Windowsi ajalugu: Windows 7 ja tema eelkäijad

From EIK wiki


Siin peatükis käsitletakse:
  • Windows 7 ja Windows Server 2008 R2
  • Microsoft Windowsi ajalugu


Microsofti Windows 7 on Microsofti tööjaamadele mõeldud operatsioonisüsteemide uusim liige. Tööjaamadeks võib siinses kontekstis pidada laua-, süle- ja tahvelarvuteid. Windows 7 muutus kõigile kättesaadavaks 22. oktoobril 2009.

Võrreldes vanemate Windowsi tööjaamadele mõeldud versioonidega on Windows 7’s mitmeid täiendusi ja uusi funktsionaalsuseid. Oluliselt on muudetud kasutajaliidest ning täiendatud on mitmeid põhifunktsionaalsuseid.

Windows 7’ga samaväärne serveritele mõeldud operatsioonisüsteem on Windows Server 2008 R2. Selle operatsioonisüsteemi näol on tegemist samal koodibaasil baseeruva serveritootega ning need kaks koos moodustavad ühe tervikliku IT infrastruktuuri platvormi.


Windowsi ajalugu

Windowsi sünniks peetakse septembrit 1981, siis loodi Microsoftis projekt „Interface Manager“.

Varased versioonid

Interface Manager“ projekti tulemina valmis novembris 1985 Microsoft Windows 1.0. Tegelikult ei saa Windows 1.0’i lugeda operatsioonisüsteemiks, sest tegemist oli MS-DOS operatsioonisüsteemis töötava programmiga, mis sisuliselt oli ainult graafiline kasutajaliides. Windows 1.0 realiseeris ka piiratud võimalustega MS-DOS rakenduste multitegumi ning sisaldas ise hulka graafilise kasutajaliidesega rakendusi.


Windows 1.0 demo on kättesaadav aadressilt http://www.youtube.com/watch?gl=GB&hl=en-GB&v=ItuymzxNUYM.

Oktoobris 1987 tõi Microsoft turule Windows 2.0 nimelise toote. Tegemist oli Windows 1.0 täiendatud versiooniga, kus oli täiendatud kasutajaliidest ning mäluhaldust. Windows 2.0 järglasest Windows 2.1 loodi kaks eraldi versiooni Windows/386 ja Windows/286.

Mais 1990 valmis Microsoft Windows 3.0. Windows 3.0 oli tehniliselt oluliselt tugevam eelkäijatest, sisaldas paremat mäluhaldust ning kasutajaliidest. Windows 3.0 oli eriline Windowsi versioon, sest võimaldas töötamist kolmes erinevas mäluhaldusrežiimis: real mode (vajalik vanemate protsessoritega arvutite jaoks, nt Intel 8086, 8088), standard mode (vajalik Intel 80286 protsessoriga arvutite tarvis ehk protected mode toetus) ja 386 enhanced mode (uuemate protsessorite jaoks, Intel 386 ja edasi, ehk virtual mode toetus). Windows 3.0’le järgnes Windows 3.1, mis ei toetanud enam real mode.

Windows 9x ehk Wintendo seeria

Augustis 1995 muutus kättesaadavaks Windows 3.x seeria järglane Microsoft Windows 95 (versioon 4). Windows 95 vajas töötamiseks endiselt baasiks MS-DOS operatsioonisüsteemi (versioon 7), kuid enamasti käsitletakse seda siiski eraldi operatsioonisüsteemina. Võrreldes eelkäijatega sisaldas Windows 95 hulgaliselt uuendusi ja uusi tehnoloogiaid:


Uus kasutajaliides Start nupp ja menüü, tegumiriba
Uus lähenemine infohaldamisele My Computer, My Documents jne
Pikad failinimed Senised süsteemid toetasid nn 8.3 süsteemi, mis tähendas seda, et failinimi võis olla 8 sümbolit, millele lisandus kolme sümbolit pikk faililaiend. Windows 95 toetas kuni 255 sümbolit pikki failinimesid
Plug and Play tehnoloogia tugi Plug and Play on tehnoloogia, mis võimaldab sisend-väljund seadmetele automaatselt jagada vajalikke süsteemseid ressursse. See tehnoloogia vajas riistvara, BIOS’i ja draiverite poolset tuge.

Windows 95’le ilmus mitmeid paranduste ja täienduspakette, mille käigus lisati tarkvarale uusi funktsionaalsuseid. Nii näiteks sisaldus SP1 parandustepaketis Internet Explorer 2.0 ja parandustepaketiga OSR 2.1 lisandus USB seadmete tugi ja DirectX 2.0a tehnoloogia.

Juunis 1998 ilmus järgmine Windowsi versioon Microsoft Windows 98 (versioon 4.10). Endiselt vajas see versiooni töötamiseks MS-DOS operatsioonisüsteemi. Windows 98 versioonis võeti kasutusele uus draiverite mudel Windows Driver Model, mis asendas senise VxD tehnoloogia. See Windowsi versioon sisaldas vaikimisi Internet Explorer 4.0 brauserit, mida kasutati ka failihaldurina. Windows 98’le ilmus üks suurem parandustepakett, mida turundati eraldi versioonina ja mis kandis nime Microsoft Windows 98 Second Edition (Windows 98 SE).

