User:Pfridoli

Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)

Autor: Peeter Fridolin

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

k TEKST ON POOLI

Esimese loengu külaliseks oli Andres Kütt ja ta seletas enda rännak IT alasse. Ta seletas ühe loo arhitektist ka. Talle juba lapsepõlve peale meeldis kasutada arvutit ja see on teda mõjutanud tema elu. Mida iganes suuna ta valis, ikka tekkis tal kokkusaamine IT alaga. Kuna ta on käinud mitu erinevates ülikoolides, ta ütles, et kõik koolid on väga erinevad. Mõned keskenduvad rohkem akadeemilise suuna ja teised praktilise. Talle meeldis rohkem praktiline suund, kuna ta sai selle kaudu paremini aru. Seletas ka, et igal ainel on põhjus olemas. Mõni aine võib tunduda küll kasutu või igav (matemaatika,füüsika), aga nad ikka annavad midagi inimestele lõpuks.Lõpupoole ta hakkas rääkima arhitektist. Ma ei saanud algul selle loost aru, aga lõpu poole sain. Arhitekt on põhimõtteliselt projekti juht. Mõned arvavad, et need inimesed teevad vähe tööd ja raiskavad aega. Tegelikult nad teevad palju. Nad aitavad töötjatel õigesse suunda viia, et ei tegiks vigu projektis. Minu arust oli see loeng üsna huvitav. Sain huvitava vaatepildi, kuidas ülikoolid töötavad ja kui tähtsad on arhitektid.

Teise loengu külaliseks oli Kristel ja Marko Kruustük. Nad rääkisid testimisest ja startupidest. Algul nad rääkisid, kuidas nad sattusid IT alasse ja miks neile nii meeldib testimine. Seletasid ära ka, mis see testija teeb ja miks see nii huvitav on. Pärast seda nad hakkasid rääkima startupidest. Tõid igasuguseid näiteid kuulsatest Eesti startupidest(Transferwise, Pipedrive vms) ja hakkasid rääkima ka enda teekonna sellesse alasse. Põhimõtteliselt, kui sa tahad teha mingi startupi, siis sul peab olema kindel visioon. Selleks on vaja palju plaanimist. Peab mõtlema ka selle peale, et kas sellest ideest saab äri teha. See loeng oli üsna vajalik mulle, sest see andis mulle parema vaatepildi, mis startup täpsemalt on ja kuidas need töötavad. Sain teada ka, mis testijad teevad ja miks nad vajalikud on.

Kolmanda loengu külaliseks oli Lembitu Ling ja ta on IT süsteemid administreerimises ekspert. Algul ta rääkis, kuidas ta sattus sellise valdkonda ja mida ta teeb sellel alal täpsemalt. Ta sai üsna noorena kasutada juba arvutit ja hakkas ka programeerima igasuguseid mänge ka. Talle meeldis küll arvuteid kasutada, aga ta tahtis ikka keskenduda keemiale. See plaan ei kestnud igavesti ja ta tahtis lõpuks keskenduda arvutitele. Ta hakkas ise iseseivalt õppima igasuguseid IT süsteeme administreerima. Ta andis head näpunäiteid ka, kuidas adminide elu lihtsamaks teha näiteks kui pead midagi mitu korda uuesti korda tegema, otsi mingi lahendus, et sa ei peaks seda enam uuesti tegema. Lõpupoole hakkas rääkima ka sellest, et adminide ja arendajate suhted võivad halvad olla. Mõlemale on omad nõudmised omavahel, mis teevad olukorra raskemaks. Ta andis vihje, et arendajad võiksid plaanida nii edasi ära, et ei satuks tülli adminiga. See loeng laiendas natukene minu maailmapilti, kuidas adminid töötavad ja kuidas nad teevad koostööd ka teistega. Kuna ma olen arendaja, arvestan paremini tulevikus, kuidas käituda adminitega.

Neljanda loengu külaliseks oli Andres Septer ja Einar Koltšanov. Loengu alustas Andres teemga "Kuhu ennast siis maha müüa". Ta hakkas pikalt rääkima igasugustest IT töökohtadest ja kuidas nad erinevad teineteisest. Ta tõi igasuguseid plusse ja miinuseid igal töökohal (riigiasutuses, enterprisesis, startupis jne) Ta tähtsustas seda ka, et kui sa hakkad mingi töökohta otsima IT alas, tee kodutööd enne. Hakka kohe uurima, mis need firmad teevad täpsemalt ja missugused on nende töökeskond. Ei tohi sattuda sellisse keskkonda, kus on raske midagi tehtud saada. Ta ei soovitanud otsida töökohti avaliku keskkonnas, sest seal otsitakse tavaliselt "jäänuseid". Parimaid töökohti on võimalik ainult saada tutvuste kaudu. Seda mainis ka, et ära mine suvalisse startupi. Iialgi ei tea, mis võib juhtuda seal. Alusta pigem ise startupi, sest sa saad siis ise hullumeelsust juhtida. Lõpupoole hakkas rääkima Einar teemaga "IT vs äripool". Midagi iganes sa tegeled IT-ga, sul alati tekib kokkupõrge äriga. Iga IT spetsialist peaks oskama äri pidada. Kui sa hakkad esitlema enda äri plaani, pead selgelt ära defineerima, mida soovid teha. Kõik ei saa aru igasugustest IT terminaloogidest. Pead ka aksepteerima igasugustest muudatustele ja reageerima nendele kiiresti. Ta lisaks hakkas ka rääkima töötamine välismaal. Kui sa plaanid väilismaale tööle minne, uuri enne. Kui lähed pimedalt välismaale tööle, tekivad kohe igasuguseid probleeme. See esitlus oli minu arust hädavajalik. Ma üldse ei teadnud, kuidas kõik IT töökohad erinevad teineteisest ja kuidas nad töötavad. Tulevikus ma arvestan kindlasti paremini töökoha valimisega

