Ubuntu ja Fedora töölauaversioonide võrdlus

From EIK wiki

Sissejuhatus

Tänaseks päevaks on kodukasutuses olevate operatsioonisüsteemide valik laienenud suhteliselt meeldivale tasemele. On tekkinud täiesti arvestatav kogus erinevaid võimalusi millede vahel inimesed valida saavad. Loomulikult kannab hetkel kindlalt liidrisärki Microsoft'i erinevad operatsioonisüsteemid kuid pead on tõstmas ka muud keskkonnad, seda nii Linux'i ja Appel'i näol.

Järgnev referaat proovibki kirjeldada just kahte Linuxi töölauaversiooni operatsioonisüsteemidest. Peab rõõmuga kohe mainima nende üldist rohkust, aga paraku kõiki see referaat ei kajasta ning keskendub hetkel kahe populaarsema distributsiooni võrdlemisele Fedora ja Ubuntu. Võimalik, et eksin siinkohal nende populaarsuse kohapealt, kuid minu arvates domineerivad just need kaks hetkel või vähemalt on üsna kõrgel kohal on kasutatavuselt.

Kuna ise olen Linuxi kasutaja ning alles hiljuti avastasin ennast uut distributsiooni installides küsimuse ees: „Kas installida Fedora 12 või Ubuntu 9.10?“ Kumba eelistada tavakasutajana ning millised plussid on ühel teise ees ja vastupidi? Nendele küsimustele proovingi vastuse leida. Katsun luua võrdlusmomente kahe distro erinavate võimaluste ja omaduste vahel. Peamiselt räägin just versioonidest FC 12 ja Ubuntu 9.10 ehk viimastest ametlikest väljalasetest, kuid mõned võrdlused on kindlasti rohkem distributsiooni kui versiooni põhised.

Autor

Martin Leisberg
A31
mleisber@itcollege.ee

Üldine taust

Ubuntu

Operatsioonisüsteem põhineb Debian GNU/Linux baasil. Nime on saanud omale Lõuna-Ameerika eetilise ideoloogia Ubuntu (inglise Keeles: „humanity towards others“) järgi ning jagatakse kui vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Suurimaks eesmärgiks on pakkuda kaasajalist operatsioonisüsteemi keskmisele kasutajale, mille tugevad küljed peavad olema lihtne kasutatavus ning kerge paigaldus! Desktoplinux.com lugejate poolt on Ubuntu valitud kõige populaarsemaks GNU/Linux distributsiooniks tööjamade tasemel. 2009 aasta lõpu seisuga oli väidetavalt 40-50% kõikidest GNU/Linuxi tööjaama versioonide installatsioonidest just Ubuntu.

Ubuntut sponsoneerib Briti päritolu firma Canonical Ltd, mille omanik on Lõuna-Ameerika ettevõtja Mark Shuttleworth (see ka põhjuseks nime valikul ja selle päritolule). Hoides seda distributsiooni avatuna ja vabana on võimalik kasutada kommuuni talendikaid arendajaid arendustöös ning ubuntut kui operatsioonisüsteemi kasumi eesmärgil ei müüda. Canonical müüb hoopist tehnilist tuge Ubuntule ning on loonud erinevaid teenuseid seotuna nende endi distributsiooniga. Canonical toetab ametlikult tegelikult mitte ainult Ubuntut vaid ka teisi analoogseid distributsioone nagu: Kubuntu, Edubuntu ja Ubuntu Server Edition. Võrredels Fedoraga on neil võimaluste ring suurem.

Uus distributsiooni versioon ilmub iga kuue kuu tagant. Tugi turvauuenduste, kriitiliste paranduste ja muude uuenduste näol kestab 18 kuud. Ka see number on suurem ja parem võrreldes Fedoraga (täpsem info järgmises peatükis). Lisaks sellele on Olemas nn LTS (inglise keeles: Long Term Support) versioonid ehk siis distributsioonid millelde kestab tugi kauem. LTS distributsioonid ilmuvad aga harvem ehk iga kahe aasta tagant ja ametlik tugi neile on 3 aastat tööjaama versioonide puhul ning 5 aastat serveri versioonide puhul. Minu vaatenurgast jälle tegemist suure plussiga konkurendi Fedora ees.

