Ubuntu Minimal

From EIK wiki

Aktuaalsus

Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.

Sissejuhatus

Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem Ubuntu (13.10) ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.

Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.

Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.

Märkus: Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.

Ettevalmistus

Kõigepealt peaks alla laadima omale Ubuntu Minimal ISO, mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.

Märkus: ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.
Märkus: Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse BIOS'i. Hetkel ei ole UEFI veel toetatud. [1]

Windows

Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks Win32DiskImager. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. [2]

Märkus: Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.

Linux

Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista dd. [3] Süntaks on järgmine:

dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia
Näide: dd if=mini.iso of=/dev/sdb
Märkus: Oma USB pulga nime saab teada käsuga fdisk -l.

Paigaldamine

Autor eeldab, et USB'lt alglaadimine ja Ubuntu enda paigaldamine ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.

Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.

Märkus: Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti --no-install-recommends. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.

X.Org

Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile X.Org server. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:

  • xserver-xorg-video-intel Intel'i graafikakaardi puhul
  • xserver-xorg-video-ati AMD/ATI graafikakaardi puhul
  • xserver-xorg-video-nouveau Nvidia graafikakaardi puhul

Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:

sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg
Märkus: Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende paigaldust autor siinkohal seletama ei hakka.

Openbox/tint2

Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.

Autor soovitab siinkohal aknahaldurit Openbox ja paneeli tint2. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (lxde-icon-theme), audio tööriistad (alsa-utils), võrgutööriistad (network-manager) jm.

sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager

Lisa

Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.

sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox

Mõned seletused - geany on tekstiredaktor, pcmanfm on failihaldur ja näiteks xfce4-notifyd on notifikatsiooniserver.

Märkus: Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või Ubuntu paketiotsingust.

Seadistamine

Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.

Keskkond

Faili ~/.xinitrc lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. [4] Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja dbus-launch).

~/.xinitrc
...
exec dbus-launch openbox-session

Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva ~/.bash_profile faili [5]

~/.bash_profile
...
[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]] && exec startx
Märkus: Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.
Märkus: X serverit saab käsitsi käivitada käsuga startx.

Programmid

Oma kasutaja tuleb lisada gruppi audio, et audio korralikult töötaks. [6] Vaheta järgmises reas kasutaja oma kasutajanime vastu.

sudo adduser kasutaja audio

Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis managed=false vahetada managed=true vastu. [7]

/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf
...
[ifupdown]
managed=true

Openbox

Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.

mkdir -p ~/.config/openbox
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox

autostart

Lisame ~/.config/openbox/autostart faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.

~/.config/openbox/autostart
...
xcompmgr &
(sleep 1s && tint2) &
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &
(sleep 1s && volumeicon) &
(sleep 1s && clipit) &
(sleep 3s && nm-applet) &
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &
lxterminal &
Märkus: On kasutatud käsku sleep, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine. [8]
Märkus: Pane tähele, et ~/.config/openbox/autostart failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.

Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast /etc/xdg/autostart. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.

sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}

menu.xml

Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis ~/.config/openbox/menu.xml. Autor pakub siinkohal ka üht eelnevalt valmis tehtud menüüd, mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.

Märkus: Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: sudo shutdown -r now. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku shutdown ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers.
Märkus: Reas <execute>killall -user kasutaja -15</execute> tuleb vahetada kasutaja oma kasutajanime vastu.

Välimus

Eelnevalt sai paigaldatud näiteks lxde-icon-theme ja gnome-themes-standard. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii GTK 2 kui GTK 3'e, peab need mõlemad eraldi paika sättima.

GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega ~/.gtkrc-2.0 ja lisada sinna järgmised read. [9]

~/.gtkrc-2.0
gtk-theme-name="Adwaita"
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"
gtk-font-name="Sans 9"
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"

GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili ~/.config/gtk-3.0/settings.ini.

mkdir ~/.config/gtk-3.0
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini
Märkus: Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.

Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga sudo shutdown -r now ja logi sisse.

Märkus: Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud Arch Linuxi Wikit.

Välimuse muutmine

Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.

GTK 2

Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta ~/.themes. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta ~/.icons. [10]

Teema saab sättida failis ~/.gtkrc-2.0. [9]

~/.gtkrc-2.0
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"

Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:

  • lxappearance
  • gtk-chtheme
Märkus: Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus lxappearance korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.

GTK 3

Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.

#!/bin/bash

rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini

Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:

  • lxappearance
Märkus: Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus lxappearance korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.

Openbox

Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta ~/.themes ja määratakse failis ~/.config/openbox/rc.xml.

~/.config/openbox/rc.xml
...
<theme>
    <name>openboxi teema nimi siia</name>
...

Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:

  • obconf

tint2

tint2 konfiguratsioonifail asub ~/.config/tint2/tint2rc. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju infot.

Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:

  • tintwizard (ei leidu repodes)

Fondid

Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.

Seda saab muuta, kui paigaldada omale infinality parandused. [11]

Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.

wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz
tar -zxvf infinality.tar.gz
sudo dpkg -i *.deb

Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.

sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev

Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.

sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle
Märkus: Pakett dpkg-dev paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.
Märkus: Infinality paketid on autor kompileerinud chenxiaolong'i GitHubist 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.

Kokkuvõte

Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline

Autor on käesolevasse artiklisse kokku kogunud erinevatest allikatest saadud informatsiooni ning kõike arvesse võttes kokku pannud juhendi, mis töötab käesoleva Ubuntu versiooniga (13.10). On läbi proovitud nii virtuaalselt (kasutades VirtualBox'i) kui ka päris-riistvara peale paigaldatult.

Kõik paketid, mis siin artiklis soovitatakse paigaldada, on üks võimalik valik ja peegeldab vaid autori enda harjumusi. Kõik igapäevaprogrammid, nagu näiteks tekstiredaktor ja veebilehitseja, võib vabalt ümber vahetada endale sobivaks. Teisi pakette ei soovita vahetada, sest siis ei saa garanteerida, et kõik töötab.

Antud artiklis käidi üle kõigest (mitte laskudes ülimatesse detailidesse nagu näiteks USB pealt alglaadimine), mis võib küsimusi ja probleeme tekitada Ubuntu Minimali paigaldamisel. Alustati alglaadiva USB pulga tegemisest ja ei jäänud puutumata ka hilisemad muudatused, et teha keskkond just kasutajale endale sobivaks. Näiteks on seletatud ka teema- ja fontide vahetus.

Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks Xubuntu ja Lubuntuga võrreldes veelgi vähenõudlikum.

Kasutatud allikad

  1. Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation
  2. Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation
  3. USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki
  4. xinitrc - Arch Linux Wiki
  5. Start X at Login - Arch Linux Wiki
  6. ALSA#Checklist - Debian Wiki
  7. network manager says “device not managed” - AskUbuntu
  8. Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki
  9. GTK+ - Arch Linux Wiki
  10. How To Install New Themes - Xfce Wiki
  11. HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums

Kasulikud lingid

Autor

Gert Vaikre A21