User:Klaupa

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristian Laupa

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Erialatutvustuse loengud olid väga huvipakkuvad ning nendes loengutes sai alati väga palju uut ja huvitavat teada seoses infotehnoloogia olemasolust. Loengutesse ilmusin alati, kuigi sellega oli raskusi, sest loengud algasid alati hommikul vara, mis põhjustas probleeme. Minu arvates tasus see kõik ennast ära, sest loengutes käisid erinevast vaatevinklist inimesed kohal ja rääkisid, tutvustasid enda tööd ning jagasid nõuandeid, milliseid punkte me peaks tulevikus kindlasti arvestama.


Esimene loeng [1] toimus juba 27. augustil, kus niiöelda "esinejad" Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi andsid meile ülevaate, mis siin koolis niiöelda toimuma hakkab ja mis võimalused siin koolis valdavad. Peamine, mis minule koheselt meelde jäi ja südamesse läks oli see, et õppejõud hakkasid kohe kiitlema, et olete teinud väga hea valiku, mida teha saab, aga sellel on ka oma riskid. Veel jäi mulle õppejõu esinemisest meelde see, et kui te tahate siin koolis hakkama saada, peate õppima, õppima ja veelkord õppima, vaid nii saab selles koolis hakkama.


Teine loeng [2] toimus 4. septembril, kus meie austatud lektor ja robootikaklubi juhendaja, Margus Ernits rääkis õppimisest ja motivatsioonist. Loengus räägiti, et õpilased on alguses väga hajameelsed ja ei oska täpselt oma aega sisustada ning niimodi kuhjub koduseid ülesandeid aina juurde ja juurde. See kõik toimub enamasti kooli alguses ning kui sa oled seda juba tunda saanud, hakkad sa suurepäraselt oma aega planeerima täpselt sinu vajadustele, niiet sellepärast ei peaks kohe muretsema. Meelde jäi veel Margus Ernitsa suust kõlanud sõnad, et vigadest õpitakse ja niimodi tuleb koguaeg edasi liikuda, mitte kunagi ei tohi alla anda. Eriti hästi jäi mulle meelde see, kui Margus Ernits hakkas selle aine arvestustööst rääkima. Ta tegi koheselt kõik selgeks, et tuleb kirjutada loengute kohta essee, kus on väga nõutud oma arvamus ja kõige tähtsamaks pidas ta viitamist ja kui viitamine puudub, kukud sa koheselt arvestuse läbi. Tänu sellele hakkasin rohkem viitamisest uurima ja kuidas seda teksti paigaldada.


Kolmas loeng [3] toimus 11. septembril, kus endiselt meie lektor ja robootikaklubi juhendaja, Margus Ernits rääkis Robootikast ja häkkimisest. Selles loengus saime ülevaate EIK robootikaklubist, mis on hämmastavalt palju kohti võitnud. Nad on võitnud 8 esimest kohta, 7 teist kohta ja 7 kolmandat kohta. Järeldan sellest seda, et nende juhendaja peab siis päris kõvakäsi sellel teemal olema. Veel jäi meelde loengust see, et häkkimisel ja kräkkimisel on vahe. Tehti selgeks, et kräkkimine on niiöelda arvutisse sissemurdmine ja häkkimine on midagi muud. Mina olen alati arvanud seda värgendust teistpidi aga Margus Ernits pani mu paika. Veel jäi meelde midagi sumorobotitest, et selles koolis saab nendega tegeleda ja kõik on robootikaklubisse oodatud.


Neljas loeng [4] toimus 18. septembril, kus meie esinejaks oli Janika liiv, kes on Toggl veebiarendaja. Loengus rääkis ta subjektiivsest programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Sellest loengust jäi ainult meelde head ja paremat. Ta tegi loengu ajal meile testimise, et meid paremini ärkvel hoida. Testimine seisnes mingite asjade paigutamisega, millest mul ei olnud õrna aimugi, aga üritasin kaasa mõelda. Targematele jagas ta välja paar pluusi, millest mina jäin muidugi ilma, sest ma ei oskanud eriti sellel teemal midagi vastata. Veel jäi mulle meelde mingi raamat, mida ta tutvustas, kus peategelasteks on mingid rebased ja trollid. Raamat on esitatud nagu koomiksi näol, kus tekivad olukorrad, kus on vaja programmeerimist. Tundub olevat raamat, mida on huvitav lugeda ja lisaks õpid veel programmeerimist juurde.


