User:Pfridoli

Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)

Autor: Peeter Fridolin

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

TEKST ON POOLIK!!!

Esimese loengu külaliseks oli Andres Kütt ja tema teemaks oli "Sinna ja tagasi". Ta hakkas algul rääkima tema elust. Talle juba lapsepõlvest peale meeldinud kasutada arvuteid ja see on mõjutanud teda terve elu. Mida iganes suuna ta valis, tal ikka tekkis kokkusaamine arvutitega. Kuna ta on käinud mitme erinevates ülikoolides, ta ütles seda, et kõik koolid on väga erinevad. Mõned keskenduvad rohkem akadeemilise suunda ja teised praktilise. Talle meeldis rohkem praktiline suund, kuna ta sai selle kaudu paremini aru. Ta seletas seda ka, et kõik õppeained annavad kasulikke oskusi juurde. Mõni aine võib tunduda küll kasutu või igav (matemaatika,füüsika), aga nad ikka annavad midagi inimestele lõpuks midagi. Lõpupoole hakkas Andres rääkima arhitektist. Ma ei saanud algul selle loost üldse aru, aga lõpupoole natukene sain. Arhitekt on põhimõtteliselt projekti juht. Mõned arvavad, et need inimesed teevad vähe tööd ja raiskavad aeg, aga tegelikult nad teevad palju. Nad aitavad töötajatel õigesse suunda viia, et ei tegiks vigu projektis. Minu arust oli see loeng üsna huvitav. Sain huvitava vaatepildi, kuidas ülikoolid erinevad teineteisest ja mida teevad arhitektid.

Teise loengu külaliseks oli Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad töötasid startup firmas nimega Testlio. Nad rääkisid testimisest ja startupidest. Algul nad rääkisid, kuidas nad sattusid IT-sse ja miks neile nii väga meeldib testimine. Seletasid ka ära, mis see testijad teevad ja miks see nii huvitav ala on. Pärast seda nad hakkasid rääkima startupidest. Tõid igasuguseid näiteid kuulsatest Eesti startupidest(Transferwise, Pipedrive vms) ja hakkasid rääkima ka enda teekonna sellesse. Neil tekkisid igasuguseid raskuseid selle tegemisel, aga lõpuks nad said hakkama. Lõpupoole andsid nad ka häid vihjeid, kuidas teha startupi. Põhimõtteliselt, kui sa tahad teha mingi startupi, siis sul peab olema kindel visioon. Selleks on vaja palju plaanimist ja tegutsemist. Peab mõtlema ka selle peale, et kas sellest ideest saab äri teha. Kokkuvõtvalt saan öelda, et see loeng oli üsna vajalik. Andis parema vaatepildi, mis on startup ja kuidas seda alustada. Sai lõpuks teada ka, mis testimine on ja mis testijad teevad.

Kolmanda loengu külaliseks oli Lembitu Ling ja ta on IT süsteemid administreerimises ekspert. Algul ta rääkis, kuidas ta sattus sellisse valdkonda ja mida ta teeb täpsemalt sellel alal. Ta sai üsna noorena kasutada juba arvutit ja hakkas ka programeerima igasuguseid mänge ka. Talle meeldis küll kasutada arvuteid, aga ta tahtis keskenduda muude asjadele näiteks keemia. See plaan ei kestnud igavesti ja ta tahtis lõpuks keskenduda arvutitele. Ta hakkas iseseivalt õppima vajalikke asju, et ta saaks olla IT süsteemide administraator. Ta andis head näpunäiteid ka, et teha adminite elu lihtsamaks teha, näiteks kui pead midagi mitu korda uuesti tegema, otsi mingi lahendust, et sa ei peaks seda enam tegema. Lõpupoole hakkas ta rääkima ka sellest, et adminide ja arendajate suhted võivad halvad olla. Mõlemale on omad nõudmised omavahel, mis teevad olukorra raskemaks. Ta andis vihje, et arendajad võiksid plaanida nii edasi ära, et ei satuks tülli adminitega. See loeng laiendas natukene minu maailmapilti, kuidas adminid töötavad ja kuidas nad teevad koostööd ka teistega. Kuna ma olen arendaja, arvestan ka paremini tulevikus, et ei satuks tülli adminitega.

