Minix: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Onaaris (talk | contribs)
313 edits
No edit summary
Onaaris (talk | contribs)
313 edits
 
(32 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
Täiendamis järgus.
== Minix ==
Minix on Unixi-laadne operatsioonisüsteem, mis baseerub mikrokernel-arhitektuuril. Minixist on saadud ka inspiratsiooni Linuxi kerneli loomisel.
Praegu on kasutusel MINIX 3.1.8 versioon.
 
== Minix 1.0 ==
Andrew S. Tanenbaum lõi MINIXi kui näidise operatsioonisüsteemide tööpõhimõttest oma raamatu „''Operating Systems: Design and Implementation''“ tarvis. Raamat, mis ilmus 1987. aastal, sisaldas Minixi kerneli, mäluhalduri ja failisüsteemi kohta 12 000 rida C-keeles kirjutatud lähtekoodi. Hiljem avaldati Minixi lähtekood koos õpetusega ka flopidel. MINIX 1.0 loodi ühilduma IBM PC-de ja IBM PC/AT arvutitega, sest need olid sellel ajal kõige levinumad. Hiljem lisandusid ka teised arhitektuurid.


== Koostas ==
 
*Oliver Naaris
== Minix 1.5 ==
*A21
Minix 1.5 tuli välja 1991. aastal. Võrreldes varasemaga oli lisatud tugi „''MicroChannel IBM PS/2''“ süsteemidele. Hiljem lisati ka tugi Motorola 68000 ja SPARC arhitektuuridele, mis toetasid Atari ST, Commodore Amiga, Apple Macintosh ja Sun SPARCstation arvutiplatvorme. Tehti ka mitteametlik Intel 386 PC versioon.
*2011 sügis
 
== Minix 2.0 ==
Minix 2.0 tuli välja 1997. aastal. Operatsioonisüsteem toetas ainult x86 ja Solaris SPARC arhitektuuril baseeruvaid arvuteid.
 
 
== Minix 3.0 ==
Minix 3.0 toodi avalikkuse ette 24. oktoobril 2005. aastal Andrew Tanenbaumi poolt "''ACM Symposium Operating Systems Principles''" konverentsil. Selle uueks eesmärgiks sai kasutamine väga suure töökindlusvajadusega süsteemides, millel puudub suur protsessorivõimsus või palju mälu.
Minix 3 on ülimalt väike, umbes 6000 rida koodi kuulub kerneli alla. Need osad, mis töötavad ''user-mode'is'', on jagatud väiksemateks teineteisest eraldatud mooduliteks. Iga draiver töötab eraldi ''user-mode'' protsessina. Seetõttu ei põhjusta viga draiveris terve operatsioonisüsteemi hangumist - kui mõni draiver peakski hanguma, siis see asendatakse automaatselt ilma kasutajapoolse sekkumiseta. Sealjuures pole vaja restarti ega mõjuta teisi programme. Varemmainitud omadused suurendavad süsteemi töökindlust.
Minix 3 toetab praeguse seisuga IA-32 arhitektuuriga PC süsteeme. Minix 3 on saadaval ka Live CD formaadis, mis võimaldab arvutis operatsioonisüsteemi käivitada ilma seda eelnevalt kõvakettale installeerimata.
Versioon 3.1.5 tuli välja 5. novembril 2009. aastal. Juurde olid lisatud X11, emacs, vi, cc, gcc, perl, python, ash, bash, zsh, ftp, ssh, telnet, pine ja veel 400 muud Unixil põhinevat programmi.




== Minix ==
[[File:450px-OS-structure.png|450px]]
Minis on Unixi laadne operatsioonisüsteem, mis baseerub mikrokernel arhidektuuril, mis loodi Andrew S. Tanenbaumi poolt õppe eesmärgil. Minixist on saadud ka inspiratsiooni Linuxi kerneli loomisel.  


