User:Reller: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
Line 25: Line 25:
Huvitav oli teada saada ,mida testimine ja testija amet endast täpselt kujutab ,sest varem arvasin ,et testimine on lihtsalt üks arenduse osa ,aga tegelikult on tegemist teistsuguse protsessiga.
Huvitav oli teada saada ,mida testimine ja testija amet endast täpselt kujutab ,sest varem arvasin ,et testimine on lihtsalt üks arenduse osa ,aga tegelikult on tegemist teistsuguse protsessiga.
Lisaks rääkis ta kuidas testimine on lihtsam kui pärast vigade parandamine ning kui palju vead tarkvara arenduses võivad firmadele maksma minna   
Lisaks rääkis ta kuidas testimine on lihtsam kui pärast vigade parandamine ning kui palju vead tarkvara arenduses võivad firmadele maksma minna   
Seitsmendas loengus<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c ''loeng:  IT tööturust    '',]</ref>
rääkis vilistlane ja ettevõtja Andres Septer ,kes andis laiema ülevaate  IT ettevõtetest ja tööturust. Ta on töötanud nii suurtes kui väikses ettevõtetes ja seega oskas anda erinevaid näpunäiteid  ,kuidas tööd leida ja millist tööandijat endale eelistada.Lisaks kirjeldas töökeskkonda ja võimalusi  massiivsetest korporatsioonidest kuni riigiasutuste ja start-up firmadeni. Mulle väga meeldis ,et ta tõi välja kui oluline on enda motiveerimine ning  aja planeerimise ja kasutamise oskus, sest see on meie kõige väärtuslikum vara.Ta soovitas võtta osa mõnest Start-Upist ,sest seal on motivatsiooni,arenemesiruumi  ja sära rohkem võrreldes tavaliste firmadega.
Tema esimene oli  mitmekülgne ning värvikas seega oli hea ja huvitav kuulata.




==Viited==
==Viited==
<references/>
<references/>

Revision as of 05:17, 3 February 2015

loeng: IT tööturust ,

Esimeses loengus[1] andsid Margus Ernits,Inga Vau ja Merle Varendi hea ülevaate õpingukorraldusest IT-Kolledžis ja ja andsid soovitusi ,kuidas õppetööga paremini toime tulla.

Toodi esile ,et õpingukorralduse eeskiri on kohustuslik lugemiseks igale üliõpilasele ,et ennast oma kohustuste ja õigustega siin koolis õppides kurssi viia.

Lisaks räägiti ka vaba aja veetmise võimalustest ning tagasiside andmise võimalustest ,mis on väga oluline ,sest õppinuna ühes teises Eesti ülikoolis  pakub mulle suurt rõõmu ,et minu arvamus on ka kellelegi oluline. Teises koolis ei tundnud ma kunagi ,et  õpilastel on võimalus läbi oma tagasiside muuta kooli meeldivamaks asutuseks.


Margus Ernits kirjeldas kaugõppe esimeses loengus[2]

õppimisest ja kuidas motiveerida end  ning muuta enda akadeemilist teekonda huvitavamaks ja kergemaks.

Mulle meeldib ,et mainiti ära kui oluline on tagasiside koolile ja tulevastele õpilastele ning õppejõud rääkis loo kuidas matemaatika õpetaja soovis lõpetada järelvastamised ,aga kui sai teada kui tähtis see tudengitele on ,siis jätkas ta nõrgemate tudengite aitamist .Alati on neid nõrgemaid ja aeglasemaid ,kes ei jõua alati oma asju õigel ajal kohe alguses valmis, sest esimene semester on raske end õigesse õppimise rütmi viia. Lisaks oli väga oluline ,et mainiti ära kaugõppe eripärades ,et ennast tuleb rohkem motiveerida ning tahe peab olema suur ja tuleb ära õppida aja planeerimine ,sest tihti peale ei jää töö kõrvalt aega ja jõudu õppida .Tihti peale on need ,aga lihtsalt vabandused sellelt poolelt ,mis ei taha pingutada,et saada uus teadmisi.


