User:Kurban

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kaspar Urban 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011 


Essee

Õppekorraldus ja sisekord

Esimeses loengus kirjeldati õppimist Eesti Infotehnoloogia Kolledžis ning sellega kaasnevaid olulisemaid aspekte. Tutvustati ÕIS-i, Moodlet, e-õpet, Wikit ja akadeemilist kalendrit. Räägiti ka raamatukogust ning natuke huviringidest. Loeng oli informeeriv ning kindlasti esmakursuslasele väga kasulik. Isiklikult lootsin, et räägitaks sportimisvõimalustest.

Innovatsiooni olemus ja juhtimine (Linnar Viik)

Teine loeng oli väga motiveeriv. Räägiti innovatsioonist, mis on lihtsamas mõistes uue idee kasutusele võtmine. Räägiti Euroopa digitaalse ühisturu projektist (European Policy Center - Digital Single Market). Nimelt on Euroopas küll kauplemisvabadus, kuid puudub ühine majandustsoon ning digitaalne turg. Näiteks on DVD-plaatidel ning mängijatel regiooni süsteem. See tähendab, et ühest regioonist ostetud DVD-d ei saa mängida teise regiooni DVD-mängijaga. Sama moodi on Apple’i iTunes’is hinnad erinevate riikide kasutajatele erinevad. Toodi näiteid, kuidas vanad rakendused on saanud palju uuendusi ning on seetõttu tänapäeval laialt levinud. Näiteks paarkümend aastat tagasi olnud sanatooriumid, kuhu viidi haiged inimesed oma tervist ravima, on tänapäeval tuntud spaadena, kuhu võivad minna kõik, kes seda endale lubada võivad. Samuti selgitati lahenduste väljatöötamise ideede allikaid. Nendeks võivad olla kas teadus või siis otsene vajadus. Räägiti ka sellest, kas lahenduse mõju on radikaalne või inkrementaalne. Samuti räägiti innovatsiooni ning uuenemisvõimet soodustavast keskkonnast, mis koosneb kultuurist ning väärtustest; struktuurist ja protsessidest; inimestest ja nende vahelistest suhetest; väärtustamisest ning hindamisest. Loeng meeldis väga, oli optimistlik ning motiveeris kindlasti. Lektor teadis, millest räägib ning tõi palju huvitavaid ja elulisi näiteid.

Ideest teostuseni (Mart Mangus)

Kolmas loeng oli samuti motiveeriv ning vägagi mõtlema panev. Loengut andis noormees nimega Mart Mangus, kes tundus olevat väga kogenud inimene ning teadis, millest räägib. Rääkisime palgatöö ning ettevõtja plussidest ja miinustest. Täpsemalt sellest, mille poolest on parem olla ettevõtja kui palgatööline ning vastupidi. Kirjeldati ning selgitati ettevõtte algatamist. Samuti räägiti maksudest ning palga maksmisest. Õpilased pidid välja pakkuma ideid, millest võiks äri teha ning nende põhjal tegime hiljem SWOT analüüsi, mis oli üsna huvitav.

Robootikast IT Kolledžis (Margus Ernits)

Neljandas loengus rääkis Margus Ernits meile robootikast IT Kolledžis. Loeng oli informeeriv ning huvitav. Loengus tuli välja, et õppimisest on palju rohkem kasu, kui sellega kaasneb ka praktiline töö. Teooria kõrvalt peaks õpilane nägema, kuidas neid teadmisi ka reaalses elus rakendada saaks. Lektor tutvustas meile programmeerimismängu nimega Robocode, kus saab oma robotit programmeerida ning siis panna see areenile teiste kasutajate poolt programmeeritud robotitega võitlema. Loengust jäi meelde väga hea mõte, et kõige parem lahendus on kõige lihtsam ning töökindlam lahendus.