=Allalaadimine ja installeerimine=
==Allalaadimine==
Esmalt tuleks allalaadida Minix 3 CD-ROM image, mis on saadaval lingil: http://www.minix3.org/download/
Kui tegemist on IDE CD-ROM´iga siis tasuks allalaadida USB CD-ROM image või USB mälupulga image. Alternatiivselt võib Minix 3-e kasutada ka virtuaalmasina peal.


== Minix 1.0 ==
== Buuditava Minix 3 CD loomine ==
Andrew S. Tanenbaum lõi MINIX-i kui näidise operatsioonisüsteemide tööpõhimõttest oma raamatu „Operating Systems: Design and Implementation“ (ilmus 1987. aastal) tarvis. Raamat sisaldas Minix-i kerneli, mäluhalduri ja faili süsteemi kohta C-s kirjutatud 12,000 rida lähtekoodi. Hiljem ka avaldati Minixi lähtekoodi ka floppidel koos õpetusega. MINIX 1.0 loodi ühilduma IBM PC-de ja IBM PC/AT arvutite jaoks, sest need oli tollel ajal kõige levinumad. Hiljem lisandusid aga ka teised arhitektuurid.
Paki allalaetud fail lahti ning kasuta meelepärast plaatidele kirjutamise tarkvara.


== Buuditava Minix 3 mälupulga loomine ==
Windows masinatel image faili kopeerimisel kasuta käsku:
dd if=usb_image-3.1.2a of=\\.\f: --progress


== Minix 1.5 ==
Linux masinatel image faili kopeerimisel kasuta käsku:
Minix 1.5 tuli välja 1991. aastal ning lisatud oli tugi „MicroChannel IBM PS/2“ süsteemidele. Hiljem lisati ka tugi Motorola 68000 ja SPARC arhidektuuridele, mis toetasid Atari ST, Commodore Amiga, Apple Macintosh ja Sun SPARCstation arvutite platvorme. Tehti ka mitte ametlik Intel 386 PC versioon.
dd if=usb_image-3.1.2a of=/dev/sdb


== Buutimine==
Sisesta enda kirjutatud CD või buuditav USB arvutisse ning arvuti buudi üles.


== Setup skripti käivitamine ==
Kui Minix on ennast ilusti üles buutind, siis peaks ilmuma selline ekraan:


== Minix 2.0 ==
[[File:Minix3loadscreen.JPG|450px]]
Minix 2.0 tuli välja 1997. aastal ning toetas ainult x86 ja Solaris SPARC arhidektuuril baseeruvaid arvuteid.  


Logi sisse root kasutajaga, kui küsitakse parooli, siis vajuta enter.
Minix 3 kõvakettale installeerimiseks trüki käsureale:
setup


== Minix 3.0 ==
*Installi ajal küsitakse kasutaja käest klaviatuuri paigutust. Kuna Eesti klaviatuuri ei ole siis tasub valida default.
Minix 3 avaldati 24. Oktoober 2005. aastal Andrew Tanenbaumi poolt „ACM Symposium Operating Systems Principles“ konverentsil. Minix 3 uus eesmärk on olla kasutatav süsteemides, mis peavad olema väga suure töökindlusega ning millel ei ole palju protsessori võimsust või mälu.
*Ethernet kiibi tüüpi tuleb numbriliselt määrata, milline kasutajal on.
Minix 3 on ülimalt väike, umbes 6000 rida koodi kuulub kerneli alla. Need osad, mis töötavad user  mode on jagatud väiksemateks mooduliteks, mis on hästi eraldatud teineteisest. Näiteks iga draiver töötab eraldi user-mode protsessina nii, et viga draiveris ei põhjusta terve operatsiooni süsteemi hangumist. Kui mõni draiver peakski crashima siis see automaatsel asendatakse ilma kasutaja poolse sekkumiseta, ilma restardita või teisi programme mõjutamata. Need omadused tõstavad süsteemi töökindlust.
*Minix 3 partitsiooni loomine.
Minix 3 hetkel toetab IA-32 arhidektuuri PC süsteemides. Minix 3 on saadaval ka Live CD formaadis, mis võimaldab operatsiooni süsteemi käivitada arvutil ilma kõvakettale installeerimata.
*Home kataloogi suurus.
Versioon 3.1.5 tuli välja 5. November 2009. Juurde olid lisatud X11, emacs, vi, cc, gcc, perl, python, ash, bash, zsh, ftp, ssh, telnet, pine ja 400 muud Unixil põhinevat programmi.
*Bloki suurus.