Viienda loengu külaliseks oli Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) ja tema teemaks oli "Andmed ei allu analüüsile". Ta rääkis pikalt andmete analüüsimise kohta ning IT valdkonna vaatenurgast, mida nad teevad ja natukene tehnilisest poolest ka. Põhjus miks andmeanalüüs eksisteerib, et see annab võime objetiivsete otsuste tegemiseks. Aitab inimestel ressurssi õigesse kohta suunata ja prioriteete määrata. Kuna Ivar töötas EMTA-l, ta põhjendas ka ära, miks need vajalikud neile olid. EMTA-le on need andmed väga vajalikud, sest sellega saavad nad isikute/ettevõtete käitumist analüüsida, riskikäitumised kaardistada jne. Nende andmete abil saavad jälgida isikute/ettevõttete tegevust ja eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt leiavad nad pettust läbi käitumismustri, varasema tegevuse, seoste järgi. Nende tehniline lahendus on paindlikkus ja kiire ümberkohandumine. Lõpupoole rääkis ka, et kuidas nad on seotud IT-ga. Väikeseid analüüse tehakse tavaliselt Exceli abil, aga kui tahetakse teha suuri projekte, siis tuleb küsida IT-lt abi, Selleks on ikka vaja piisava jõudlusega infrastruktuur. Kuna andmeid võib tulla lõppmatuseni, seega neil on vaja väga palju ruumi ja see võib hakata tüütama IT inimesi. Tänu selle presentatsioonile, mul on parem arusaam analüüsimise kohta. Pean pidama tulevikus meelde, analüütikud võivad hakata palju nõudma IT inimestelt ja see võib ära tüütata neid.

Kuuenda loengu esineja oli Jaan Priisalu ja tema teemaks oli “Eesti Vabariigi küberkaitse”. Algul ta rääkis üsna pikalt enda elust ja tema töökohtadest ( arvuti küberneetikasse keskendus ta põhimõtteliselt, töötab nüüd TTÜs). Pärast seda hakkas ta rääkima küberneetikast, aga kui tahad ehitada sellist tüüpi süsteemi, siis peab see olema võimalikult lihtne ja mitmeti kasutatav. Kui Eestis toimus 2007 aastal Pronksiöö, toimus samal ajal hiiglaslik küberrünnak. See rünnak oli nii suur, et terve maailm pani sellele tähele. Tänu sellele muutsid eestlased enda küberkaitse plaani, et kaitsta ennast paremini tulevikus. Pärast seda tehti ka Eestisse NATO küberkaitse keskuse ja Jaan nimetab seda eestlaste jaoks peavõiduks. Küberkaitse on pidev õppimine, vaatad, mis elu käib mujal ja mis juhtub ka. Põhjus miks küberkaitse eksisteerib on, et teha enda elu lihtsamaks. Jaan seletas krüpto töötamisviisi ka ära. Krüpto töötab nii, et jätame andmed põhimõtteliselt vastase nina alla, aga me peidame selle keerukuse taha ära. Küberkaitse jaoks on vaja palju inimesi, aga Eesti probleemiks on kindlasti selline, et meid on liiga vähe ja meil on vananev elanikkond ka. Pärast seda hakkas rääkima Küberkaitse liidust ja nende eesmärk on teha kollektiivset aju. See aitab küll natukene lahendada meie probleemi, aga ikka jääme maha teistest. Küberkaitse jaoks on vaja ka head suhted naabritega. Lõpupoole hakkas ta rääkima tulevikust. Põhimõtteliselt läheb meie elu lihtsamaks, tänu kiire tehnoloogia arengule. See loeng andis mulle parem arusaam, mis küberkaitse on ja kuidas Eesti sai sellega tipptasemeks maailmas.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

1. Kui on esimene õppeaasta, siis saad teha kordussooritust aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ning järgmise õppeaasta eelnädalal. Kui on teine õppeaasta, siis toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal.
2. Kui tahad kordussooritust teha, pead tegelema ÕISiga. Õppekorraldus eeskiri ei maininud midagi leppimisega, seega ma eeldan, et sa pead ikka rääkima õppejõuga.
3. Kui on soov teha kordussooritust, siis sa pead registreeruma ÕIS-i kaudu (Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis).
4. Aine kordussooritusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5. RF tudengid ei pea maksma kordussooritusele, aga ikka peavad registreeruma.
6. Korduseksamid on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastused

1. Kui on soov vahetada õppekava, siis peab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäeva enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.
2. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
3. Deklareerimisel tasub arvestada oma õppekava ainete soovituslikku järgnevust semestrite kaupa ja valida ainete läbimiseks enda õpperühm, et vältida loengute ajalist kattuvust tunniplaanis.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Kuna mu koodi lõpul on 9 ja 1 siis pean võtma x=28, y=20.

Esimesel semestril sai ta 28 EAP.

Teisel semestril sai ta 20 EAP.

Kõrgharidusreform (KKK) ütleb, et 2016/2017 õppeaastal peab tudeng täitma 27 EAP semestris. Kui jääb sellest alla, siis peab maksma iga 50 €/EAP eest. Õppeaasta miinimum peaks olema ka 30EAP. Tegemata võib jätta ainult 6 EAP.

60 EAP - (28 EAP + 20 EAP)= 12 EAP

12 EAP - 6 EAP = 6 EAP

6 EAP * 50 €/EAP = 300 €

Tudeng peab 6 EAP puudumise pärast maksma 300 €.

---