Talk:Performance Monitor
Retsenseerija: Kristjan Vaik A21
Lühike ja sisuvaene artikkel nagu minu retsensioon. Kui pildid ära võtta jääb alles vaid ~13 rida teksti, ilma ühegi lisainformatsiooni lugemise võimaluseta (pole kasutatud materjale ega välislinke). Kui peatükk "kuidas avada ..." moodustas pea 1/4 tööst, annab see aimu- kas midagi on HÄSTI keeruline avada või töö on lühike. Lisaks häiris sügavalt sõna vasakul kasutamine.. või mitte-kasutamine (kuidas võtta :D).
Teema kohta oleks saanud ja pidanud veel palju kirjutada. Jääb mulje et töö on jäänud poolikuks alates peatükist "Ülevaade". Oleks lootnud veel pilte ja detailsemat kirjeldust, mis mida teeb ja näitab. Oleks, oleks.. kahjuks pole see minu koht avaldada arvamust mida peaks ja mida mitte autor kirjutama, kuid isiklikult oleksin proovinud natukene enamat luua.
Retsenseerija: Inger Romanenko A21
Esiteks kohe paistab silma, et töö on väga lühike. Koosneb ainult kolmest peatükist, milleks on sissejuhatus, kus on väga lühidalt tutvustaud Performance Monitori, siis on õpetus, kuidas Performance Monitori avada ning lühike ülevaade milleks seda kasutada. Mina arvan, et see pole kindlasti piisav, sest ülevaade ütleb juba nime järgi ära, et see ei anna piisavalt informatsiooni tööriista kohta, vaid annab ülevaatliku pildi sellest, millega on tegu. Ülevaade võiks olla muidugi nö sissejuhatav osa , kuid kindlasti oleks pidanud minema detailsemaks. Üldse arvan, et sissejuhatus ja ülevaade olekski võinud ühendada tervikuks ning seejärel keskenduda Performance Monitor täpsemale lahtiseletamisele.
Ülevaate lõigus on mitmes kohas öeldud, et tuleb avada üks või teine asi ning siis tegutseda „vastavalt vajadusele“. Arvan, et see ongi õige koht, kus oleks pidanud pikemalt kirjutama milliseid variante on võimalik rakendad ning kuidas Performance Monitori seadistada ning mis vajadusi üks või teine valik rahuldab!
Positiivseks pean seda, et Performance Monitori avamise kohta on lisatud ekraanipildid ning et on kirjeldatud mitut viisi, kuidas Performance Monitori avada saab. Samas kui juba avamise kohta on tehtud juhend, siis kindlasti oleks võinud väga edukalt sarnaseid ekraanipiltidega illustreeritud juhendeid teha ka paljude teiste asajde kohta, mida Performance Monitor pakub. Näiteks milline näeb välja "adding a counter" aken, kuidas see avada ning mis valikuid seal on, sama kehtib ka atribuutide akna ja paljude teiste Performance Monitori võimaluste kohta. Juba ainuüksi logifailidest oleks väga lihtsalt saanud teha terve peatüki rääkides, mis need on, kes neile ligi pääsevad ning kuidas teostada erinevaid logifailidega seotud toiminguid.
Veel panin tähele, et inglise keelsetele mõistetele oleks võinud olla lisatud eesti keelsed tõlked. Puudu on kasutatud kirjanduse loetelu.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et töö on väga puudulik ning ilmselt autor selle tegemisse väga ei süvenenud ning informatsiooni selle kohta ei kogunud. Saab väga üldise ülevaata, mis on Performance Monitor, kuid seda ei saa kasutada juhendina Performance Monitori kasutama õppimisel ning kindlasti on lugejal vaja otsida seetõttu infot kuskilt mujalt.