Peale setup lõppu on ekraanil näha trelle, mille korral tuleks trükkida käsureale käsk:


[[File:450px-OS-structure.png|450px]]
shutdown


== Minix 3.0 kasutusalad ==
== Minix 3.0 kasutusalad ==
*Programmid, mis nõuavad suurt töökindlust
*Programmid, mis nõuavad suurt töökindlust.
*Ühe kiibiga, vähese ramiga $100 laptopid Vaestele.
*Ühe kiibi ja vähese RAM-iga "sajadollarised" sülearvutid vaestele.  
*Kaamerad, DVD mängijad
*Kaamerad, DVD mängijad.
*Õppe eesmärgil.
*Õppe-eesmärk.


== Süsteemi nõuded ==
*Miinimum Pentium PC.
*Standard konfiguratsioon 16MB RAM-i.
*Live CD puhul ei kulu kõvaketta ruumi. Kui aga on soov installeerida Minix arvutile siis miinimum nõuded kõvaketta puhul on 50MB. Kõikide Minixiga kaasas olevate programmide installeerimise puhul minimaalselt 600MB.


== Kasutatud kirjandus ==
== Kasutatud kirjandus ==
*http://www.minix3.org/
*http://www.minix3.org/download/ -----  Minix 3.0 download link
*http://et.wikipedia.org/wiki/MINIX
*http://et.wikipedia.org/wiki/MINIX
*http://en.wikipedia.org/wiki/MINIX
*http://en.wikipedia.org/wiki/MINIX
*http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/67/OS-structure.svg/450px-OS-structure.svg.png
*http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/67/OS-structure.svg/450px-OS-structure.svg.png
== Autor ==
*Oliver Naaris
*A21
*2011 sügis
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Latest revision as of 11:22, 14 December 2011

Minix

Minix on Unixi-laadne operatsioonisüsteem, mis baseerub mikrokernel-arhitektuuril. Minixist on saadud ka inspiratsiooni Linuxi kerneli loomisel. Praegu on kasutusel MINIX 3.1.8 versioon.

Minix 1.0

Andrew S. Tanenbaum lõi MINIXi kui näidise operatsioonisüsteemide tööpõhimõttest oma raamatu „Operating Systems: Design and Implementation“ tarvis. Raamat, mis ilmus 1987. aastal, sisaldas Minixi kerneli, mäluhalduri ja failisüsteemi kohta 12 000 rida C-keeles kirjutatud lähtekoodi. Hiljem avaldati Minixi lähtekood koos õpetusega ka flopidel. MINIX 1.0 loodi ühilduma IBM PC-de ja IBM PC/AT arvutitega, sest need olid sellel ajal kõige levinumad. Hiljem lisandusid ka teised arhitektuurid.


Minix 1.5

Minix 1.5 tuli välja 1991. aastal. Võrreldes varasemaga oli lisatud tugi „MicroChannel IBM PS/2“ süsteemidele. Hiljem lisati ka tugi Motorola 68000 ja SPARC arhitektuuridele, mis toetasid Atari ST, Commodore Amiga, Apple Macintosh ja Sun SPARCstation arvutiplatvorme. Tehti ka mitteametlik Intel 386 PC versioon.

Minix 2.0

Minix 2.0 tuli välja 1997. aastal. Operatsioonisüsteem toetas ainult x86 ja Solaris SPARC arhitektuuril baseeruvaid arvuteid.