Ubuntu Logo

Mõned detailid:

  • Arendaja: Canonical Ltd. / Ubuntu Foundation.
  • OS perekond: Unix-line.
  • Koodimudel: vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara.
  • Esimene riliis: 20. oktoober 2004
  • Keeled: mitmekeelne.
  • Uuendamine: APT.
  • Paketihaldur: DPKG.
  • Toetatavad platvormid: IA-32, X86-64, Ipia, Sparc, PowerPC, ARM, IA-64
  • Vaikimisi kasjutajaliides: Gnome.
  • Litsents: GNU GPL ja muud varieeruvad.

Fedora

Tegemist Red Hat'i poolt sponsoreeritava RPM baasil üldotstarbelise Linuxiga, mida arendab ja haldab Fedora Project'i kommuun. Pikem nimetus on Fedora Core millest tulnud lühend FC. Üldiseks eesmärgiks on arendada ja elavdada vabavara ning avatud lähtekoodiga tarkvara ühiselt töötava kommuunina. Eesmärgiks ei ole pelgalt ainult avatud lähtekoodiga tarkvara arendamine vaid püütakse olla selllise ideoloogia/tehnolooga tipptasemel tegija ja „rajalooja“. Näiteks selle eest räägib, et Fedora arendajad ei tee ainult koodiparandusi oma distributsioonile vaid muudavad selle avalikuks ja kättesaadavaks ka kõikidele teistele GNU/Linux distributsioonidele.

Antud süsteem on lühikese elutsükliga st kui tuleb versioon X siis seda hallatakse veel 1 kuu peale versioon X+2 ametlikku ilmumist. Kuna uus versioon antakse välja iga 6 kuu tagant on ühe versiooni ametlik haldamise aeg keskmiselt 13 kuud.

Näiteks on Linus Torvalds (linuxi kerneli looja) kasutanud just Fedora versiooni GNU/Linuxist kuna sellel olevat hea tugi PowerPC arhitektuurile, enam ta küll seda arhitektuuri ei kasuta kuid kasutab Fedora't edasi kuna on sellega. harjunud.

Samas tundub aga minu varasem oletus populaarsuse kohta olevat tõde sest veebisaidi Distrowatch andmetel on 2010 aasta alguse seisuga Fedora 12 oma suguste seas populaarsuselt teisel kohal, Ubuntu 9.10 järgi.

Fedora Standard Logo

Mõned detailid:

  • Arendaja: Fedora Project (Red Hat Inc sponsoreerides).
  • OS perekond: Unix-line.
  • Koodimudel: vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara.
  • Esimene riliis: 16. november 2003 (Fedora Core 1).
  • Keeled: mitmekeelne.
  • Uuendamine: Yum.
  • Paketihaldur: RPM.
  • Toetatavad platvormid: IA-32, X86-64, PowerPC.
  • Vaikimisi kasjutajaliides: Gnome.
  • Litsents: GNU GPL ja muud varieeruvad.

Ajalugu

Ennem kui liigume detailsema ja tehnilisema poole juurde on mõistlik teha põgusalt juttu mõlema isendi saamiseloost. Räägime ajaloost mis on mõlema puhul olukorra kujundanud just selliseks nagu see praegu on.

Ubuntu

Sai juba varem mainitud, et Ubuntu on ehitatud Debiani baasil st tegemist on ühe Debiani koodi projekti haruga. Kuna Debian ise annab välja uue versiooni iga kahe aasta tagant oli Ubuntu üks esialgne missioonidest anda välja uus versioon iga kuue kuu tagant, tagades sellega tihedamalt uuendatud süsteemi publitseerimist. Esimene väljalase tuli avalikult välja 20. oktoober 2004. Mõlemad nii Ubuntu ja Debian kasutavad .deb pakke. Ubuntu pakid pärinevad Debiani unstable varamutest. Reeglina on mõlema OS'i pakid ühilduvad kuid mida päev edasi seda vähem tõenäoline ühilduvus on. Probleem on nimelt selles, et Ubuntu üritab käija ajaga kaasas ning areneb kiiresti, teisalt Debian rõhub stabiilsusele ning ei jõua nii kiiresti arengule järgi. Ubuntu „eest ära minek“ on arendajate ringkonnas ka juba kui probleemina tõstatatud ning seda just Debiani poole pealt.

