RAM drive

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Sissejuhatus

Muutmälu ketas (inglise keeles RAM drive või RAM disk) on osa muutmälust mida operatsioonisüsteem näeb kui eraldiseisvat mäluruumi.


Jõudlus

Muutmälu ketta jõudlus on mitmeid kordi kiirem võrreldes tavaliste andmekandjate omaga, näiteks HDD või SSD kettad, mälupulgad või optilised kettad.[1] Jõudluse kasv saadakse mitme tulemuse koosmõjul - pöördusaeg, maksimaalne andmeedastuskiirus ja failisüsteemi tüüp.

Muutmälu ketta jõudlustest

Pöördusaeg on võrreldes kõvaketastega (HDD) tunduvalt väiksem kuna RAM on pooljuht ning selletõttu tal puuduvad liikuvad mehaanilised osad. Muutmälu kettad saavad andmetele ligi mäluaadressi järgi mis failile on antud ilma füüsilisi liigutusi tegemata, nt. lugemispead liigutamine.

Maksimaalne andmeedastudskiirus on piiratud muutmälu kiirusega, andmesiini läbilaksevõimega ning arvuti protsessori võimekusega.

Kolmandaks sõltub kiirus kasutusel olevast failisüsteemist, nt. NTFS, HFS, UFS, ext2, kasutavad lisalugemisi ja lisakirjutamisi kettale, mis pole märgatavad väikestes koguster, kuid suurel hulgal annavad need tunda. Failisüsteemid, nt. NTFS, FAT32, ext2, pöördudes andmete poole kasutavad lisa pöördusaega, lugemisi ja kirjutamisi kettale. Eriti annab see tunda paljude väikeste failide puhul.

Tavaliselt on muutmälu kettal hoitavad andmed püsivalt talletatud teisel andmekandjal ning kiiruse kasvuks andmed kopeeritakse muutmälu kettale süsteemi käivitudes. Seda seetõttu, et muutmälust kustuvad andmed peale sealt voolu väljaväljalülitamist.

Mäluketas kasutab muutmälu justkui oleks see partitsioon kõvakettal. Kuigi on võimalik mäluketast otse läbi operatsioonisüsteemi kerneli tekitada või juhtida, kasutatakse üldiselt mäluketta loomiseks erinevaid programme, kus on võimalik valida, kui suurt osa muutmälu mahust ollakse nõus loovutama mäluketta jaoks.

Muutmälu ketas kasutab muutmälu nagu see oleks partitsioon kõvakettal mitte ei pöördu selle poole läbi andmeside siini. Kuigi operatsioonisüsteemid toetavad muutmälu kettaid kerneli tasemel on neid võimalik luua ja hallata läbi spetsiaalsete rakenduste.

Tarkvara

FreeBSD

Loomine

 # mdconfig -a -t swap -s XXXm -u 0
 # newfs -U md0
 # mount /dev/md0 /mnt

Kustutamine

 # umount /mnt
 # mdconfig -d -u 0

Linux

SHM

Osad Linuxi süsteemides on eelinstalleeritud kasutajale muutmälu ketas mis on haagitud /dev/shm.

tmpfs ja ramfs

 $ mkdir /var/ramdisk
 $ mount -t tmpfs none /var/ramdisk -o size=XXXm

Ketta haakimine käivitumisel

Lisada /etc/fstab faili rida:

 $ tmpfs /var/ramdisk tmpfs defaults,noatime,nosuid,nodev,noexec,mode=1777,size=XXXM 0 0
  • tmpfs ja ramfs vahel on kaks erinevust.
    • 1) ramfs kasutades on muutmälu ketta maht piiratud arvutis asuva muutmälu suurusega ning kasutusse antav mälumaht suureneb vastavalt vajadusele. See võib põhjustada süsteemi hangumist kui muutmälu täis saab. Seetõttu tuleks kindlasti kasutada suuruse piirangut.
    • 2) tmpfs on samaaegselt varundatud arvuti saalealale.

Windows

Windowsi operatsioonisüsteemile on erinevaid rakendusi millega saab ketta süsteemi luua, nii taulisi kui ka tasuta.

ImDisk On saadaval nii 32-bit kui ka 64-bitine versioon. Viimast kasutades puudub muutmälu kettale seatava suuruse piir.

  • "ImDisk" Basic sakk
  • "ImDisk" Advanced sakk
  • "ImDisk" Data sakk


Autor

Vahur Lepvalts

AK21

Kasutatud materjalid