User:Revali

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rene Väli

Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016

Essee

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.

Andres Küti loengu võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös.

Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt "mida teile õpetatakse". Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.

Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows).

Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö "influence without authority". Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne.

Testimine ja Startupid

Järgmises loengus rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega.

Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.

Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma.

Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.

Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.

Süsadminnimisest

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb.

Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.

Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi "keegile" siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.

Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.

Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.

IT Tööturg, Karjäärikäänakud

Viies loeng andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas.

Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, "enterprise", "Eesti keskmine ettevõte", väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.

Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.

Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale. Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.

Andmed ei allu analüüsile

Kuuendast loengus rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.

Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus.

Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.

Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.

Eesti Vabariigi küberkaitse

Seitsmendas

IT ja turundus

Viimases loengus

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Mis on tähtajad?

Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Millised on tegevused?

Millised on tähtajad?

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?