Kolmandas loengus[3] rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Kohe loengu alguses tuli üllatusena ,kuidas häkkimine ei ole ainult IT valdkonna termin ning tähendab süsteemi sügavalt tundma õppimist ja see ei tähenda hoopiski mitte süsteemidesse sissemurdmist ,sest see on hoopis kräkkimine. Minu meelest on väga oluline ,et lükatakse kohe ümber noorte väärarusaamad ,mis on meediast või kuskilt mujalt tulnud ,sest need tekitavad inimestes segadust ja võivad takistada nende kiiret arengut. Lisaks kutsus ta tudengeid IT Kolledži robootika klubisse ning sain teada ka ,et tegemist on ka kõige edukama kooliga ROBOTEX-idel.

Neljanda loengu [4]viis läbi IT Kolledži lõpetanud arendaja Janika Liiv, kes rääkis oma kogemustest programmeerijana ning andis ülevaate erinevatest keeltest ning programmeerijatest üleüldiselt. Loeng oli väga huvitav ,kus räägiti palju erinevates eelarvamustest ja stereotüüpidest IT maastikul. Ta tegeleb mitmete projektide ga ,mille abil on õnnestunud ka naiste seas infotehnoloogiat populaarsemaks muuta.Mulle meeldis ka kuidas ta võrdles paberile kirjutamist ning loomist ja programmeerimist omavahel . Tegemist oli väga kaasahaarava , harviva ja huvitava loenguga.

Viiendas loengus [5] esines IT-Kolledži vilistlane Carolyn Fischer Skypest.Tema töötas süsteemi adminstraatorina ja ise seda eriala õppides oli ka see loeng hariv ,kuid natukene raske kuulata. Oli huvitav teada saada ,et ta sai tööle sinna kuna tahtis väga vaeva näha ja ainsana võttis Skype poolt esitatud küsimusi tõsiselt , niimoodi ,et pidi lausa teksti vähemaks võtma kuna pingutas üle. Lisaks oli huvitav teada saada palju servereid Skypes on ja kuidas automatiseerimisel on väga suur osatähtsus ,sest üks süsteemi admin haldab nii palju arvuteid ja füüsiliselt ei ole võimalik neid kõiki seadistada,sest võtab liiga kaua aega. Huvitav oli ka kuulata tema lugu sellest kuidas Facebook hakkas Skype kasutama ja kuidas tema töötas terve see öö seal kui see tööle pandi.

Kuuendas loengus [6] rääkis vilistlane Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tema esitlus oli väga meeldiv ja läbimõeldud.Ta lükkas kohe ümber väärarusaama ,et testimine on igav tegevus ning purustas müüte testijate ja testimise kohta.

Huvitav oli teada saada ,mida testimine ja testija amet endast täpselt kujutab ,sest varem arvasin ,et testimine on lihtsalt üks arenduse osa ,aga tegelikult on tegemist teistsuguse protsessiga. Lisaks rääkis ta kuidas testimine on lihtsam kui pärast vigade parandamine ning kui palju vead tarkvara arenduses võivad firmadele maksma minna

Seitsmendas loengus[7] rääkis vilistlane ja ettevõtja Andres Septer ,kes andis laiema ülevaate IT ettevõtetest ja tööturust. Ta on töötanud nii suurtes kui väikses ettevõtetes ja seega oskas anda erinevaid näpunäiteid ,kuidas tööd leida ja millist tööandijat endale eelistada.Lisaks kirjeldas töökeskkonda ja võimalusi massiivsetest korporatsioonidest kuni riigiasutuste ja start-up firmadeni. Mulle väga meeldis ,et ta tõi välja kui oluline on enda motiveerimine ning aja planeerimise ja kasutamise oskus, sest see on meie kõige väärtuslikum vara.Ta soovitas võtta osa mõnest Start-Upist ,sest seal on motivatsiooni,arenemesiruumi ja sära rohkem võrreldes tavaliste firmadega. Tema esimene oli mitmekülgne ning värvikas seega oli hea ja huvitav kuulata.


Viited