Koos Windows 98’ga lanseeris Microsoft ka Windows Update veebilehe, kuhu koondati kõik süsteemiuuendused. Mõni aeg hiljem tegi Microsoft Critical Update Notification Utility, mis kujutas endast rakendust, mis kontrollis taustal uuenduste olemasolu Windows Update veebilehel.

Septembris 2000 ilmus järjekordne Windows 9x perekonda kuuluv toode Windows Millennium Edition (Windows ME, versioon 4.90). Windows ME näol oli tegemist viimase Windowsi versiooniga, mis vajas töötamiseks MS-DOS operatsioonisüsteemi. Windows ME sisaldas mitmeid tänadeni tuntud tehnoloogiaid ja funktsionaalsuseid: Windows Movie Maker, System Restore, Automatic Updates, On-Screen Keyboard jne.


Windows ME’l esines kohati suuri probleeme süsteemi stabiilsusega, seepärast on tihti naljatletud toote nime teemal: Windows Miserable Edition, Windows More Errors, Windows Mistake Edition jne.

Windows NT tooteperekond

Windows NT tooteperekonna operatsioonisüsteemid olid juba algselt planeeritud mitmekasutaja, -protsessori ja täieliku multitegumi toega. Täna populaarsed Windows XP, Windows Vista ja Windows 7 ja Windows Server 2008 kuuluvad Windows NT tooteperekonda.


NT on ametlikult lühend fraasist „New Technology

Esimene Windows NT ilmus juunis 1993 ning kandis nime Microsoft Windows NT 3.1. Toote versioon oli 3.1 kaunis pragmaatilisel põhjusel: kodukasutajatele ja väikefirmadele Mõeldud Windows oli juba jõudnud versiooninumbrini 3.1 (Windows 3.1) ja nii algaski uue tooteperekonna versioonide nummerdamine veidi ebaloomulikult. Windows NT 3.1 arendus algas 1988 ja algselt tegemist oli Microsofti ja IBM’i koostööga OS/2 kolmanda versiooni arendamisel, kuid kuna koostööpartnerid ei suutnud lõpuks kokkuleppida loodava operatsioonisüsteemi rakendusliidese (API) formaadis ja tehnoloogias, siis jätkati eraldi arendusprojektidega: Microsoft ja Windows NT ning IBM ja OS/2 Warp.

Windows NT 3.1 üks oli kättesaadav kahe väljaandena: Windows NT ja Windows NT Advanced Server.

Windows NT 3.1 sisaldas mitmeid võrreldes klassikalise Windows 3.1’ga mitmeid tehnilisi uuendusi:


Laiem protsessorite tugi Kui Windows 3.1 toetas ainult Intel 286 või 386 ühilduva protsessoriga süsteeme, siis Windows NT toetas ka Intel i860, MIPS R4000, DEC Alpha ja mitme Intel 386 protsessoriga süsteeme
Täielikut 32bitine operatsioonisüsteem Windows 3.1 oli 32/16bitine hübriidsüsteem
TCP/IP protokolli tugi Windows 3.1 ei olnud ametlikku TCP/IP protokolli tuge, Windows Nt 3.1 oli kasutusel SpiderTCP protokollipinu. Tõsi, DHCP tugi puudus
Laiem rakendusliideste tugi Windows NT 3.1 toetas ka OS/2 16bitiste ning osalist POSIX rakenduste tuge

Septembris 1994 ilmus Microsoft Windows NT 3.5. Selles versioonis lisandus DCHP ja WINS tehnoloogiate tugi, parandati mäluhaldust ning muid tehnoloogiaid. Windows NT 3.5 üks oli kättesaadav kahe väljaandena: Windows NT 3.5 Workstation ja Windows NT 3.5 Server.

Mais 1995 ilmus Windows NT 3.51. Peamise täiendusena toetas Windows NT 3.51 suuremat hulka protsessoreid (näiteks PowerPC ja Intel Pentium) ja ühildus Windows 95’ga.

Augustis 1996 ilmus järjekordne Windows NT perekonna operatsioonisüsteem Microsoft Windows NT 4. Selles versioonist ilmus Windows NT seeriasse Windows 95’lt tuttav kasutajaliides ning DirectX tugi, samuti kasutati uut infohaldusloogikat (My Computer, My documents jne). Samas puudus sellel operatsioonisüsteemil USB tehnoloogia tugi. Windows NT 4 oli kättesaadav viie erineva väljalaskena: Windows NT 4.0 Workstation, Windows NT 4.0 Server, Windows NT 4.0 Server Enterprise Edition, Windows NT 4.0 Terminal Server ja Windows NT 4.0 Embedded.