Neljanda loengu külaliseks oli Andres Septer ja Einar Koltšanov. Loengu alustas Andres teemga "Kuhu ennast siis maha müüa". Ta hakkas pikalt rääkima igasugustest IT töökohtadest ja kuidas nad erinevad teineteisest. Ta tõi igasuguseid plusse ja miinuseid igal töökohal (riigiasutuses, enterprisesis, startupis jne). Ta tähtsustas seda ka, et kui sa hakkad mingi töökohta otsima IT-s, tee kodutöö enne. Hakka kohe uurima, mis need firmad teevad täpsemalt ja missugused on nende töökeskkonnad. Ei tohi sattuda sellisse keskkonda, kus on raske midagi tehtud saada. Ta ei soovitanud otsida töökohti avaliku keskkonnas, sest seal otsitakse tavaliselt "jäänuseid". Parimaid töökohti on võimalik ainult saada tutvuste kaudu. Seda mainis ka, et ära mine suvalisse startupi. Iialgi ei tea, mis võib juhtuda seal. Alusta pigem ise startupi, sest sa saad siis ise hullumeelsust juhtida. Lõpupoole hakkas rääkima Einar teemaga "IT vs äripool". Midagi iganes sa tegeled IT-ga, sul alati tekib kokkupõrge äriga. Iga IT spetsialist peaks oskama äri pidada. Kui sa hakkad esitlema enda äri plaani, pead selgelt ära defineerima, mida soovid teha. Kõik ei saa aru igasugustest IT terminaloogidest. Kuna maailm muutub nii kiiresti, siis sa pead aksepteerima igasugustele muudatustele ja reageerima ka nendele kiiresti. Lõpul ta hakkas rääkima töötamine välismaal. Kui sa plaanid välismaale tööle minne, uuri enne. Kui lähed pimedalt välismaale tööle, tekivad kohe igasuguseid probleeme. Kokkuvõtvalt saan öelda, et see loeng oli minule hädavajalik. Ma üldse ei teadnud, kuidas kõik IT töökohad erinevad teineteisest ja kuidas nad töötavad. Tulevikus ma arvestan kindlasti paremini töökoha valimisega.

Viienda loengu külaliseks oli Ivar Laur, kes oli EMTA analüütikaosakonna juhataja ja tema teemaks oli "Andmed ei allu analüüsile". Ta rääkis pikalt andmete analüüsimise kohta ning IT valdkonna vaatenurgast, mida nad teevad ja natukene tehnilisest poolest ka. Põhjus miks andmeanalüüs eksisteerib, et see annab võime objetiivsete otsuste tegemiseks. Aitab inimestel ressurssi õigesse kohta suunata ja prioriteete määrata. Kuna Ivar töötas EMTA-l, ta põhjendas ka ära, miks need vajalikud neile olid. EMTA-le on need andmed väga vajalikud, sest sellega saavad nad isikute/ettevõtete käitumist analüüsida, riskikäitumised kaardistada jne. Nende andmete abil saavad jälgida isikute/ettevõttete tegevust ja eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt leiavad nad pettust läbi käitumismustri, varasema tegevuse, seoste järgi. Nende tehniline lahendus on paindlikkus ja kiire ümberkohandumine. Lõpupoole rääkis ka, et kuidas nad on seotud IT-ga. Väikeseid analüüse tehakse tavaliselt Exceli abil, aga kui tahetakse teha suuri projekte, siis tuleb küsida IT-lt abi. Selleks on ikka vaja piisava jõudlusega infrastruktuur. Kuna andmeid võib tulla lõppmatuseni, seega neil on vaja väga palju ruumi ja see võib hakata tüütama IT inimesi. Tänu selle presentatsioonile, mul on parem arusaam analüüsimise kohta. Pean pidama tulevikus meelde, analüütikud võivad hakata palju nõudma IT inimestelt ja see võib ära tüüdata neid.