Ǐga uue versiooni ametlik välja laskmine toimub ümmarguselt kuu pärast Gnome uue versiooni avalikustamist. Erinevalt „tavalisest“ Debianist, mis kasutab märksa rohkem kinnise koodiga ning proprietary add-on'e proovitakse Ubuntut hoida peamiselt vaba ja lahtise koodiga tarkvarana. Mõned erandid on tehtud seadmete draiverite suhtes (proprietary hardware drivers).

Viimane LTS versioon Ubuntu 8.04 anti välja 24. aprill 2008 ning järgmine LTS versioon on 10.04 ehk peaks avalikult ilmavalgust nägema 2010 aprillis. Versiooni numbrid (8.04, 9.10, 10.04) tähendavad antud versiooni ametliku väljalaske aega. Esimene number ennem punkti tähendab väljalaske aastat ning teise osa kuud. Ehk siis järgmise LTS versiooni Ubuntu 10.04 numbritest saame lugeda, et selle ametlik ilmumine peaks toimuma 2010 aasta aprillis.

Rahvakeeli on Ubuntu lööklauseks „Linux inimstele“ (inglise keeles Linux for human beings). Nagu varem maininutud juba üritatakse seda hoida lihtsa ja kasutatavana, et saaksid hakkama ka mitte nii väga IT teadlikud inimesed.

Fedora

The Fedora Project loodi 2003 aasta lõpus, kui lõpetati Red Hat Linuxi arendamine. Sellega jäi Red Hat Enterprise Linux ainukeseks ametlikult toetatavaks distributsiooniks Red Hat'il ning Fedora planeeriti kommuuni distributsiooniks. Kusjuures nende Enterprise Linux erinevad versioonid pärinevad Fedora mingist versioonist.

Nimi Fedora pärineb tegelikult nimest Fedora Linux, mis on vabatahtlikke koondav projekt. Selle projekti raames lisatakse Red Hat'i distributsioonile täiendavat tarkvara. Tänu oma päritolule kasutab see distributsioon ammu tuntud RH'i Shadowman'i logo.

Projektiga alustati 2002 aastal Warren Togami juhtimisel ning tegemist oli nn testprojektiga. Eesmärgiks hallata ühte korraliku failivaramut testitud ja hästi töötava kolmandaosapoole tarkvara jagamiseks RH Linuxile, püüti lihtsustada mitte RH'i tarkvara leidmist, paigaldamist, arendamist ja kasutamist. Suurimaks erinevuseks Fedora failivaramu ja tavalise RedHat'i failivaramu vahel oli selle arendamises ja haldamises. Esimesega tegelesid vabatahtlikud kommuuni liikmed üle maailma, viimase eest hoolitses RedHat isiklikult. Aja möödudest kadus termin Fedora Linux, asendati Fedora Project'iga mille suur omadus oligi üheskoos töötav vabatahtlike ülemaailmne meeskond, seega tundus viimane nimi kohasem. Kõige selle juures on Fedora ikkagi RedHati kaubamärk mida juhib kommuuni liikmetest valitud juhatus.

Üldine distributsioonide võrdlus

Screenshot

Suvaline screenshot kasutajakeskkonna näitamiseks. Muidugi on mõlema puhul selles valas erinevaid võimalusi oma käe järgi kohandamiseks. Tegemist mõlemal juhul vaike keskkonnaga Gnome.

UbuntuFedora
Ubuntu GUIFedora GUI
Pilt pärit Polishlinux.org Ubuntu vs FedoraPilt pärit Polishlinux.org Ubuntu vs Fedora

Minimaalne riistvara

Ubuntu

Mitte graafilise režiimi tarvis kuni 192 MB RAM'i, 450 MB vaba kõvaketta ruumi. Graafilise keskkonna jaoks minimaalselt 256 MB RAM'i ning soovitatavalt 2 GB ruumi kettal.

Fedora

Ilma graafilise liideseta vähemalt 200Mhz Pentium, 64 MB RAM ja 620 MB kõvaketta pinda. Graafiline keskkond nõuab vähemalt 400 Mhz'st Pentiumi protsessorit, min. 192 MB RAM'i ja vähemalt 620 MB vaba kettaruumi.

