User:Skallari

Esialgne mustand

Esimene loeng

Juhtus nii, et vaatasin esimest loengut kolm korda, erinevate aastate omasid ja kõige meelde jäävam oli 2014. aasta Ernitsa loeng, mille link on nüüdseks kadunud meie wiki lehelt. ITK on mulle kolmas kõrgkool, seega ega väga palju teistest koolidest ei erineta, küll aga on üks suur põhimõtteline erinevus, milleks on – oma peaga mõtlemise rõhutamine, oma aktiivsuse kasvatamine. Samuti olid esimesed loengud suureks motivatsiooni tõstmiseks minu puhul, et lõpuks olen erialaselt õiges kohas ja tahe kooli lõpetada cum laude kasvas iga kuulatud loenguga. Samas tekitas natukene kurbust see, et ilmselt koolivälised kooliga seotud tegevused (erinevad klubid) jäävad kaugeks, kuna kaugõppes ja elan Tartus, aga ehk midagi ikkagi õnnestub, 3 aastat ju sisuliselt veel ees. Olulised märksõnad on: õppekorraldus eeskiri, punane joon, moodle, viited.

Teine loeng

Tiina Seemani loeng andis teadmisi projektist üldiselt. Laiendas silma ringi, laias laastus, kuidas paremini programmeerida, ehk kuidas see tükike, mis ma tulevikus teen mõjutab kogu projekti. Samuti suunas mind valikule, et ma ei taha olla mees kellel tuuakse ülesanne ette ja siis tee, tahan teha midagi rohkemat ja olla kogu protsessiga seotud, aga samas ei taha ka kaugeks jääda reaalsest programmeerimisest. Kõige üllatavam punkt oli, see kus projekti läbi kukkumine tööka ja fokusseeritud meeskonna puudumisel on kõigest 3%, samuti – küll mitte väga üllatuslik moment, aga oluline küsida küsimust „miks“ projekti lõikes.

Kolmas loeng

Erlan Langist kumas läbi mees, kes teeb seda mida ta naudib. Peale loengu kuulamist uurisin välja ja panin paika oma õppekava järgnevateks aastateks, koostasin mingi esialgse TODO nimekirja ja huvipärast uurisin PHP turvalisuse kohta (pean mainima, et veel juurde). Oluliseks märksõnaks pidasin siin loengus. „Tee lihtsad asjad varem ära, siis jääb keerulisemaks tööks kauem aega“ ja seda olen ma praegu ka rakendanud oma õppimise planeerimises ja korraldamises. Meelde jäid ka sõnad, et motiveerida ennast ning leida idee, miks mingi võib-olla esialgu mõttetuna tunduv aine korralikult ja kiiresti ära teha (mida tegelikult mul juba praegu on vaja läinud), aga tänu sellele, ei tundugi see õppeaine enam mõttetu, vaid täitsa kasulik ning huvitav.

Neljas loeng

Millega tegeleb süsteemiadministraator?

Viies loeng

Testimisele pööratakse vähe tähelepanu, aga reaalsuses testimine vähendaks tegelikult aega, mis kulub projekti korralikuks valmimiseks. Testimise olulisest saavad kõik aru, aga millegi pärast, ei suudeta ikkagi mõista selle reaalset vajalikkust. Õnn - suure projekti puhul ei pruugi alati kõike olla võimalik testida ning peab koperdama õigete asjade otsa.

Kuues loeng

Üldine IT eriala tutvustus ja palju muud huvitavat, ei saa öelda, et oleks olnud igav, pigem süstis juurde motivatsiooni. Motivatsiooni teha paremini ning mitte kukkuda klassikalisse auku, see tähendab pöörata tähelepanu loengus kummitama jäänud sõnadele "kommunikatsioon". Proovin kõike loengus mulle tunduvaid punkte rakendada oma uues töökohas.

Seitsmes loeng

Navirec - reaalne kogemus, kinnitab eelnevalt räägitud loengute teooriat. Uus tehnoloogia on 4-5 aasta pärast massides tasuta.

Kaheksas loeng

Vaieldamatult vist parim loeng. Tekitas huvi andmete vastu.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Punkt 5.2.13)

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussooritusi ei saa kokku leppida. Kõik kordussooritused planeeritakse õppekorralduse eeskirjas sätestatud korras. (Punkt 5.2.14)

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

ÕIS-is (Punkt 5.2.8)

Mis on tähtajad?

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (Punkt 5.2.8.2)

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õppekohal ei maksa midagi, eeldades, et kordusooritus jääb kolme korra sisse. Aine korduv deklareerimine on tasuline. (Punkt 5.2.15)

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. (Punkt 5.2.7)

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Tuleb esitada taotlus ÕIS-is, 10 tööpäeva enne punase joone päeva. Taotluses peavad olema http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ punktides 3 ja 4 kirjeldatud tõendid ja tegevused. EAP-sid ei arvestata semestri põhisel õppekava täitmisel, küll aga arvestatakse aastase õppekoormuse täitmisel.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Eeldades, et tudeng õpib esimesel aastal ning pole eelnevaid EAP-sid, siis saab tudeng esimesel semestril arve 27-23 = 4 EAP (ehk 200 eurot) eest ning teisel semestril 54-(26+23) = 5 EAP eest (ehk 250 eurot), seega kokku maksab see aasta 200+250 = 450 eurot.

---

---