Retsenseerija: Ivar Krustok A22
Teema on äärmiselt lühike ja korraliku ülevaadet ei saa teemast. Sissejuhatus on ka äärmiselt lühidalt ja vähe informatiivselt tehtud.Välja on toodud mõned pildid, kuid on selgitavad pildid puudu näiteks Data Colletor Setsist ja Reportsist. Kuigi on juurde pandud selgitused on need ühe lause pikkused kuigi oleks saanud väga pikalt kirjeldada, mis need on ja mille jaoks neid kasutatakse.Teema oleks saanud väga pikalt lahti kirjutada ja korraliku wiki lehe sellest teha, aga autor on teinud kiiruga ja ilmselt keegi sellest väga informatsiooni ei saa."Performance Monitor'i saab konfigureerida vastavalt oma vajadustele" artiklisse on pandud küll selline lause, aga pole selgitatud kuidas see täpselt käib või mille jaoks seda üldse vaja on. Oleks võinud siis pildi juurde panna, et mida vajutama pean kus ja milleks, siis oleks ilmselt sellest artiklist kasu ka.
Retsenseerija: Katrin Kukk A22
Kahjuks on mul selle referaadi kohta palju negatiivset öelda, kuid kõigepealt räägiksin siiski asjadest, mis on minu arvates autori kirjatöö puhul positiivsed.
Esiteks pean suureks plussiks, et autor on üritanud teemat paremini mõistetavamaks muuta sellega, et ta illustreeris oma referaati mõne pildiga. Need pildid ei sisalda küll palju informatsiooni, kuid siiski näitavad neile, kes pole Performance Monitorist mitte midagi kuulnud, milline see rakendus üldse välja näeb. Teiseks pean positiivseks, et autor on näidanud kolme erinevat võimalust, kuidas saab Performance Monitori avada, sest kindlasti leidub ka inimesi, kes enne kirjatöö lugemist ei teadnud ühtegi viisi, kuidas sellele rakendusele ligi pääseda.
Suurimateks miinusteks võib lugeda seda, et referaat on väga vähese informatsiooniga ja liialt lühike. Autor on oma töös millegi pärast teemad nimega "Ülevaade" ning "Performance Monitori avamine" eraldi peatükkideks lahutanud, kui tegelikult peaks need olema koos, sest ülevaates peakski ka rääkima, kuidas pääseda ligi Performance Monitorile, milliseid võimalusi see rakendus pakub, kuidas oleks mõistlik seda seadistada jne. Autor üritas peatükis nimega "Ülevaade" selgitada, mis on Data Collector Sets ja Reports, kuid seda on tehtud liiga napisõnaliselt ja inimese jaoks, kes teemaga üldse kokku puutunud pole, ei anna selle kirjatöö lugemine mitte-mingisuguseid teadmisi. Kõige rohkem häiris mind see, kuidas autor kirjutas, et Performance Monitor'i saab konfigureerida vastavalt VAJADUSELE ning tegutseda tuleb samamoodi vastavalt vajadusele. Tekkiski kohe küsimus, et mis vajadusele vastavalt siis seda kasutama peaks ja kuidas!!!? Lisaks oli väga silma-torkav see, kui kohmakalt ja korduvalt kasutati sõna "vasemas". Palju rohkem oleks võinud rääkida Data Collector Set'ist ja Reports'ist ning piltide abil ka näidata, millised need välja näevad ja kuidas kasutada. Näiteks oleks võinud kasvõi mainida Data Collector Sets'i kohta, milliseid tüüpe võivad data collectorid sisaldada. Märkasin ka, et puudus kasutatud kirjanduse loetelu, seega jäi arusaamatuks, kust üldse pärines info, millele töö tegemiseks autor toetus. Kui siin juba norimiseks läks, siis nurisen ka natuke ka selle üle, et inglise keelsed mõisted, mida autor eesti keelde ei tõlkinud, nende puhul oleks võinud kursiivi kasutada.
Üldkokkuvõttes jääb mulle mulje, nagu selle kirjatööga pole viitsitud eriti vaeva näha, vaid vorbiti lihtsalt midagi kiiresti kokku, et midagigi valmis saaks.