Installeerimine

Ubuntu

Alates versioonist Ubuntu 6.06 (Dapper Drake), lisati graafilise installeerimise võimalus koos Live-CD funktsionaalsusega. Süsteemi installeerimise protseduur on üsnagi kiire ning ei vaja väga palju kasutaja sekkumist. Peetakse linuxi distributsioonide vallas kõige lihtsamaks OS'i installeerimise keskkonnaks uutele kasutajatele. Võimalus on ka teksti-baasil installatsioonile, mis puhtalt baseerub GNU/Linux Debian'il. Võimalus on veel nii eksperdi kui algaja installile, esimesel juhul mõned lisavalikud ja võimalused juures, viimasel jällegi on neid vähemaks võetud. Vaike installatsioonis paigaldatakse Gnome ning valitud GTK tarkvara, alates versioonist 7.10 on võimalus kõvaketta krüpteerimisele installi käigus.

Tarkvara pakkettide valimine installeerimise käigus ei ole laiatarbe installatsioonides võimalik, neid saab lisada juurde süsteemile pärast. Samuti ei ole defineeritud erinevaid tarkvarapakettide gruppe laiatarbe installides nagu Fedoral vaid on 2 erinevat installi, serveri install ja tööjaama install. Rääkides mitte tavalistele kasutajtele pakutavatest installidest on olemas ka nn Alternate CD mis lubab operatsioonisüsteemi paigaldamisel valida erinevaid pakke ning teha muid edasijõudnutele mõeldud tegevusi. Peab tähendama aga seda, et installatsioon on võimalik siis ainult tekstilises keskkonnas!

Fedora

Küllaltki hästi välja arenenud graafiline installer (võimalus ka teksti-baasil kasutamisele), pakkudes erinevaid võimalusi nii algajale kui ka edasijõudnule. Sisaldab kõiki elemente mida kaasaegne installer sisaldada võiks. Väikese miinusena võib välja tuua, et installatsioon kestab kauem kui Ubuntul ning ei ole eraldatud algaja ja eksperdi installi võimalused.

Erinevate tarkvarapakettide valik installi käigus olemas ning lahendatakse ka kõik sõltuvused nende korralikuks toimimiseks. Eksisteerivad väga hästi läbi mõeldud ja eeldefineeritud valikulised paketigrupid kus on võimalik valida vaike ja valikulise tarkvara vahel.

Paketihaldus

Ubuntu

Peale põhiliste Ubuntu failivaramute (base, mida haldab Ubuntu team), on veel olemas ametlikud aga mitte Ubuntu team'i poolt toetatavad varamud: universe ja multiverse. Kõike see kokku teeb umbes 15 tuhat Ubuntule kohandatud pakki. Loomulikult saab ka ise täiendavaid failivaramuid lisada kus kohast tarkvara laadida. Debiani ning teistele süsteemidele optimeeritud pakkide kasutamine ei ole soovituslik ning tavaliselt sellest ka suurt kasu ei saa.

Dpkg, APT ja Aptitude – on Debiani pakihalduse vahendid mis kuuluvad GNU/Linuxiliste hulgas „koorekihti“. Paljud inimesed peavad nimetatud vahenditega pakettide haldust palju lihtsamaks ja mugavamaks kui näiteks RPM vahenditega. Eks see rohkem ole ka harjumuse asi kuid kindlasti on tõde see, et mugav ja meeldiv on tõesti nende kasutamine. Veel väidetakse, et APT'st on parem pakihalduseks ainult Smart Package Manager ning samas selle kasutamine on võimalik ka Ubuntu peal. Need nimetatud on siin kõik konsoolipõhised vahendid.

Graafilise paketihaldurina pakutakse tarkvara Synaptic – mis on ehitatud APT'i peale. Võimaldab tarkvara failivaramutest nii installida, maha installida, uuendada, otsida jne. Lahendus on inimestele kelledele meeldib rohkem klikkida kui trükkida. Isegi Synaptic'st lihtsam variant on olemas Add/Remove applications, mis võimaldab tõesti paari nupuvajutusega installida tarkvara (ja ka maha installida), kuid piiranguks on siin tarkvara valik. Viimase rakenduse kaudu saab opereerida ainult kõige tavalistema/levinuima tööjaama tarkvarapakkidega. Lisaks kõigele muule on võimalik installida ka lihtsalt .deb faile, mis käivitab Gnome'i installeerimise tööriista, sarnanedes MS Windowsis tarkvara paigaldamisega.