Viies loeng [5] toimus 25. septembril, kus meil käis külas SKYPE süsteemi adiministraator Carolyn Fischer. Sellest loengust on mul väga hägused mälestused, sest see ei tundunud üldse huvitav ehk siis uni kippus koguaeg peale tulema, aga ühtteist jäi mulle meelde ikka. Ta andis üpris selge vaatepildi administreerimisest ja selle olemasolust. Veel rääkis ta mingist serveri värgendusest CHEF, mis tekistas minus segadust. Kõige paremini jäi mulle meelde tema öeldud lause, et ärge andke kunagi alla ega loobuge oma unistustest.


Kuues loeng [6] toimus 2. oktoobril, kus meie külaliseks oli Kristjan Karmo, kellel on olnud väga palju ameteid: arendaja, projektijuht, sysadmin, testija, testijuht ja tegevjuht. Loengus rääkis ta meile Testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Selles loengus sai mulle 1 asi selgeks, et testijad ei peaks olema need, kellel veel IT kogemusi ei ole või need, kes on teel sinna poole, vaid testijaid võiks olla ka väga head spetsialistid.


Seitsmes loeng [7] toimus 9. oktoobril, kus meie külaliseks oli Andres Septer, kes rääkis meile IT tööturust. Minu arvates oli see kõige huvitavam loeng üldse nendest kaheksast, sest A.Septer suutis publikut kaasa haarata. Ta rääkis isegi kõige igavamad asjad huvitavaks, teda oli väga hea kuulata. Sellest loengust sain mitmeid mõtteid kõrvataha panna, näiteks üks sinu väärtuslikumaid asju on aeg, netopalk on alati parem, kui mistahes soodustus, suhtlemisoskus on üks kõige tähtsamaid oskusi, töö otsimisel tuleks kõik oma tuttavad läbi käia ja hinda tuleb alati küsida niipalju, et endal hakkab ka häbi.


Kaheksas loeng [8] toimus 16. oktoobril, kui meie külaliseks tuli Elar Lang, kes töötab Clarified Security nimelises kohas, mis tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega. Selles leongus rääkis ta põhiliselt õppetööse suhtumisest ja veebirakenduste turvalisusest. Nii nagu A.Septeri loengus sai ka selles loengus väga mitmeid tarku mõtteid kõrvataha panna, näiteks nii nagu sa suhtud õppetöösse, suhtud hiljem ka töösse, tahad koolist ainult paberit saada, siis (vaid) paberi sa ka saad, lähed kooli teadmiste pärast, siis teadmised sa ka saad ning lisaks ka paberi. Veel sain teada, et veebirakendustes ei tohiks mitte kedagi usaldada ja kõik sinu paroolid võiksid olla pikad ja erinevad. Meelde jäi ka see, et mitte kunagi ei ole olemas lolli küsimust, vaid sellega teed teene endale ja vahest ka kellegile teisele, kes on liigselt arg, et küsida.


Kokkuvõtvaks võib öelda, et igast loengust oli midagi, mida kõrvataha panna. Võib öelda, et kõik loengud olid omalmääral huvitavad ning kindlasti tulevad tulevikus kuidagi kasuks. Kõige olulisem kõikidest loengutest oli see, et õppimine ja eesmärkide püstitamine on see, mis sind elus edasi viib.




Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?


Vastused

Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[9]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.[10]

Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[11]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Korduseksamid ja -arvestused on riigi finantseeritavatele õppijatele tasuta.[12]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Korduseksam on OF/tasulisel õppekohal õppijale tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[13] Praeguse on korduseksami tasu OF/tasulisel õppekohale õppijale 20€.[14]


Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastused

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:

• … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;[15]

• … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot;[16]

• … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.[17]

Mida peab toetuse saamiseks tegema?Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

• … Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).[18]

• … Õppetoetuse saamiseks on semestris koguda vähemalt 27 EAP.[19]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus Kui nii esimese semestri vältel on kogutud 21 EAP ja teise semestri vältel on kogutud 27EAP, siis kumulatiivselt on kogutud 48 EAP, 54-48= 6 seega tuleb tasuda arve 6*50=300 Eurot [20]


Viited