Veebruaris 2000 muutus kättesaadavaks Microsoft Windows 2000 (NT versioon NT 5). Windows 2000 sisaldas nii Windows NT kui ka Windows 9x perekonnast tuntud funktsionaalsuseid ja tehnoloogiaid: Windows Desktop Update, Internet Explorer 5, Outlook Express, NetMeeting, FAT32 support, Windows Driver Model, Internet Connection Sharing, Windows Media Player, WebDAV jne. Samuti lisandus mitmeid uusi tehnoloogiaid: USB tugi, Encrypting File System, Logical Disk Manager, Active Directory, Distributed File System jne. Windows 2000 oli kättesaadav nelja erineva väljalaskena: Professional, Server, Advanced Server, and Datacenter Server. Windows 2000’s täiendati oluliselt ka paigaldusvõimalusi: Windows 2000 oli paigaldatav CD meedialt, Microsoft Systems Management Server, System Preparation Tool (Sysprep) või Remote Installation Services (RIS) abil. Võimalik oli kasutada INI formaadis vastustefaile, mida võimaldas koostada Setup manager nimeline rakendus.

Tänapäeval kasutatavad Windowsi versioonid

Kõik tänapäeval kasutatavad tööjaamadele mõeldud Microsofti operatsioonisüsteemid on Windows XP, Windows Vista ja Windows 7, need kõik kuuluvad Windows NT tooteperekonda.



Oktoobris 2001 ilmus Windows NT 5.1 tootenimega Microsoft Windows XP. Windows XP oli esimene Microsofti Windows NT tooteperekonna versioon, mis oli suunatud nii kodu- kui ka ärikasutajatele. Kuni Windows XP’ni oli vaikimisi Windows 9x tootepere suunatud kodukasutajatele ja Windows NT tootepere ärikasutajatele. Siit on pärit ka laialt levinud väärarusaam, et Windows XP Home Edition baseerub Windows 9x koodibaasil, tegelikkuses see nii ei ole!

Windows XP väljalasete nimekiri on ootamatult pikk:


Windows XP Home Edition Kodukasutajatele mõeldud versioon, mis ei toetanud mitmeid Windows XP funktsionaalsuseid, näiteks: Active Directory Domain, NTFS failiõiguste kohandamiseks vajaliku töövahendit, Remote Desktop, EFS, IIS, jne.
Windows XP Professional Ärikasutajatele mõeldud versioon, mis võrreldes Home Editioniga sisaldas ka näiteks tsentraalse haldamise jaoks vajalike vahendeid ja toetas kuni kahe füüsilise protsessori kasutamist (HE toetas ainult ühte)
Windows XP Home Edition ULCPC Netbookidele mõeldud Windows XP versioon.
Windows XP Starter Edition Arengumaades turundatav Windows XP versioon, millel puudusid mitmed funktsionaalsuses ja olid olulised kasutamispiirangud. Näiteks võimaldas see väljalase töötada koos kõige rohkem kolmel rakendusel.
Windows XP Media Center Edition Media Center rakendusega varustatud Windows XP väljalase, mõeldud eelkõige meediakeskustele. Toetab Media Center Extender’eid TV-kaarte ning nende abil TV programmide salvestamist jne.
Windows XP Tablet PC Edition Tahvelarvutitele mõeldud väljalase. Sisaldab hulgaliselt rakendusi, mis on tahvelarvutitel (näiteks Windows Journal)
Windows XP 64-Bit Edition Intel Itanium protsessorite toega Windows XP väljalase
Windows XP Professional x64 Edition x64 arhitektuuriga protsessorite toega Windows XP väljalase.

30. novembril 2006 ilmus Microsoft Windows Vista ehk Windows NT 6. Windows Vistas oli mitmeid olulisi täiendusi, mis olid eelkõige suunatud turvalisuse, kasutajamugavuse ja stabiilsuse tõstmisele. Windows Vista oli esimene tööjaamadele mõeldud Microsofti operatsioonisüsteem, mis juba algselt oli kättesaadav nii 32bit kui ka 64bit versioonidena. Suurt segadust tekitasid turvalisuse tõstmiseks mõeldud täiendused ja versiooninumbri vahetus (Windows XP oli NT 5.1 ja Vista NT 6). Windows Vista on otsene Windows 7 eelkäija ning mitmed funktsioonid ja tööriistad on väga sarnased.

Windows Vistas tutvustas Microsoft mitmeid uuendusi, neist peamised on: Windows Aero, Windows Search, Windows Sidebar, User Account Control, Windows Mobility Center ja BitLocker Drive Encryption. Nagu eelnevat mainitud täiendati olulisel määral turvalisust ning kasutajakogemust, kuid samas on tähelepanuväärseid täiendusi ka mobiilsete seadmete tarvis (toitehaldus, tahvelarvutitele tarvilikud tööriistad, lisaekraanide haldus jne) ning senisest erinev on ka paigaldusprotsess ja seal kasutatavad tööriistad.