Fedora

Erinevaid Fedora põhiseid tarkvarapakke on küll suhteliselt rohkelt kuid mitte nii palju kui Mandrival või Debianil (Ubuntul). Siiski kasvab nende pakettide arv väga kiirelt alternatiivsete allikate kaudu nagu Freshrmps.net, Fedora Extras jne. Kunagi oli RPM baasil distrodega suhteliselt tõsine peavalu paketihaldusega ning sõltuvuste lahendamisega, õnneks lahendati see probleem tööriista YUM kasutusse laskmisega. Alternatiivina on võimalik kasutada haldamiseks tarkvara apt-rpm.

Põhiliselt toimub kogu tarkvara haldus (installimine/eemaldamine/uuendamine/otsimine jne) YUM abil. Olemas on veel väiksemad rakendused nagu pirut, pup ja puplet, mis annavad meile teada kui on võimalik allalaadida uusi värskendusi või teatavad millestki muust tarkvaraga seonduvast. Olemas on ka samasugune Add/Remove applications nagu Ubuntu puhul ning täpselt samade piirangutega. YUM'l on ka võimalus kasutada graafilist kasutajakihti nimega Yum-Ex, analoogne programm Synapticale, muide viimast on võimalik kasutada ka Fedora keskkonnas!

Jõudlus

Ubuntu

Hästi läbi mõeldud ning hea valik teenuste seadistuse osas muudab Ubuntu alglaadimise tavaliselt kiiremaks kui näiteks Debianil see on. Rõõmuga peab tõdema jõudluse muutumist aina paremaks iga uue versiooni välja andmisel.

Ubuntuga töötamine ning programmide reageerimine on kiirem kui Fedoral ning väidetavalt ka kiirem kui Debianil. Arenguruumi on aga ka siinkohal. Paljud tarkvarapaketid (välja arvatud kernel ja libc) on kompileeritud 486 arhitektuurile ning on optimeeritud Pentium III ja kõrgemale.

Fedora

Ei ole nii kiire laadmisega kui Ubuntu, samas ei ole tegemist mitte millegi katastroofilisega. Väga tugev pluss on Fedora puhul hästi kirjutatud alglaadimisskriptid. Rakenduste käivitamine ja reageerimine on aktsepteeritaval tasemel kuigi natukene aeglasem kui Ubuntu puhul. Ei ole kasutatud optimeerimist ei serveril ega tööjaamal kasutamisele.

Stabiilsus ja turvalisus

Ubuntu

Kõik kriitilised turvauuendused (kaasaarvatud kernelile) uuendatakse igapäevaselt st kui kasutaja korralikult värskendab oma operatsioonisüsteemi ei tohiks väga palju muret olla turvaaukudega! Erinev turvalisust tagav lisatarkvara nagu näiteks AppArmor ja SELinux ei tule standard installatsiooniga kaasa. Põhimõtteliselt puudub igasugune turvalisuse tagamise lisatarkvara vaikeinstallis, ainuke komponent mis tuleb on mitte-graafiline tulemüür UFW.

Nagu korduvalt mainitud baseerub Ubuntu Debianil, mis on üks stabiilsemaid ning küpsemaid distributsioone üldse. Need positiivsed omadused on kandunud kenasti ka Ubuntusse. Kuna Ubuntu sisaldab rohkem uuemat ja värskemat tarkvara on siiski stabiilsuse võimalikud probleemid natukene tõenäolisemad kui Debiani puhul

Fedora

SELinux lisatud vaike installatsiooni. Lisaks on hulgaliselt muid täiendavat turvalisust pakkuvaid rakendusi: Exec-Shield, Compile Time, Buffer Checks, ELF, Data Hardening, Restricted Kernel Memory jne jne.

Fedora stabiilsus on võrreldav distrodega nagu Ubuntu ja openSUSE. Tehakse väga palju jõupingutusi, et erinev tarkvara ning Fedora töötaksid koos probleemideta. Kunagi võeti kasutusele selle parendamiseks isegi automaatne testimise süsteem, mille eesotsas kodanik nimega Will Woods.

Lokaliseerimine

Ubuntu

Ubuntu installer on tõlgitud rohkem kui 40'nesse keelde, mis muudab ta selles vallas võitjaks. Rahvusvahelistumine on üks Ubuntu projekti suurtest väljakutsetest. Ka installeeritud süsteem on hästi lokaliseeritud, kunagi võis küll probleeme tekkida QT-baasil programmidega kui tänaseks päevaks on see mure kõrvaldatud. Samuti käsitsi lokaliseerimine on täiesti võimalik ja mitte väga keeruline, mõistlik on kasutada tööriista dpkg-reconfigure, mis muudab pakettide muutmise lihtsaks ilma konfiguratsioonifaile lõhkumata.

