User:Tadamson

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Teet Adamson
Rühm: 14
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015

Essee

Juba esimeses loengus leidsin nii mõnedki elutõelised faktid Tiina Seemanni loengust "IT Projektide juhtimine" ning samuti enda sarnasust temale just organiseerimise poole pealt. Tema tahe pidevalt asju administreerida, organiseerida ning korraldada näitas üles samasuguseid liiderlikke omadusi, mida tavaliselt meeskonnajuhis otsin. Hea kommunikatsioon on alustala kõikides aspektides meie elus ning produktiivsust edendab ainult meeskonna sünergiline koostöö. Suhtlemisoskus tuleb ka kasuks tulevikus tööd otsides ning arvestades Eestit kui väikest riiki, on väga tõenäoline, et vähemalt üks minu tuleviku töökaaslane saab olema üks IT Kolledži tudengitest ning kindlasti tuleb hea suhtlemisoskus ja sõbralikud suhted kasuks ka karjääriredelil tõusmisel. Samuti kergendas Tiina Seemanni taust natukene minu valiku tegemist, kuna olen sarnase taustaga teenindustööd teinud ning hüpe Informaatikavaldkonda tundus minu jaoks ulmeline kuid sellegioolest huvitav. Õppisin entusiastlike külalislektorite käest, et usin töötamine ja püsivus suudab üle luua andekuse ja andekust ilma lihvimata kasulikuks teha ei saa. Kuid selle nimel, et saada tulemust tuleb ka vaeva näha ja õppida hästi.

Õppimisest rääkis meile Elar Lang, kes juhusliku sisseastumisega lõpetas cum laude. Aga samas tõi välja, et eesmärk jõuda kuskile, toob ette mitmeid emotsionaalseid rägastikke. Ette tuleb nurjumisi, pettumusi ning ohverdusi isiklikus elus, kuid see kõik on selleks, et prioritiseerida oma tegevusi ning planeerida paremini enda aega. Samuti tõi ta välja ka mitmeid tegevusi, mis edukale õppimisele kaasa aitavad: õppeplaani koostamine, nimekiri töödest ning prioritiseerimine. Paraku on informaatika niivõrd intensiivse töörütmiga, et tuleb arvestada pikki tööpäevi ning selle tõttu peetakse normaalseks kui IT töötaja asub tööle hiljem kui teised. Süsteemihaldur Taavi Tuisk pidas kõige tähtsamaks süsteemi administraatori usaldusväärsust ning eetilistest normidest kinni pidamisest. Süsteemi administraator haldab kogu informatsiooni ja seetõttu võib tekkida olukordi, kus süsteemi administraator võib sekkuda teiste asjadesse, mis mingites olukordades võivad olla ebaseaduslikud ning selle väljatulek kaotas usaldusväärsuse kaotamist. Eriti tuli selles loengus süsteemi arendajate ja süsteemi administraatorite vaheline vastasseis. Kuna administraatoreid on vähem ning nende tööülesanded varieeruvad süsteemi ülesehitamisest kuni päästeoperatsioonideni, siis tekib adminnidele pingelistes olukordades kõige suurem töökoormus ja vastutus. See võib tõkestada tööd kui esineb kommunikatsioonivigu, informatsioonikadu jms. Seetõttu tasub töökoha valikul olla väga ettenägelik ning uurida, kuidas on kujunenud välja meeskonnavahelised suhted ning miline roll on süsteemi administraatoril ning kuidas kujundada välja omavaheline koostöö.

Üks aspektidest, millega ei puutu tavakasutaja kokku on Informaatikasüsteemide testimine ja tarkvara kvaliteedi arendus. Kert Suvi pooldas väga testimise valdkonda uurides ka tudengite endi käest, kes testimisega soovivad hakata tegelema. Põhjus, miks seda Eestis tehakse vähe on enamasti väike turg võrreldes suuremate korporatsioonidega Euroopa Liidus ja USA’s. Kuid Kert Suvi suunas märkama turu nišši, et puuduolevat või vähearenenud valdkonda veelgi arendada. Kuna esineb väga palju startup projekte, siis tegelik edu tuleneb põhjalikust analüüsist ning ettevalmistusest testimise teel.