Kuuenda loengu esineja oli Jaan Priisalu ja tema teemaks oli “Eesti Vabariigi küberkaitse”. Algul ta hakkas üsna pikalt rääkima enda elust ja tema töökohtadest. Enamus ajast ta tegutses arvuti küberneetikaga, aga ta nüüd töötab TTü-s. Pärast seda hakkas ta rääkima küberneetikast. Kui sul on plaanis sellist tüüpi süsteemi ehitada, siis see peab olema võimalikult lihtne ja mitmeti kasutatav. Kui Eestis toimus 2007 aastal Pronksiöö, toimus samal ajal hiiglaslik küberrünnak. See rünnak oli nii suur, et terve maailm pani sellele tähele. Tänu sellele muutsid eestlased enda küberkaitse plaani, et kaitsta ennast paremini tulevikus. Pärast seda tehti ka Eestisse NATO küberkaitse keskuse ja Jaan nimetab seda eestlaste jaoks peavõiduks. Ta seletas ka, et küberkaitse on pidev õppimine, vaatad, mis elu käib mujal ja mis juhtub ka. Põhjus miks küberkaitse eksisteerib on, et teha enda elu lihtsamaks. Jaan seletas krüpto töötamisviisi ka ära. Krüpto töötab nii, et jätame andmed põhimõtteliselt vastase nina alla, aga me peidame selle keerukuse taha ära. Küberkaitse jaoks on vaja palju inimesi, aga Eesti probleemiks on kindlasti selline, et meid on liiga vähe ja meil on vananev elanikkond ka. Pärast seda hakkas rääkima Küberkaitse liidust ja nende eesmärk on teha kollektiivset aju. See aitab küll natukene lahendada meie probleemi, aga ikka jääme maha teistest. Küberkaitse jaoks on vaja ka head suhted naabritega. Lõpupoole hakkas ta rääkima tulevikust. Põhimõtteliselt läheb meie elu lihtsamaks, tänu kiire tehnoloogia arengule. See loeng andis mulle parem arusaam, mis küberkaitse on ja kuidas Eesti sai sellega tipptasemeks maailmas.

Seitsmenda loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, kes töötab Starman AS-is ja tema teemaks oli “IT ja turundus”. Algul ta hakkas rääkima enda elust. Ta on lõpetanud Reaal kooli ja õppinud ka mitmetes ülikoolides. Ta on ka töötanud mitmetes ettevõtetes ka näiteks Swedpangas. Praegust ta töötab Starman AS-is. Pärast seda ta hakkas rääkima brändidest. Ta tõi välja põneva lause, mille on välja mõelnud Jeff Bezons, kes on Amazoni asutaja ja lausa kõlas, et kui lahkud ruumist, siis kõik hakkavad sinu asjast rääkima ja nad tunnevad huvi selle vastu. Pärast seda hakkas ta rääkima turundusest. Turundusel on oluline see, et mis on su toode, mis on hind, kuidas seda müüki saab toetada ja mis on su koht, kus kliendid saaksid seda osta. Inimesed on turundusele vajalikud ka. Näiteks sa oled tehnik interneti ettevõttes ja sa lähed kliendile koju, et seadet paigaldada, aga sa näiteks haised, siis see rikub seda toodet ja brändi. Natukene rääkis PR-ist ka. Igal firmal peab olema head suhted klientidega ja kuulama ka neid. Kui firma hakkab pidevalt valetama või halvasti käituma, siis usaldus selle firmale väheneb. Seda usaldust tagasi saada on üsna raske ja võtab kaua aega ka. Jutu kokkuvõtteks, et hästi oluline on koostöö ja IT ja Ärimaailm peab rääkima ühte keelt, mitte ei põhineks rääkima lühenditele.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

1. Kui on esimene õppeaasta, siis saad teha kordussooritust aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ning järgmise õppeaasta eelnädalal. Kui on teine õppeaasta, siis toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal.
2. Kui tahad kordussooritust teha, pead tegelema ÕISiga. Õppekorraldus eeskiri ei maininud midagi leppimisega, seega ma eeldan, et sa pead ikka rääkima õppejõuga.
3. Kui on soov teha kordussooritust, siis sa pead registreeruma ÕIS-i kaudu (Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis).
4. Aine kordussooritusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5. RF tudengid ei pea maksma kordussooritusele, aga ikka peavad registreeruma.
6. Korduseksamid on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastused

1. Kui on soov vahetada õppekava, siis peab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäeva enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.
2. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
3. Deklareerimisel tasub arvestada oma õppekava ainete soovituslikku järgnevust semestrite kaupa ja valida ainete läbimiseks enda õpperühm, et vältida loengute ajalist kattuvust tunniplaanis.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Kuna mu koodi lõpul on 9 ja 1 siis pean võtma x=28, y=20.

Esimesel semestril sai ta 28 EAP.

Teisel semestril sai ta 20 EAP.

Kõrgharidusreform (KKK) ütleb, et 2016/2017 õppeaastal peab tudeng täitma 27 EAP semestris. Kui jääb sellest alla, siis peab maksma iga 50 €/EAP eest. Õppeaasta miinimum peaks olema ka 30EAP. Tegemata võib jätta ainult 6 EAP.

60 EAP - (28 EAP + 20 EAP)= 12 EAP

12 EAP - 6 EAP = 6 EAP

6 EAP * 50 €/EAP = 300 €

Tudeng peab 6 EAP puudumise pärast maksma 300 €.

---