Fedora

Installer on päris hästi lokaliseeritud, võimalik kasutada mitmes keeles. Peale installi jääb kogu süsteem samasse keele ja lokatsiooni seadetega mis valitud. Peab küll tõdema et kõik rakendused ei toeta valitud keelt kuid Fedora põhised on enamuses hästi tõlgitud. Lisaväärtust annavad kindlasti hästi lokaliseeritud dokumendid ja KKK'd.

Non-free tarkvara tugi

Ubuntu

Võimalus on installida erinevat non-free tarkvara näiteks multiverse failivaramust. Need tarkvara jupid ei ole küll ametlikult toetatud kuid majutatakse ubuntu.com's. Eraldi on loodud veel Restricted Extras wiki mis sisaldab abistavaid materjale non-free tarkvara paigaldamiseks ja kasutamiseks. Sinna alla kuuluvad näiteks erinevad multimeedia koodekid ja võimalus mängida proprietary formaati tugi (maakeeli näiteks mp3 tugi) ning palju muud. Lisaks kõigele eelnevale on seal olemas ka viide Ubuntu License Policy'le, mis räägib kasutatavast tarkvarast Ubuntus ning sellest mis kaasneb Restricted Extras kasutamisega. Non-free tarkvara paigaldamiseks on välja töötatud ka graafiline abimees – EasyUbuntu. Tegemist oli põhimõtteliselt skriptiga mis paigaldas igasugu koodekeid ja muud „keelatud“ kraami. Ütlesin meelega oli sest selle tarkvara haldus lõpetati ning asendati hoopis eraldi failivaramuga mediabuntu, kuskohast on võimalik kõike seda sama installida näiteks Synapticu abil.

Fedora

Fedora on kommuni distributsioon ning vannutatud kui Free Software Thing st ei ole tuge non-free tarkvara paigaldamiseks vaikimisi. Selle olukorra selgitamiseks on tehtud ka eraldi veebileht Forbidden Items, mis muuseas pakub välja ka alternatiivseid võimalusi ja lahendusi.

Kui Sa ikkagi vajad millegipärast Fedora poolt „keelatud“ tarkvara ning ei hooli nende filosoofiast siis ei tasu ka pead norgu lasta. On olemas võimalus lisada endale kolmandaosapoole failivaramu näiteks rpm.livna.org kuskohast siis juba tarkvara on installeeritav YUM abil näiteks.

Võrk

Ubuntu

Füüsiliselt kaabliga võrku ühendamisel ei ole mingisuguseid probleeme ega takistusi nagu igal teiselgi levinumal distrol, enamus erinevate võrkukaartide draiverid on olemas ning töötavad korralikult. Iga uue versiooniga tuleb täiendatud ja parendatud networking tool.

Mainimist väärib siin ajaolu, et meeskond on palju vaeva näinud 3G ühilduvuse saavutamiseks. Neil on see ka hästi välja tulnud! Enamikel juhtudel piisab ainult 3G USB seadme või kaardi külge ühendamisest, millega kaasneb automaatne ühenduvuse tarkvara käivitamine ning abistamine õigesse võrku connectimisel. Interneti sügavustes peetakse seda hetkel väga suureks Ubuntu eeliseks, kuna mobiilsus ja ühenduvus on tõsised tegurid tänapäeva maailmas.

Wireless on suudetud arendada tasemeni kus levinumad kaardid tuntakse kõik automaatselt. Sealt edasi võrku ühendumisel on heaks abimeheks NetworkManager. Piltlikult käib kõik samamoodi nagu ka Windows platvormil kus kella juures tuleb ainult „ikoonidega mängida“. Sellisele tasemele on jõudnud wifi maailm Ubuntus. Eelnevale veel boonusena juurde on loomulikult olemas ka kõik Debiani wireless tööriistad nagu: Ndiswrapper- mille eesmärgiks on Linuxi all saada tööle kaardid mis mõeldud ainult Windows keskkonda.

Fedora

Samamoodi pole kaabliga ühenduvuse kohapealt midagi suurt rääkida, reeglina toimib kõik ideaalselt kui tegemist ei ole mingisuguse „eksootilise“ võrgukaardiga.

