine. Selline tegevus võib aga mõjutada nii tulevase diplomi kvaliteeti kui ka karjäärivalikut. Sarnase toetava mõttekäigu tõi oma loengus välja ka Margus Ernits. Olen kindel, et suuremal või vähemal määral puutub akadeemilise petturlusega kokku iga tudeng, olenemata sealjuures edukusest.

Kolmandas loengus, 11. septembril, tegi Margus Ernits järjekordselt ettekande, kuid seekord teemal "Robootikast ja häkkimisest". Loengus räägiti erinevatest projektidest, huviringidest ja üritustest, millega IT Kolledž on kokkupuutnud. Avati sõna "häkkimine" põhjalikum tähendus. Toodi välja, et alati ei ole niivõrd tähtis tulemus, vaid nikerdamine, mis on põnev ja huvitav. Isiklikkult nõustun täielikult sellega. Arvan, et IT on oma olemuselt üsna igav ja kuiv. Samas kui rakendada sellealaseid teadmisi praktikas, siis on võimalik jõuda välja üsna huvitavate lahendusteni. Tean seda ka omastkäest - teoreetiliselt programmeerimise õppimine on alguses päris raske, kuid kui hakata praktikas tegelema väikeste projektidega, siis muutub see huvitavaks.

Neljandat loengut käis meile rääkimas 18. septembril Janika Liiv teemal "Subjektiivselt programmeerimisest, steereotüüpidest ja kogukondadest". Janika on IT Kolledži vilistlane, veebirakenduste arendaja ja ta töötab firmas "Toggle". Loenguga sai parema ülevaate sellest, mida kujutab endast veebiarendaja igapäevane töö. Näha oli, et Janika rääkis oma ettekannet suure huviga. Positiivseks oli ka hommikune "sõnavara harjutus". Ettekandest jääb hästi meelde ta ütlus, et programmeerimine on kui loovkirjutamine. Minu arvates oli tegemist üpris asjaliku esitlusega, kui välja arvata tema feministlikud seisukohad seoses IT-ga. Ma arvan, et kui naised on piisavalt pädevad IT-s, kui mehed, siis ei teki ka soolisi võrdõiguslikke probleeme.

25. septembril esitles oma ettekannet Carolyn Fischer teemal "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele". Carolyn on töötanud mitmetel töökohtadel - alustades müüjast ja lõpetades IT-ga. Praegu töötab ta Skypes. Carolyni ettekanne andis hea ülevaate sellest, mida kujutab endast IT süsteemide administreerija igapäevatöö. Tema ettekanne mõjus üsna motiveerivalt. Eriti meeldisid mulle ta mõtted ja soovitused. Näiteks kui sul piisavalt palju huvi ja pühendumust, siis on sellega võimalik kaugele jõuda. Sellest annab tõestuse ka tema ise. Negatiivsena tooks esile seda, et esineja oli liiga tagasihoidlik. Rääkides oleks võinud olla rohkem särtsakust.

Kuuendat loengut, 2. oktoobril, käis meile rääkimas Kristjan Karmo teemal "Testimine ja tarkvara kvaliteet". Kristjan on IT-valdkonnas töötanud paljudel erinevatel erialadel: arendajana, projektijuhina, administraatorina, testijana, testijuhina ja praegu on ta ASA Quality Service tegevjuht. Ettekande sisu oli minu jaoks täiesti uus, sest eelnevalt polnud ma eriti huvi tundnud sellisest ametist nagu testija.Selle loenguga sain ma juurde palju uusi teadmisi, näiteks erinevad testimise mudelid. Üllatusena oli minu jaoks see, et paljudes tarkvaraarendusfirmades on esmaseks töökohaks testija amet. Eelnevalt olin ma arvanud, et testija palgatase on kordades kõrgem, kui arendajal, sest testija amet eeldab piisaval tasemel oskusi ja stressitaluvust. Huvitavana tundus mulle ka see, et testija amet võimaldab näha tervet projekti tervikuna. Loengus meeldis mulle ka esitaja mõte, et testimist võib tegelikult kohata ka mujal peale IT-valdkonna. Tegemist oli üsna huvitava loenguga

Seitsmendat loengut pidas Andres Septer 9. oktoobril, kes rääkis IT tööturust, ehk siis sellest, millised on väljavaated pärast kooli. Andres Septer on samuti lõpetanud IT Kolledži. Oma loengus tugines ta põhiliselt oma tähelepanekutele erinevates Eesti IT firmades. Võrreldes eelnevate loengupidajatega ei kasutanud Andres Septer slaidiesitlust, vaid rääkis oma märkmete põhjal. Sellegi poolest ei jäänud ta millegi poolest teistele loengupidajatele alal. Jutt jooksis mehel hästi ja oma mõtete illustreerimiseks tõi ta humoorikaid näiteid. Andres Septer suutis lihtsalt ja arusaadavalt teha selgeks, milline näeb välja tema nägemuse järgi Eesti IT-maastik. Isklikult arvan, et tegemist oli selle aasta parima erialatutvustuse loenguga. IT Kolledži wikist leidsin samast esitlejast veel ka 2012. aasta salvestuse. Vaatasin ka selle ära ja soovitan teistel tudengitel seda sama teha.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...