Mõtlema pani ka läbi viidud harjutus, kus laiast ilmast võetud küsimustest ning juhuslikult valitud tudengitest tuli vastus leida erinevate pakkumiste teel. Kuigi kõik vastused ei osutunud õigeks leiti ikkagi üldine keskmine, mis umbmääraselt lähenes õigele vastusele. See ülesanne eelkõige näitas mitte ainult kursuse julgemaid vaid andis ka edasi kindlustunnet ka tagasihoidlikematele tudengitele, et avatud meele ja hea suhtlemiskeelega jõuab igasuguste lahendusteni ning ühte mõtet ja/või vastust võivad mõelda mitu tudengit samal ajal. Nii oli ka soovitatud tudengitel käituda mitmetes muudes õppeainete loengutes, sest küsimisega võime me teha teene teisele tudengile, kes seda küsida ei julge. Oma loengu käigus tõi Targo Tennisberg välja, et pidev suhtlemine ning valmisolek õppida midagi uut ja oskus asju lõpuni viia on arendajate maailmas olulisel kohal. Kliendile peab arendaja pakkuma teenust, mida tuleb esitleda kui parimat lahendust. Kuna projekt nõuab pidevaid kulutusi, siis ei saa kliendile pakkuda „emotsiooniostu“ ja klientidega tegelemisel tuleb pakkuda kõige kvaliteetsemat ja võimalusterohket teenindust. See kinnistab tulevast töötajat ennast ette valmistama toime tulemiseks kindlate reeglitega töömaailmas, kus rolle jagub mitmeid. Selgub, et inimloomus otsib enda elus ikkagi mingisugust abstraktset ja ebamäärast vabadust, mida võimaldab ettevõtlus. Kuid vabadusel on omad selged piirid ja kohustused. Näiteks tõi välja Tanel Unt, et kümnest startup projektist heal juhul üks on edukas ning ülejäänud jäävad seisma, lõpetatakse või minnakse ka pankrotti. Minu jaoks alati atraktiivne, ettevõtluse maailm või „business,“ sai ootamatu tagasilöögi. Samamoodi nagu on veeb täis halvasti programmeeritud lehti on ka ärimaailmas palju ebaõnnestumisi ja nurjumisi ning uuesti proovimisest võib kiiresti ära väsida nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Aga kord kui see saavutada, annab see inimesele vabaduse korralda oma aega kuid mitte kunagi nii, et võtta aeg vabaks ning elada teenitud raha eest. Siinkohal arvan, et Tanel Unt vihjas ka sellele, et isegi kõige edukama firmajuhi töö kasvab tohutult mida edukamaks saab ettevõte. Leian, et ärimaailm on nagu mäng, mis õnnestumise ja võitude korral muutub aina sõltuvust tekitavamaks. Kuid iga eduka äriplaani taga on oskuslik analüüsivõime ning oma eesmärgi kinnistamine oma mõtteviisiga. Võrreldi taaskord suurfirmade jaoks töötamist ja väiksemas startup ettevõttes töötamist, kus väikeses meeskonnas võib väga produktiivselt teha mitmeid projekte ning ülesannetega kiiremini hakkama saada kui suurfirmades, kus paraku tekib hierarhiline protsess lubade ja heakskiitude saamisel. Samuti tõi Andres Septer välja turvatunde, mida tekitab kindel palk, püsiv ja stabiilne töökoht ning

Andmekaevanduse ja analüütika loengus tuli esile seos usina töö, hea ettevalmistuse ja intuitsiooni vahel. Erinevaid andmeid kogudes luua äriplaane või arendada firma tegevust. See on väga sarnane oskus kuulamisele, sest tegelik töö informaatikateenuste müügis on klientide kuulamine, tema sooovi peegeldamine korrates tellimust ning sellele vastavalt plaani koostamine ning selle järgi käitumine. Isiklikult olen kokku puutunud IBM programmi SPSS-iga, mis teeb statistilisi analüüse nii finantstasemel, inimeste eelistustel, tekstianalüüs jms. Infoteadus on väga varjatud palgega, me kasutame seda ilmselt kõikjal, kuid tavakasutajad ei süübi selle analüütilisse ja süsteemsesse maailma. Samuti näen ma tulevikku sellel valdkonnal kuna leian ka ise, et väga paljud töökohad võiksid olla lihtustatud või pigem automatiseeritud kuna usun, et inimene oma loomuselt ei pea tulevikus vastu pidevale sotsiaalsele ja analüüsivale ühiskonnakorraldusele. Ma leian, et kõik kolledzis külalislektorina esinenud teevad suure entusiasmiga oma tööd ning samuti tekkis tunne proovida kõiki ameteid korraga.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Tudengil on õigus arvestust ja/või eksamit uuesti sooritada punkt 5.2 kohaselt kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Nii korduseksami kui ka -arvestuse puhul on ülaltoodud eeskirja punkti 5.2.8. kohaselt vajalik enda registreerimine õppeosakonnas. Kordussooritusele saab end registreerida ÕIS-i avalehel valikutes Minu Asjad ning seda peab tegema hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS

5.2.1. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. 5.2.2. Eksam/arvestus sooritatakse reeglina aine auditoorse õppe lõppemisele vahetult järgneval eksamisessioonil. 5.2.3. Eksamile või arvestusele lubatud, kuid mitteilmunud või vastamisest loobunud õppurile märgitakse hindamislehele “mitteilmunud”. 5.2.4. Märge “mitteilmunud” võrdsustatakse negatiivse hindega eksamisessiooni lõpupäeval. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel võrdsustamist negatiivse hindega ei rakendata või see tühistatakse, kui kirjalik tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse seitsme tööpäeva jooksul alates eksami või arvestuse toimumise päevast. 5.2.5. Aineprojektide ja -tööde hindamine toimub ülesande väljaandmisel määratud tähtajal komisjoni ees. Kaitsmisel puudulikuks osutunud projekte või töid võib uuesti kaitsta pärast nende nõutavat täiendamist kaitsmiskomisjoni määratud tähtajal. 5.2.6. Eksamile/arvestusele tulles peab õppur eksamineerija nõudel esitama pildiga isikut tõendava dokumendi. 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. 5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:

         5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
         5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. 5.2.10. Eksam/arvestus toimub üldjuhul õppekeeles. Õppejõu ja õppuri vastastikuse kokkuleppe korral võib eksam/arvestus toimuda muus keeles. 5.2.11. Võimalikud apellatsioonid eksamite/arvestuste hinnete kohta lahendatakse vastavalt p. 3.1.7. toodule ühe nädala jooksul avalduse esitamisest. 5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. 5.2.14. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

         5.2.14.1. Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega.
      5.2.14.2. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

5.2.15. Aine korduv deklareerimine on tasuline.

//Küsimus 3// Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? 6. ÕPINGUTE PEATAMINE JA KATKESTAMINE

6.1. AKADEEMILINE PUHKUS

6.1.1. Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad EIKi üliõpilaste nimekirja. 6.1.2. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. 6.1.3. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

           6.1.3.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
           6.1.3.2. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse  asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
        6.1.3.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.  Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.
           6.1.3.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast.  Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

Punktides 6.1.3.1 – 6.1.3.3 nimetatud põhjustel akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks. 6.1.4. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. 6.1.5. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

           6.1.5.1. keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
           6.1.5.2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
           6.1.5.3. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

6.1.6. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. 6.1.7. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.

//EAP punktide arve//

if 24 pts : 1EAP = 50eur 3x5=150EUR if 25 pts 2x5=100EUR