Fedora puhul on vaeva nähtud ad-hoc tüüpi võrkude kasutamiseks ja loomiseks. Kasutades erinevaid maisinaid mis ümbruskonnas olemas on. Näiteks saavad 2 kasutajat/masinat väga lihtsalt üksteise vahel püsti panna ühenduse ning vahetada andmeid, ei ole vajadust kaablitele, switchidele ja muudele võrguseadmetele. Väga lihtsalt ja mugavalt saab vahetada andmeid! Ideaalne lahendus kiireks ja ajutiseks andmevahetuseks. Võrreldes Ubuntuga on see funktsionaalsus paremini välja arendatud.

Wirelessi tugi on võrdne Ubuntuga st hästi töötav. Draiverite installimine käib failile klikkides ning samamoodi on võimalus kasutada Ndiswrapperit.

Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 jõudluse võrdlus

Veebisait Phoronix.com on võtnud vaevaks testida neid kahte distributsiooni jõudluse seisukohast. Tehtud on seda küllalti paljude ja erinevate katsetega, millede tulemused tahaksinka siin referaadis kajastada.

Riistavarana kasutati mõlemal juhul järgmist konfiguratsiooni: Lenovo ThinkPad T61, Intel Core 2 Duo T9300 @ 2,50GHz, Intel PM965 + ICH8M-E emaplaat, 4GB RAM, 100GB Hitatchi HTS72201 7200RPM SATA2.0 HDD, NVIDIA Quadro NVS 140M 512MB graafikakaart. Nagu mainitud juba tarkvarana kasutusel Ubuntu 9.10 ja Fedora 12 nende vaike seadistuses.

Testimiseks jooksutati järgmisi asju: World of Padman, Warsow, PostgreSQL, C-Ray, LAME MP3 encoding, FFmpeg video encoding, GraphicsMagick, IOzone, John The Ripper, MAFFT, NASA NAS Parallel Benchmarks, and PostMark. Olgu mainitud, et tegemist on Phoronix Test kogumikust valitud testidega, millede tulemused kajastan graafiliselt ning mõningate seletustega alljärgnevalt:

World of Padman       Warsow

Pilt: Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks

World of Padman v1.2: Alustuseks esimesena kohe graafika test, mängu jooksutamise näol. Kasutusel olid samad draiverid mõlema distributsiooni juures. Tulemus rabas üllatusena testijaid, kuna Fedorat peetakse rohkem serveri ja töö tegemise distributsiooniks ning Ubunutut rohkem kodukasutaja distributsiooniks siis üllatab testi tulemus tõesti. Nimelt suutis FC jooksutada mängu 144 FPS juures ning Ubuntu ainult 73,65 FPS juures (suurem number on parem). Tegemist ei olnud ainult ühekordse ajutise erinevusega vaid testi korrati mitmeid kordi ning igakord jäi Ubuntu mängu jooksutamises Fedorale alla!
      Pilt: Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks Warsow v0.5: Järgmisena OpenGL test ning jällegi FC oli parem, seekord ei olnud vahe küll nii suur kuid ikkagi pidi Ubuntu alla vanduma! Graafikul tegemist keskmiste FPS'dega.
PostgreSQL pgbench      C-Ray

Pilt: Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks

PostgreSQL pgbench v8.4.0: Liikudes graafika testimisest eemale peab tõdema jällegi Ubuntu alla jäämist Fedorale. Nagu üleval olevalt graafikult näha jääb PostgreSQL jõudluse juures vaheks 16%.
     

Pilt: Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks

C-Ray v1.1: Tegemist esimese testiga kus võitjat pole mõtet otseselt välja tuua kuna tulemus on praktiliselt võrdne, kuigi Ubuntu jääb ka siin imetillukese vahega tegelikult kaotajaks.
LAME MP3 Encoding      FFmpeg

Pilt: Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks

Lame MP3 Encoding v3.98.2: Jällegi väga võrdne tulemus, kuid väikese eduga on Ubuntu .wav kodeerimisest .mp3'e parem st kiirem.
     

Pilt: Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks

Ffmpeg v0.5: ka video kodeerimises võidutseb Ubuntu st on kiirem natukene.
GraphicsMagick      IOzone Write

Pilt: Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks

GraphicsMagick v1.3.7: OpenMP toetava programmi testis tulemused suhteliselt võrdsed, 2% kallutatud Ubuntu kasuks.
     

