Rene Rant AK21 2014

Sissejuhatus

Proxmox VE ehk Proxmox Virtual Environment on avatud lähtekoodiga Linuxi-põhine (paigatud kerneliga Debian [1]) serveri virtualiseerimislahendus, mis baseerub KVM-l ja OpenVZ-l [2]. Seega võimaldab see KVM (Kernel-based Virtual Machine [3]) abil virtualiseerida mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, sealhulgas Microsoft Windows [4] ning OpenVZ konteinerite abil mitmeid Linuxi distributioone, mis kõik jagavad põhimasina kernelit. Proxmox VE on küll avatud lähtekoodiga ja tasuta, kuid IT professionaalidele ja firmadele pakutakse raha eest ka firma enda poolset tehnilist tuge [5] lisaks kommuuni enda poolt pakutavale

Süsteeminõuded

Soovituslikud

Need on ametlikud soovituslikud süsteeminõuded [6]

2 või 4 protsessoripesaga emaplaat
4/6/8-tuumaline 64-bitiline Intel või AMD protsessor
Intel VT või AMD-V toega protsessor KVM jaoks
Vähemalt 8GB RAM
Riistvaraline RAID-kontroller, soovitavalt akuga
Kiired kõvakettad, soovitatavalt 15000rpm SAS Raid 10 või parem
Kaks Gbit NICi, lisaks täiendavad NIC-id vastavalt salvestusseadmetele ja klasterdamise vajadustele

Minimaalsed

Proxmoxi katsetamiseks proovikeskkonnas on minimaalsed nõuded [7] järgmised:

64-bitiline Intel või AMD protsessor
KVM jaoks VT/AMD-V tugi
1GB RAM
Kõvaketas
Võrgukaart

Paigaldamine

NB! Vaikimisi eeldatakse, et Proxmox paigaldatakse täiesti tühjale arvutile.

Proxmox VE paigaldamiseks saab ISO-faili alla laadida Proxmoxi kodulehelt [8]. Järgmisena tuleb see fail kas kirjutada optilisele meediale või (soovituslikult) USB välkmäluseadmele.

Arvuti tuleb üles laadida vastavalt meediumilt, kuhu sai Proxmoxi ISO fail pandud. Esimeselt terminalirealt saab edasi Enteriga, edasi küsitakse graafilises kasutajaliideses, millisele kõvakettale paigaldada. Järgmisel lehel valitakse riik, ajavöönd ja klaviatuuripaigutus, edasi saab määrata administraatori parooli ning viimasena tuleb seadistada võrguseaded.

Olemasolevale Debianile paigaldamine

Kuna Proxmox põhineb Debianil, saab ka juba olemasoleva Debianile paigaldada Proxmox tarkvara. See on vajalik ka juhul, kui soovitakse ise seadistada kettajagusid. Inglisekeelse juhendi leiab ametlikust Wikist [9]

Paigaldamine iSCSI-t kasutades

Võimalik on ka üle iSCSI paigaldamine, ingliskeelse juhendi leiab ametlikust Wikist [10]

Proxmox VE kasutamine

Pärast paigaldamist ja arvuti taaskäivitust tuleb ette tüüpiline terminal/konsool. Kuna tegu on Debianiga, saab kasutada seda nagu tavaliselt. Siiski on Proxmoxi VE eeliseks graafiline kasutajaliides, millele saab ligi minnes internetilehitsejaga aadressile https://ipaadress:8006, kus ipaadress on paigaldamisel määratud IP aadress.

Virtuaalmasinate loomine

Konteineri ja virtuaalmasina erinevus

Konteineri loomisel jagavad kõik operatsioonisüsteemid põhimasina (Proxmox VE) Linuxi kernelit, seega on võimalike operatsioonisüsteemide valik piiratud Linuxi tuuma kasutavatele OS-dele. Samas on konteinerite eeliseks praktiliselt olematu overhead , see tähendab jõudluskadu on pea olematu. Proxmox kasutab OpenVZ konteinereid.

Linuxi tuuma mittekasutavaid operatsioonisüsteeme saab paigaldada vaid KVMi abil loodava virtuaalmasinate peale. Virtuaalmasinate eeliseks ongi see, et saab paigaldada erinevaid op-süsteeme, kuid puudus võrreldes konteineritega on vähese overhead ehk sellega kaasneb väike jõudluskadu, mis on tingitud seadmete emuleerimisest.

Konteiner (OpenVZ)

Esmalt tuleb hankida vajalik template (Storage -> Content -> Templates), seejärel vajutada "Create CT"

General

Node: Mitme Proxmox VE serveri korral valida see, millele tahetakse konteinerit paigaldada.
VM ID: virtuaalmasina ID, võib jätta muutmata
Hostname: unikaalne serveri nimi konteinerile
Resource Pool: valikuline
Storage: vali salvestuskoht
Password: juurkasutaja salasõna konteinerile

Template (mall)

Storage: template salvestukoht
Template: vali template

Resources

Memory (MB): RAM määramine
Swap (MB): saaleala suuruse määramine
Disk size (GB): kogu ketta suuruse määramine
CPUs: protsessorite arv (kui kasutada konteineri sees java-t, on soovitatav valida vähemalt 2)

Network

Routed mode (venet): vaikimisi valik, on vaja anda unikaalne IP
Briged mode - vaata Differences_between_venet_and_veth OpenVZ wiki-st venet-i ja vethi erinevusi. Sillatud režiimis tuleb ip seadistada konteineris nagu füüsilisel serveril

DNS

DNS Domain: nt sinudomeen.com
First/Second DNS Servers: sisesta DNS serverid

Confirm

Kokkuvõtlik leht

Virtuaalmasinad (KVM)

Vajuta "Create VM":

General

Node: mitme Proxmox VE serveri korral valida vajatav
VM ID: virtuaalmasina id
Name: nimi (see ei ole hostname)
Resource Pool: valikuline

OS

Vali soovitav OS

CD/DVD

Use CD/DVD disc image file (iso): Iso faili valimine
Use physical CD/DVD Drive: Proxmox VE masina CD/DVD seadme pealt installeerimine
Do not use any media: ei soovi kasutada meediat

Hard disk

Bus/Device: vali siinitüüp, virtualiseeritav OS peab toetama virtio-d
Storage: Vali tekitatava ketta asukoht Disk size (GB): määra selle suurus
Format: Raw- jõudluse tarbeks, qcow2 - kui plaanite snapshote kasutada
Cache: virtuaalketta vahemälu saedistamine
Limits: vajadusel saab piirata läbilaskevõimet

CPU

Sockets: protsessoripesade arv
Cores: protsessori tuumade arv pesa kohta
CPU type: protsessori tüüp
Total cores: ära kunagi vali rohkem tuumasid kui füüsiliselt saadavalt on

Memory

Memory (MB): virtuaalmasina RAM hulga määramine

Network

Briged mode: vaikimisi säte
NAT mode
No network device
Model: emuleeritav võrgukaart, võimalusel (kui paigaldatav OS toetab) valida virtio
MAC address: 'auto' või sisesta unikaalne MAC aadress
Rate limit (MB/s): võrguseadme kiiruse piiramine

Confirm

Kokkuvõtlik leht

Kokkuvõte

Proxmox VE on võimekas virtualiseerimisplatvorm, mis võimaldab ühise jagatava Linuxi tuuma kasutamist OpenVZ konteinerite näol kui ka virtuaalmasinate loomist KVM abil teiste operatsioonisüsteemide tarbeks.