Serverikeskuste võrguarhitektuur (Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann)

Viiendat loengud pidasid Toomas Mõttus ning Jaan Feldmann firmast Net Group. Loengut alustas Toomas Mõttus, kes reklaamis Net Group’i. Saime teada, et Net Group on kaheteist aastat vana, Eesti kõige suurem IT taristu teenuseid pakkuv firma. Jäi mulje, et tegemist on väga eduka firmaga, mis on jõudnud ka välisturule. Loengut jätkas Jaan Feldmann, kes rääkis serverikeskuste võrguarhitektuuridest. Järgnevast loengu osast oli raske aru saada, kuna kasutati palju inglise keelseid termineid ning jutt keerles üsna keerulise teema ümber. Kokkuvõtteks jäi mulje, et esinemas käisid inimesed, kes on oma ala spetsialistid ning teavad hästi, millest nad räägivad.

Kas sellist IT-d me tahtsimegi? (Agu Leinfeld)

Kuuendat loengut andis Agu Leinfeld, kes töötab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses. Antud loeng oli üks parimatest. Terve loeng oli väga hästi arusaadav. Rohkesti küsiti õpilaste arvamusi ning ideid ning diskulteeriti nende üle, mis muutis loengu veelgi huvitavamaks. Lektor palus meil korraks mõtisklema jääda küsimuse üle: „Miks tulin IT-d õppima?“ ning selle vastuse endale kuhugile üles kirjutada, et saaksime tulevikus seda meenutada. Rääkisime milliseks on tänapäeva maailm IT mõjul muutunud. Kuidas on tehnoloogia areng meid mõjutanud ning kui palju me sõltume IT-st. Loengust jäi külge ühe õpilase mõte, et tuleks luua rakendusi, mis rahuldavad vajadusi, mitte luua rakendusi, mis tekitavad rohkem vajadusi.

Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas (Anto Veldre)

Seitsmendas loengus käisAnto Veldre meile rääkimas tööst arvuti-ikalduste töörühmas. Loeng oli väga põnev ning kergesti kuulatav. Loengu teemaks oli küberturvalisus. Lektor rääkis lähemalt probleemidest ning ohtudest, mis kübermaailmas aset leiavad. Ta rääkis ka sellest, milline peab olema üks CERT/CSIRT meeskonna liige. Samuti rõhutas ta ka seda, et terve elu toimub enese arendamine, ning õppimine ning, et ei piisa ainult koolis õpitust.

Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi (Kalle Tammemäe)

Viimast loengut andis meile TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe, kes oli varem IT Kolledži rektor. Ta rääkis TTÜ-st ning ka seda ümbritsevast kampusest. Samuti rääkis ta kõrghariduse süsteemist ning lõputöödest. Võrreldi ka Eesti ning Soome ülikoole ning haridusmaastiku. Räägiti ka tulevikust ning sellest, mis võimalused meil peale kooli lõpetamist on. Saime teada, mis on IEEEXtreme programmeerimis võistlus, mis tundus üsna huvitav. Loeng oli iseenesest väga faktirohke ning täis infot.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võin öelda, et aine oli iseenesest väga huvitav, õpetlik, informeeriv ning kindlasti ka motiveeriv. Alguses arvasin, et keskendutakse koolisisestele aspektidele, kuid selgus, et loenguid käisid andmas erinevatel huvitavatel aladel töötavad inimesed. Väga põnev oli kuulata isikuid, kes teavad väga hästi millest räägivad ning võtavad oma tööd hingega. Kinglasti aitas aine paljudel tuleviku sihti paremini paika seada ning andis rohkesti ideid ning plaane õpilastele mida pärast kooli lõpetamist edasi teha.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestuse uuesti sooritamiseks tuleb ennast õppeosakonnas arvestusele registreerima. Samuti tuleb kordusarvestuse sooritamine õppejõuga kooskõlastada. Kordusarvestust on võimalik sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Ühe õppeaine piires on võimalik kordusarvestust sooritada kolmel korral. Riigieelarvelisel kohal õppimise korral ei maksa järelarvestuse tegemine midagi. Riigieelarvevälisel kohal olles kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele on võimalik minna tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, muudel põhjustel ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Maksimaalne puhkuse aeg on lapse hooldamisel 3 aastat. Akadeemilise puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.