Pilt: Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks

IOzone v3.323: Suure faili (4GB) kirjutamise kiirus kettale on parem Ubuntul ning mõnevõrra agelasem FC'l.
IOzone Read      John The Ripper: des

Pilt: Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks

IOzone v3.323: 4GB suuruse faili lugemise kiiruse test oli mõnevõrra tasavägisem. Ubuntu oli 2MB/s kiirem.
     

Pilt: Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks

John The Ripper v1.7.3.1: Antud test mõõdab traditsioonilise DES jõudlust, mida suutis 2% kiiremini jooksutada Ubuntu.
John The Ripper: blowfish      Timed MAFFT Alignment

Pilt: Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks

John The Ripper v1.7.3.1: Blowfish jõudluse kohapealt räägib samuti graafik enda eest, Ubuntu veidike kiirem.
     

Pilt: Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks

Timed MAFFT Alignment v6.706: Suhteliselt võrdne tulemus mõlemal distributsioonil. Ubuntu kergelt võidutsemas.
NAS Parallel Benchmark      PostMark

Pilt: Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks

NAS Parallel Benchmarks v3.3: Fedora sai võidu olles jõudluses 5% parem.
     

Pilt: Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks

PostMark v1.51: Ketta transaktsiooni jõudluses on Ubuntu selgelt parem ning seda 29% ulatuses.


Tulemusena nende testide raames siiski jääb üldiselt peale jõudlusega Ubuntu. Kui teemaks võtta aga openGL või PostgreSQL jääb Karmic Koala päris drastiliselt tahaplaanile. Võimalik, et see kõik muutub aja möödudes ning uuenduste välja andmisega. Kuna mõlema distributsiooni juures kasutati sama kaarti ning sama draiverit on asi eriti huvitav kuna video jõudluses nii suur vahe sees.

Kokkuvõte

Mitte ainult Linuxi distrode maailmas vaid ka muudel juhtudel on erinevatel toodetel omad head ja vead. Enamasti on ennatlik ütelda, et üks on teisest lihtsalt parem, pigem on üks parem mingisse kindlasse olukorda või mingis kindlas funktsionaalsuses. Täpselt nii on ka Linuxi erinevate distributsioonidega.

Selles referaadis vaadeldud operatsioonisüsteemid on küllaltki võrdsed üksteisega, olles teineteisest mõne omaduse poolest paremad ning vastupidi. Vaidlus erinevate distrode paremuse üle on käinud vist alates sellest kui tekkis võimalus nende vahel valida ning kindlasti kestab ka edasi! Pigem on inimesed harjumuste ohvrid ning kiidavad seda mida on harjunud kasutama kuna see tundub hea ja lihtne, tead seda süsteemi paremini kui mõnda teist jne. See aga ei tähenda REEGLINA ühe või teise realistliku paremust! Nagu ka Linus Torvalds ütles, et kasutab Fedorat just sellepärast kuna on sellega harjunud.

Ma ei tahagi otseselt kokkuvõttes kumbagi esile tõsta, ma pigem ütlen et mõlemad on hetkel väga heal tasemel töölauaversiooni distrod, omade heade ja halbade külgedega. Selle eest räägib nende kahe enim kasutatavus linuxi kasutajate poolt. Väga positiivne on olukord kus me üldse valida saame erinevate võimaluste vahel, pean ka kohe mainima, et samamoodi ei meeldi mulle nn microsofti inimeste ja linuxi inimeste omavaheline kemplemine kumb keskkond parem on! Vabandan teemast kõrvale kaldumise pärast, kuid olukord täpselt sama. Räägime parem kumb millises olukorras parem on mitte selline tühi vaidlemine.

Soovin nendele kahele distributsioonile pikka iga ning et nad ikka üksteisele olemas oleks sest tänu nende vahelisele konkurentsile arenevad mõlemad hoopis kiiremini ja paremini, see on aga hea uudis kasutajatele. Tuhat tänu arendajatele.

Lingid

  1. Wiki Markup
  2. Fedora Project
  3. Ubuntu Home
  4. DistroWatch
  5. DesktopLinux.com
  6. Polishlinux.org Ubuntu vs Fedora
  7. Fedora Project's Wiki
  8. Ubuntu Restricted Extras wiki
  9. Ubuntu License Policy
  10. Fedora Forbbiden Items
  11. Ubuntu or Fedora. Which one is for you?
  12. Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks