Windows 95

From EIK wiki

Ajalugu

Windows 95 loodi 24. augustil, 1995 aastal Microsofti poolt. See operatsioonisüsteem oli oluline üleminek, kui pidada silmas Windows’i eelmisi tooteid. Arendamise käigus hakati Windows 95’te kutsuma Windows 4.0’ks või koodnime järgi Chicago. Windows 95 on esimene operatsioonisüsteem, mis hõlmas endas MS-DOS’i. Samuti sisaldab ta suuri muudatusi võrreldes oma eelkäija Windows 3.1 suhtes: kõige rohkem pöörati rõhku sellele, et parandada graafilise kasutajaliidese omadusi. Samuti lihtsustati „plug-n-play“ omadusi. Suured muudatused tehti operatsioonisüsteemi madalamatel tasemetel (levelitel), näiteks mindi üle peamisest 16-bit’isest arhitektuurist üle 32’sele arhiktektuurile. Windows 95 on graafiline operatsioonisüsteem, mis sai disainitud nii kodu, kui ka ärikasutajale. Turul saatis teda suur edu ning aasta-kahe pärast sai temast juba edukaim operatsioonisüsteem. Kolme aasta pärast tuli juba välja uus operatsioonisüsteem – Windows 98.

Windows 95 töölaud.png

Nõudmised

  • Windows 95 OSR 2 (teine väljalase).
  • Protsessor: 386DX või parem.
  • RAM: 4MB (8-16 MB on soovitatav nõue).
  • Ketta ruum: 35 MB
  • Meedia: käivitub kõvakettalt, kuid käsurida (promt) on käivitatav boot-diskettilt.
  • Video: VGA või parem.
  • Failisüsteem: FAT32


Ühilduvus

Ühildusid kõik Windows 3.x’s töötavad programmid ehk 16-bitised programmid. Tänu uuendustele sai kasutusele võtta 32-bitiseid programme. Draiveriest ühildusid VxD draiverid, millel on juurdepääs mälu kernelile ja kõigile jooksvatele programmidele. DOS’i programmid töötasid suurepäraselt nii Windows’i keskkonnas, kasutades „DOS box’i“ kui ka mitte töötavas Windows’i keskkonnas (promt).


Installeerimine

Tuleb installeerida primaarsele partitsioonile. Umbes 4MB’d boot-koodi tuleb kirjutada (installeerida) C kettale, ülejäänud vajaminevad failid võib installeerida ükskõik millisele kõvakettale (primaarsele, loogilisele või ükskõik millisele füüsilisele kõvakettale.)


Versioonid

Microsoft Plus!

Microsoft Plus! on kaubanduslik operatsioonisüsteem, mis tuli välja 24. augustil 1995 aastal (samal ajal kui Windows 95). Esmalt kuulutati see operatsioonisüsteem välja 31. jaanuaril 1994 aastal koodinimega „Frosting“. Viimane versioon on Plus! SuperPack, mis sisaldas endas valikuid ekraanisäästjatest, teemadest ja mängudest, samuti sisaldas ka multimeedia rakendusi.

Service pack 1 (OSR 1)

Service pack 1 oli Windows 95’le mõeldud parandustepakk, mis sisaldas palju uuendusi: Service pack 1 sisaldas endas kõiki parandusi, mis olid tehtud Windows 95’e komponentidele, sealhulgas uus failide ja printeri jagamise teenus ja ka tõhustatud parooli turvalisus. Uute komponentidena sai lisatud Service for Netware Directory Services, 32-bitine andmevahetusteenuste kontroll protokoll tugi (DLC) ja infrapunaseadmete toetus. Uute tööriistadena lisati Windows NT server võrgu operatsioonisüsteemi haldamise tööriistad, täiustatud võrgupaigaldamise tööriistad ja lisatud sai ka uuendatud versioon Windows 95’e riistvara ja tarkvara ühidluvus nimekirjast. Kõik vajalikud seadme draiverid sai lisatud service pack CD-ROM seadmele, mis võimaldas kasutajal uusimaid draiverid kergelt/ilma vaevata paigaldada. Olulise asjana tasuks ära mainida, et Internet Explorer 2 oli lisatud uuenduste hulka.

OSR 2

Windows 95 OSR2 on paranduspakk Windows95’le, mis tuli välja 26. augustil 1996 aastal. Koodinimi oli tal „Detroit“. Põhiliselt sisaldab see kõiki „Service pack 1“ ja hilisemaid patche ja parandusi , mis olid sel hetkel saadaval Microsoft’i kodulehel, samuti ka Internet Explorer 3 ja Personal Web Server ja DirectX 2.0a. Sisaldas veel ka mõningaid komponente, mida ei olnud võimalik alla laadida Microsoft’i kodulehelt. Eelnevates versioonides esinenud vead olid siin parandatud.

USB Supplement to OSR2

Tuli välja koos OSR 2.1’ga. Alates sellest hakkas Windows 95 toetama USB’d AGP pesa emaplaadil, mis võimaldas paremat graafikat.

OSR 2.5

Viimane uuenduspakk, mis tehti Windows 95’le. Uuendustena sisaldas Internet Explorer 4.0’i, DirectX 5.0 versiooni. Kõige suurema muudatusena võeti kasutusele P6 mikroarhitektuur, mis on kuues versioon INTEL x86 mikroarhitektuurist. Selle arhitektuuri kasutuselevõtt oli põhjustanud Pentium Pro mikroprotsessorist.

Viited


Autor

Merili Gutmann, A31