Minix 3.0

Minix 3.0 toodi avalikkuse ette 24. oktoobril 2005. aastal Andrew Tanenbaumi poolt "ACM Symposium Operating Systems Principles" konverentsil. Selle uueks eesmärgiks sai kasutamine väga suure töökindlusvajadusega süsteemides, millel puudub suur protsessorivõimsus või palju mälu. Minix 3 on ülimalt väike, umbes 6000 rida koodi kuulub kerneli alla. Need osad, mis töötavad user-mode'is, on jagatud väiksemateks teineteisest eraldatud mooduliteks. Iga draiver töötab eraldi user-mode protsessina. Seetõttu ei põhjusta viga draiveris terve operatsioonisüsteemi hangumist - kui mõni draiver peakski hanguma, siis see asendatakse automaatselt ilma kasutajapoolse sekkumiseta. Sealjuures pole vaja restarti ega mõjuta teisi programme. Varemmainitud omadused suurendavad süsteemi töökindlust. Minix 3 toetab praeguse seisuga IA-32 arhitektuuriga PC süsteeme. Minix 3 on saadaval ka Live CD formaadis, mis võimaldab arvutis operatsioonisüsteemi käivitada ilma seda eelnevalt kõvakettale installeerimata. Versioon 3.1.5 tuli välja 5. novembril 2009. aastal. Juurde olid lisatud X11, emacs, vi, cc, gcc, perl, python, ash, bash, zsh, ftp, ssh, telnet, pine ja veel 400 muud Unixil põhinevat programmi.


Allalaadimine ja installeerimine

Allalaadimine

Esmalt tuleks allalaadida Minix 3 CD-ROM image, mis on saadaval lingil: http://www.minix3.org/download/ Kui tegemist on IDE CD-ROM´iga siis tasuks allalaadida USB CD-ROM image või USB mälupulga image. Alternatiivselt võib Minix 3-e kasutada ka virtuaalmasina peal.

Buuditava Minix 3 CD loomine

Paki allalaetud fail lahti ning kasuta meelepärast plaatidele kirjutamise tarkvara.

Buuditava Minix 3 mälupulga loomine

Windows masinatel image faili kopeerimisel kasuta käsku: 

dd if=usb_image-3.1.2a of=\\.\f: --progress

Linux masinatel image faili kopeerimisel kasuta käsku: 

dd if=usb_image-3.1.2a of=/dev/sdb

Buutimine

Sisesta enda kirjutatud CD või buuditav USB arvutisse ning arvuti buudi üles.

Setup skripti käivitamine

Kui Minix on ennast ilusti üles buutind, siis peaks ilmuma selline ekraan:

Logi sisse root kasutajaga, kui küsitakse parooli, siis vajuta enter. Minix 3 kõvakettale installeerimiseks trüki käsureale: 

setup
  • Installi ajal küsitakse kasutaja käest klaviatuuri paigutust. Kuna Eesti klaviatuuri ei ole siis tasub valida default.
  • Ethernet kiibi tüüpi tuleb numbriliselt määrata, milline kasutajal on.
  • Minix 3 partitsiooni loomine.
  • Home kataloogi suurus.
  • Bloki suurus.

Peale setup lõppu on ekraanil näha trelle, mille korral tuleks trükkida käsureale käsk: 

shutdown

Minix 3.0 kasutusalad

  • Programmid, mis nõuavad suurt töökindlust.
  • Ühe kiibi ja vähese RAM-iga "sajadollarised" sülearvutid vaestele.
  • Kaamerad, DVD mängijad.
  • Õppe-eesmärk.

Süsteemi nõuded

  • Miinimum Pentium PC.
  • Standard konfiguratsioon 16MB RAM-i.
  • Live CD puhul ei kulu kõvaketta ruumi. Kui aga on soov installeerida Minix arvutile siis miinimum nõuded kõvaketta puhul on 50MB. Kõikide Minixiga kaasas olevate programmide installeerimise puhul minimaalselt 600MB.

Kasutatud kirjandus

Autor

  • Oliver Naaris
  • A21
  • 2011 sügis
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Minix&oldid=44611"